Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb, see võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustusest pärast eostumist. 3. Viljastumine Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks. Mehe sugurakud on ainsad rakud, millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi.
Väikeste dooside korral on organismi taastus- ja kaitsemehhanismid tavaliselt niivõrd efektiivsed, et vähi tekkimine on ülimalt vähetõenäoline. Kuid siiski ei ole võimalik anda mingit lävidoosi, millest väiksema doosi väärtuse korral vähk mitte mingil juhul ei teki. Suuremate dooside korral on ka vähi tekke tõenäosus suurem, kuid kiirituse tagajärjel tekkinud vähi raskusaste ei sõltu doosi suurusest. Kui kiirituse tagajärjel saavad kahjustatud sugurakud, millede ülesanne on geneetilise info edastamine järglastele, siis võivad kiiritatud inimese järglastel ilmneda mitmesugust tüüpi pärilikkuse efektid. Oletatakse, et stohhastiliste efektide tõenäosus on võrdeline saadud doosiga, kuid mingit konkreetset doosi läviväärtust nende efektide ilmnemiseks ei ole võimalik anda. Lisaks eespool mainitud kiirituse tervisele mõju efektidele, võib esineda veel teisi mõjuefekte tervisele, mis on tingitud embrüo või feetuse kiiritusest
Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (Amööb) *Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel hulkraksed loomorganismid Liikumine
vastu: paljud rakud surevad, väga raske ja ressursimahukas, kuna kõike tuleb mikroskoobi all teha. 8. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. Kloon- raku või organismi identne järglane, ühesugune. Taimedel- vegetatiivne paljunemine( puuduvad haploidsed rakud ) Loomadel- pungumine, neitsisigimine(tekivad sugurakud, aga meioosi ei toimu, organism areneb viljastamata munarakust 9. Milles seisneb tuumkloonimine? Siirdatakse somaatilise(diferentseerunu keharaku) raku tuum munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Ühel võetakse organismilt võetakse tuum teiselt munarakk ja need pannakse kokku. 10. Too näiteid kuidas rakuteraapia on meditsiinis kasutusel. -Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral - Luuüdi siirdamine kasvaja korral
2. profaasis kromatiidid lahknevad. Bakteritel pole mitoosi, sest neil on ainult üks kromosoom. Sugurakkude kujunemise eeldus on meioos aga vahetult meioosi järel ei kujune alati sugurakke. See on pigem erand, mis domineerib loomariigis. Sugurakkude moodustumisel loomadel ja õistaimedel isasorganismidel võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne. Viljastamisel munarakust võetakse kõik (ka mitokonder), spermatosoidist ainult tuum, muu hävineb. Eosed (see, et meioosi teel tekivad sugurakud on juhus, võivad areneda ka haploidse kromosoomistikuga organismid nt. sammal). Alleel sama geeni erinev vorm. Sügoot viljastunud munarakk. Homosügootne alleelid on sarnased aa, AA. Heterosügootne alleelid on erinevad Aa. Dominantne alleel tunnuse võim paaris teise üle A. Retsessiivne alleel tunnuse varjuvus paaris a. Intermediaalsus ehk vahepealsus lahknemine vahepealsete tunnustega.
· ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem. PÄRILIKUD HAIGUSED Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid geenides või kromosoomides. 1. Geenmutatsioonid a) muutused ühe geeni struktuuris. N: kurttummus, hemofiilia, naha soomustõbi jt. b) mitme geeni muutused N: kõrgvererõhutõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi. Need haigused tekivad nii geenide kui keskkonna muutuste toimel. 2
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
kaltsiumi! kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses Menstruatsioon kestab tavaliselt 21-28 päeva. Hüpotalamus reguleerib. Kujutab munaraku valmimist, küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone. Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne seemnejuhasse üleminekut. Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine.
siidiliblikas Bombyx mori 56 * kromosoomiarv varieerub või pole täpselt rakkude asendamiseks. Sellist raku jagunemist nimetatakse mitoosiks. simpans Pan troglodytes 48 teada toakärbes Musca domestica 12 Teist tüüpi rakkude jagunemisel, mida nimetatakse meioosiks, tekivad sugurakud, veis Bos taurus 60 äädikakärbes Drosophila melanogaster 8 mille ühinemisel saab alguse uus elusolend. http://www.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/geenitehn_stat_mudelid/ 3 Tanel Kaart 4
Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid. 15 Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond. Ülesandeks järglaste saamine. · Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid. · Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid. Mees. · Peamine suguhormoon on testosteroon. Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel. · Sperme toodavad munandid meioosi käigus. · Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust · Sperme toodetakse murdeeast surmani kui munandid ei ole mürkainetest (alkohol, nikotiin, kekkonnamürgid) kahjustada saanud.
Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
puududa. Need ajutised nähtused kaovad pärast 12-13 nädalat. Esimesel trimestril sageneb uriinieritus, seejärel normaliseerub, kolmandal aga sageneb taas kasvava emaka rõhumise tõttu põiele. Sündmused: 5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes -- moodustuvad vere tüvirakud, milledest tulevikus arenevad kõik vere rakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Rasedus 10. nädalal Naine on juba oma uue seisuga ning pideva iiveldusega harjuma hakanud. Sündmused: Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis. Sõrmed ja
Nelja nädala jooksul on embrüo eostumise hetkest alates suurenenud umbkaudu 10 000 korda. Hakkab moodustuma nägu, tumedad rõngad tähistamaks silmade asukohta, tõuseb esile alumine lõualuu ning kael. Toimub alusepanek kõikidele põhilistele organitele. Teine kuu 5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes -- moodustuvad vere tüvirakud, millest tulevikus arenevad kõik vererakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged. Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged. Neuraaltoru formeerumine lõpeb 28
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt k...
Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena tekib üherakuline sügoot. See tähendab "ühinenud" või "kokku liidetud". 3 Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ning see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastumisvõimeline. Korraga väljub mehe organismist 200 – 400 miljonit spermi ning nad on siis viljastumisvõimelised soodsates tingimustes umbes 48 tundi. Naise sugurakud küpsevad seevastu tsükliliselt, alates puberteedi east kuni 45. – 55. eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline soodsates tingimustes ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil munajuhas viljastumisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4 - 5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud.4
2529 4 3034 5 3539 17 4045 50 üle 45 111 1. Millised järeldused võib tabelis toodud andmete põhjal teha? 2. Millise protsessi käigus moodustuvad nn defektsed sugurakud? 3. Kuidas vältida Downi sündroomiga laste sündi? KÜSIMUS Geneetika 27 Kas järgmised väited on õiged või valed? Põhjendage oma otsust! 1. Lahksugulistel organismidel oleneb suguline eristumine ainult geneetilistest teguritest. 2. Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt. 3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28
Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed
ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad)
29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite. On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Näited: Eunice australis, Polychaeta, Sabellastarte spectabilis, liivatõlv (Arenicola marina), Tomopteris renata; Eestis: harilik harjasliimukas (Hediste diversicolor), Marenzelleria neglecta. 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid. Harjased lühikesed konksjad, lihtsa tipuga, kahekaupa kimbus.
Kuna magevee tihedus on merevee omast väiksem ning see ei toeta nii palju kala keha, on mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub
ning hangib nendega vett ja mineraalaineid). Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg.
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 20. Suguorganite üldiseloomustus, mille poolest erinevad teistest organitest? Suguorganite ülesanne on sugurakkude tootmine ja emasloomadel ka loote kasvatamine. Suguorganite kaudu toimub loomade paaritumine ja nende talitlus on tihedas seoses piima eritumisega. Sugurakud tekivad sugunäärmetes. Loote arenemiseks on vaja, et isassugurakk (sperm, spermatosoid) ühineks emassugurakuga (munarakuga). Seda nähtust minetatakse viljastamiseks. Viljastatud sugurakust e. sügoodist hakkab arenema loode. Erinevalt teistest organitest on suguorganite ehitus ja talitus sugupooliti erisugune. 21. Isassuguorganid 22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega
indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne areng - organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt Genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine
Samuti geneetilise info baasühik, sisaldab informatsiooni mingi kindla valgu sünteesiks. (Kodeeriv ahel 5’ algusega) 22. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNAst sõltuv DNA polümeraas. Toimub komplimentaarsuse alusel. Replikaator on alguskoht. 23. Kus sünteesitakse valku? Valku sünteesitakse tsütoplasmas ribosoomides. 24. Mis on haploidsus, diploidsus ja polüploidsus? Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25. Kromosoomi ehitus Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil. 26. Mis on karüotüüp? Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. 27. Meioos ja mitoos Meioos – toimub sugurakkudes
populatsiooni ja A3transition vahelmistele spermatogoonidele A3transition rakud jagunevad mitootiliselt andes aluse B- spermatogoonidele B-spermatogoonid on viimased mitootiliselt jagunevad rakud, annavad aluse primaarsetele spermatotsüütidele Paljunemise faasis! Jagunevad nii, et tekib 1 tütarrakk ja teine jääb tüvirakuks 11. Tsütoplasmasillad Alates esimestest spermatogoonide diferentseerumisastmetest pole tsütokinees täielik, mistõttu jäävad arenevad sugurakud üksteisega rakkudevaheliste tsütoplasmasildadega ühendatuks. Tütarrakud, mis on pärit ühest küpsest spermatogoonist, tekitavad tänu ühendatud tsütoplasmale süntsüütsiumi e hulgituumse raku. Sillad jäävad alles kuni haploidsete spermatiidide moodustumiseni. (kasvamise lõpuni) Läbi nende toimub mitmesuguste ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad kohordid, mis küpsevad sünkroonselt. 12. Primaarsed spermatotsüüdid ja sekundaarsed
10. Käsnasid nimetatakse ka kõrvalhulkrakseteks, sest neil puuduvad tõelised koed ja organid. Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele
o Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest o Neil on oma genofond, levila, tunnuselt on sarnased o Sarnased või samad on liigi piires kromosoomide arv, füsioloogia, biokeemia, keskkond, geograafiline paiknevus · Geograafiline isolatsioon · Bioloogiline isolatsioon o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb
määrava valgulise kompleksi, sisemise ja välimise kineohoori. Kromosoomi paare, kus üks kromosoom on pärit emalt, teine isalt, nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Homoloogilistes kromosoomides on samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Seepärast ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Kahekordse ehk diploidse kromosoomikoplektiga rakke nimetatakse keharakkudeks ehk somaatilisteks rakkudeks. Küpsed sugurakud on aga ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga. Sugurakke ehk gameete moodustatakse diploidsetest sugurakkude eellasrakkudest sugurakke moodustavas koes või organis. Organismi diploidne olek taastub viljastumisel. 13. Bakteriraku ehitus. Enamik on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Koosneb lipiididest ja valkudest. Membraanist väljaspool on bakteritele iseloomulik kest- koosneb polüsahhariididest, kui on valke ja lipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni
Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn.
üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koonsevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukaktoist, mis on omakorda kahepesalised. (tolmukakott = mikrosporangium) Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad 2 rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid
replikatsioon ning sealt enam tagasiteed pole. -) G2 staadium, kus sünteesitakse uuesti rakuorganelle ja rakk valmistub uuesti mitoosiks. -) Profaas, metafaas, anafaas ja telofaas -) Interfaasis diferentseeruvad punaverelible rakud vastava koe rakuks ja kaotavad jagunemise võime. * Meioos eukratiootsete rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. -) Meioosi teel tekivad sugurakud. -) Meioosi tulemusena tekib õhest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. * Kromosoomide ristsiirde käigus toimub geenivahetus. *
Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes 3. Sugu ja sugukromosoomid sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. Soo määramine inimesel X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid). Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Meestel valmib kahesuguseid sugukromosoome (pooltel spermidel on X-kromosoom, pooltel Y-kromosoom), munarakud sisaldavad ainult X-kromosoome. Soo määramine inimesel ja testikulaarne feminisatsioon: Isassugu on määratud siis, kui Y-kromosoomis on metsiktüüpi SRY-geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X-kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm.
Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides. Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil. Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega varustatud. Vähestel liikidel on isasugurakk väiksem, sesda nimetatakse spermatosoidiks. Mõnedel liikidel on emassugurakk kaotanud liikumisvõime, ta on suhteliselt suur, viburiteta. Teda nimetatakse munarakuks. 7. MÄNDVETIKAD Mändvetikad on magevee taimed. Seetõttu esinevad nad enamasti Läänemere isaosas ning nende esinemis sagedus väheneb lääne suunas. Mändvetikad ei kasva avamerel,
6. Inimestel, kes ei evakueerunud õigeaegselt või töötasid katastroofi likvideerimistöödel, on täheldatud mitmeid tervisehädasid, peamiselt vähkkasvajate, geenimutatsioonide näol. Avarii likvideerimisel paljakäsi ja elementaarse kaitseriietuseta töötanud meestest surid paljud mõne aasta möödudes. Ülejäänute eluiga on keskmisest väiksem ja haiguste tõttu on oluliselt langenud nende elukvaliteet. Kuna kiiritust said ka sugurakud, kandusid tervisehädad edasi nende tulevastele järeltulijatele. 4.3 Milline on olukord Tšernobõlis praegu? Paljud vastanutest arvavad, et ka praegu on Tšernobõlis elu. Elu seal on, taimed kasvavad ja loomi on seal samuti aga inimelu seal enam ei ole. Tšernobõli ümbruses on 30km raadiune keelutsoon, kuhu inimesi lastakse vaid erilubadega ja järelevalve all, sest siiamaani on seal kõrge kiiritus tase, mis on inimesele ohtlik.
regulatoorse ja tundmatu funktsiooniga · Kahe inimese vahel on maksimaalselt 0.1% geneetiline erinevus Sugulaste vahel on erinevus oluliselt väiksem Kromosoomid · DNA "pakett" · Karüotüüp individuaalne kromosoomide komplekt (sugu, Down'i sündroom) 22 autosomaalsed ja 1 sugu määravad kromosoomid: XX = naine XY = mees · Paaris komplekt (diploid) kõikides keha rakkudes väljaarvatud sugurakud (haploid) · Igal liigil sama arv: (inimene 46, eesel 62, siga 38) Soo määrab Y · Ema annab X kromosoomi · Isa annab X või Y kromosoomi · Y-puudumine = naine · Y-esinemine = mees · Y kromosoomis on SRY geen, mis lülitab kõikides sugulisel teel paljunevates (kasutavad kaht sugurakku) taimedes ja loomades käiku "mehe programmi" · X kromosoomil on sooga väga vähe seost "naine" on automaatne valik kui Y puudub
hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Pask küsimus, aga mingisuguse vastuse ehk saab... Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate
2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased
kui kehapoole lihaskiud lühenevad kaldub loom selle külje suunas. toitumine Tema toiduks on veesliikuvad väiksed loomad:sõudikud,vesikirbud jt vähikiesed.võib ka kalamaimust jagu saada sigimine 1)Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes.hüdra keha välispinnale moodustab pung mis hakkab kasvama.2)suguliselt sigib ta sügisel.siis arenevad tema kehas sugurakud. MEDUUS kehaehitus Lai kumer keha mis meenutab vihmavarju Liikumine Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates.keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Paljunemine Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium VIHMAUSS Kehaehitus Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
munarakud Iga kuu valmib üks munarakk ja eraldub kehast menstruatsiooniga - see on igakuine verejooks tupest. Menstruatsiooni ajal tuleks vältida külmetamist, ujumist, saunas käimist, ratsutamist ja ka hiljem seksuaalvahekordi. Kui munarakud on hakanud valmima, esinevad menstruatsioonid, siis neiu on valmis rasestuma. Munaraku ( naistelt) ja seemneraku (meestelt) kokkusaamisel ehk ühinemisel võib hakata arenema väike inimene. Munarakk ja seemnerakk on sugurakud s.t. vajalikud järglaste saamiseks. NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis. Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid. Neiu hügieen e. puhtuse pidamine:
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi näited Bakterid Kõik ülejäänud rakud jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus 25. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide? Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad.
Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, 12. Geneetilise info liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade
kesktasandile. Moodustub metafaasiplaat. Anafaas- paarilised tsentromeerid eralduvad üksteisest, kääviniidid hakkavad lühenema ning tütarkromatiidid liiguvad seejuures raku eri poolustele. Telofaas- moodustuvad uued tuumakatted, tuumakesed. Kromosoomid dekondenseeruvad. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine ja tütarrakkude teke. Meioos Tegemist on rakujagunemise viisiga, mille käigus tekivad sugurakud, kusjuures ühest eellasest ekib neli uut rakku. Meioos koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonijagunemisest, mis koosnevad faasidest, mis esinevad ka mitoosis. Oluline on ka see, et kahe jagunemise vahepeal ei toimu DNA replikatsiooni. Ehk siis tähtis erinevus mitoosi ja mitoosi vahel on see, et erinevalt esimesest tekivad meioosi tulemusena haploidse genoomiga rakud. Meioosi peamised erinevuse võrreldes mitoosiga on järgnevad: · meioosi profaas kestab kaua
seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. ·Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism.
moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide. Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar. Põiekaelas moodustab lihaskest tugeva silelihaskiulise põiesulguri, millele lisandub väljastpoolt vöötlihaskiuline põiesulgur. 38. Suguorganid Suguorganid erinevad sugupooliti ning seega neid käsitletakse eraldi. Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides: isassugurakud ehk spermatosoidid tekivad munandites ning emassugurakud ehk ootsüüdid tekivad munasarjades. Suguorganid alustavad talitlust alles suguküpsuse väljakujunemise perioodil ehk puberteedieas. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustamine sugunäärmetes aegamööda vaibub. 39. Isassuguorganid. Isassuguorganiteks on paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis
muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste. Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioos on sugurakkude e gameetide jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud (iga kromosoom on üksikuna) 13. Mitoosi mõiste. 3 Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Somaatiliste e keharakkude jagunemine
LOMR.01.005 Kordamisküsimused 2015-03-09 1. Mis on imputeerimine? Statistikas tähendab imputeerimine puuduolevate andepunktide täitmist. Geneetilistes uuringutes tähendab imputeerimine puuduolevate genotüüpide ennustamist. 2. Mis kasu on imputeerimisest? Analüüsi võimsuse kasv Tihedam markerite katvus Meta-analüüs Haplotüübianalüüsid – võimalik analüüsida markereid, mida pole olemas ei genotüpiseeritud kui imputeeritud markerite hulgas. CNV (copy number variation) ja indel’ite analüüsid Genotüpiseerimisel tekkinud vigade ja puuduolevate genotüüpide täitmine – genotüpiseerimisel jääb osa inimeste genotüüpe määramata. Selliseid puuduolevaid markereid saab imputeerimise abil taastada. 3. Mille poolest erineb harvade variantide analüüs GWAS analüüsidest? Harvade variantide analüüs võimaldab saada informatsiooni variantide kohta, mill...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
