kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud.
tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Meioos. Esimene jagunemine 1. Profaas lisaks ristsiire (vahetatakse samapikkusega DNA lõike, mis annab looduslikku mitmekesisust ja kõik sugurakud on erineva infoga). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku. 4. Telofaas moodustub kaks tütarrakku, mis ei ole identsed. Teine jagunemine 1. Profaas sama (ilma ristsiirdeta). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 23 kromatiidi. 4. Telofaas moodustub neli tütarrakku, mis ei ole identsed.
o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad
suguliselt siginevatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel. Esineb mingisugune muutlikkus: o Silmavärvis, tiibade kujus, kehavärvuses jne. Kromosoomide ristsiire – toimub meioosi I jagunemise käigus. Kromosoomide sõltumatu lahknemine – meioosi käigus, I jagunemise lõpus. Viljastumine – ühinevad kaheorganismi sugurakud. Tulemus: lõputu hulk erinevaid genotüüpe. Väga palju materjali looduslikule valikule. Kombinatiivset muutlikust suurendavad veel: o Geenisiire – geeni või alleelide ülekandumine ühest populatsioonist teise. Seda põhjustab erinevate populatsioonide isendite ristumine. o Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis. Olelusvõitlus*
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5
Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid: Kehaväline esineb kaladel, kahepaik-setel ja mõnedel selgroo-tutel Sugurakke peab olema palju, sest nende omava-heline kohtumine on juhuslik, nad võivad keskkonna ebasoodsate tingimuste tõttu hävida või nad süüakse teiste orga-nismide poolt ära Viljastumisviisid: Kehasisene Esineb lülijalgsetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga Embrüogeneesi etapid Lõigustumine – tekib kobarloode ehk moorula Põisloote ehk blastula teke Karikloote ehk gastrula teke
Ökoloogiline barjäär sarnased liigid paljunevad erinevatel aegadel (nt. must ja punane leeder) või erinevates kohtades (nt troopilistes vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) ) Käitumuslik barjäär Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid, et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul) Füsioloogilise sobimatuse barjäär suguelundid ei sobi kokku Sugurakkude sobimatuse barjäär sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud. · Viljastumisjärgsed barjäärid: Iseeneslik abort vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink) Hübriidid on viljatud Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama. Hübriidid on alakohasusega Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase. Evolutsiooni tõendid 1
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
DNA, geenid ja kromosoomid Miks me sarnaneme oma vanematega? https://www.workingmother.com/9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https://barkpost.com/humor/15-momma-dogs-and-puppies/ Pärilikkus Organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Pärandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pärandumist mõjutavad ka keskkonnatingimused Uuringud kaksikutega!!! NASA UURING Üks vend oli kosmoses aasta teine maa peal 7% muutust https://www.nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inime...
uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu allopatriline liigiteke populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID makroevolutsiooniks nim. Liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond) tekkimist ja arengut 3 tüüpi protsessid: 1. mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. 2. evolutsiooniline täiustumine. 3
arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupp asub kusitisuudme kõrval. Alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on
kangestuvad, veri paikneb ümber, limaskestad kuivavad ja pehmed koed hakkavad lagunema. Kliiniline surm Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada. Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 · Kondoom Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. · Spiraal takistab embrüo kinnitumist emakaseinale.Väldib rasedust , kui paigaldatakse kuni 5 ööpäeva pärast suguühet..
SPERM MUNARAKK Toitained Vähe Palju Liikumine Viburi abil Ei saa liikuda Suurus Väike Suur Kestad Ei ole Mitu 23 kromosoomi Mõlemad on sugurakud Haploidsed rakud Arenevad meioosi teel 19. Millal arenevad lootekestad ja miks neid vaja on? Millised need on? · Põisloode - 7 päeva pärast arenevad välja - Arenevad ajutised organid - 1)kusekott -> nabaväet 2)vesikest -> lootevesi 3)irdkest-> platsenta (lootepoolne) 20. Lootevee ja platsenta ülesanded
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Sugurakud on pärit ühelt vanemalt 4. Mida tähendab partenogenees? Too näiteid. Partenogenees uus organism areneb viljastumata munarakust Esineb putukatel, võimalik ka esile kutuda, laboris teha 5. Milles seisneb paljunemise tähtus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada geneetiliselt ühesuguse järglaskonna. Suguline paljunemine võimaldab pikema aja jooksul saada geneetiliselt erineva
kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Eesmärk geneetilise materjali vahetamine Osata näidata joonisel! Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samal positsioonil Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid on kahes kordsuses Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusel kaks korda vähenenud kromosoomistik III Sugurakud Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Spermi ja Sperm Munarakk munaraku võrdlus Sisaldab Y-kormosoomi Sisaldab vaid X-kromosoome Väiksem Suurem Saba Sabata Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt
*kääviniidid kaovad * tuumamembraanid sünteesitakse * kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE! Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks 10. MEIOOS On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud. Meioosi käigus toimub 2 küpsemisjagunemist, mille faasid on: profaas I, metafaas I, anafaas I, telofaas I, interkinees, profaas II, metafaas II, anafaas II, telofaas II.Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda, meioosis toimub kaks järjestikust jagunemist: 1)Profaas I *tuuma membraanid lagundatakse *kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid * toimub kromosoomide rsitsiire,
Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu.
5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3.#Millel põhineb kromosoomide geenikaartide loomine? 4.Millised rakud ja milleks toodavad antikehi? Mis need on (kehad, ained...)? Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi pahalaste eest
· Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi · Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas · Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid Kehaväline Kehasisene · esineb kaladel, kahepaik-setel · Esineb lülijalgsetel, roomajatel, ja mõnedel selgroo-tutel lindudel ja imetajatel · Sugurakke peab olema palju, · Kuna sugurakud on sest nende omava-heline välistingimuste eest kaitstud kohtumine on juhuslik, nad ning nende omavaheline võivad keskkonna ebasoodsate kokku-saamine on tõenäolisem, tingimuste tõttu hävida või nad siis on sugurakkude arv süüakse teiste orga-nismide väiksem poolt ära Viljastumine inimesel: Toimub munajuha laienenud osas. A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees
kui naistel küpsete sugurakkude moodustumine. Naisel küpseb paljunemise tsükli jooksul üks munarakk, mehe keha toodab aga kuni 100 miljonit seemnerakku päevas. Vaatamata sellele, et seemnerakke nii palju toodetakse, viljastab munaraku vaid üks seemnerakk. Viljastumine toimub munajuhas, ning loode hakkab arenema emakas. Loote normaalseks arenguks peab ta sisaldama 46 kromosoomi, milledest pooled pärinevad emalt ning pooled isalt. Vahest sisaldavad inimeste sugurakud õigest arvust rohkem või vähem kromosoome. Kui aga kaks inimest on aasta jooksul üritanud lapsi saada, ning see õnnestunud ei ole, ei tähenda see tingimata seda, et see paar ei saagi kunagi lapsi. Viljatuse probleem on väga laialt levinud, ning tihtipeale leiavad paarid, kes ise rasestuda ei suuda, abi arsti juurest. Steriilsust saab jagada mitmeks: - relatiivne steriilsus (viljatus, mida on võimalik ravida);
3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigiisassugurakkude osaluseta. 7. Paljunemise tähtsus - mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond, sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Mõisted
lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse
· Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi · Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas · Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid Kehaväline Kehasisene · esineb kaladel, kahepaik- · Esineb lülijalgsetel, setel ja mõnedel selgroo-tutel roomajatel, lindudel ja · Sugurakke peab olema palju, imetajatel sest nende omava-heline · Kuna sugurakud on kohtumine on juhuslik, nad välistingimuste eest kaitstud võivad keskkonna ning nende omavaheline ebasoodsate tingimuste tõttu kokku-saamine on hävida või nad süüakse teiste tõenäolisem, siis on orga-nismide poolt ära sugurakkude arv väiksem Viljastumine inimesel: Toimub munajuha laienenud osas. A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). 5. Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid). Bakteritel on 100% haplofaas, imetajatel on haplofaasis sugurakud. 6. Teatud mutantide steriilsus või eluvõimetus. 7. Mutantide alakohasus võrreldes normaalsete isenditega. Inimese mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid. a) autosoomsed genoommutatsioonid 1) polüploidsus (69 kromosoomi igas rakus) eluvõimetud isendid, Hukkuvad esimestel arengukuul. 2) Üksikute autosoomide kordistumine. ü 13,18,21 kromosoom on kolmes korduses
tuumamembraanid) *metafaas ( kromosoomid paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) *anafaas (algab kromatiitide lahknemisega, lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele) *telofaas (sünteesitakse uues tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti) Tulemuseks on kaks tütarrakku. 4.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel me ioosi teel? Meioosi teel jagunevad sugurakud. Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid
assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene
Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)?
roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes
energiavajadusest 24. Tsütoskelett – tugi- ja liikumissüsteem (toetab rakku, liigutab rakku ja tema osi, osaleb fagotsütoosil) 25. Müofibrill – valguline niidike ??? 26. Tsentrosoom – loomaraku organell, mis osaleb raku jagunemisel 27. Tsentrioolid – loomaraku silindrikujuline organell 28. Keharakud – kahekordse kromostoomikuga rakud (46). Homoloogiliste paaridena 29. Sugurakud – ühekordse kromostoomistikuga rakud (23) 30. Tuumake – tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2. TEEMAD 1. Rakuteooria põhiseisukohad, teadlased, avastused Postulaat: Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Postulaat: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas - Vennad Janssenid – liitmikroskoop
abitud. Mõne päeva peatuvad nad veepinnal või rohukõrrel, kuni suudab lennata. Oma õrna kehaehituse tõttu on nad niiskuse ja varjulembesed ning tuul ja päike ei meeldi neile samuti. Enamuse ajast veedavad nad põõsastikus, tihedas rohus jne (Remm, 1954). Valmikujärk kestab mõned kuud. Pistesääsklased toituvad inimese, kodu- ja metsloomade verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel korral ei hakka nende kehas arenema sugurakud (Remm, 1954). Pärast õnnestunud vereimemist lendab mõnda varjulisse kohta seedlema. Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse emaslooma saabumist, et ta viljastada. Pärast paaritumist isasloomad kaua enam ei ela. Nende seemnerakud aga säilivad emaslooma seemnehoidlas (Remm, 1954). 4. Kokkuvõte
Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga ________________________________________________________________________ VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE
püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase Elusorganismi erinevad osad on vastastikuses sõltuvuses, koostöös. Väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Paljunemisvõime Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Suguline paljunemine moodustuvad sugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt ( pooldudes, pungudes, sibulatega ) või eostega. Pärilikkus Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevastele põlvedele. Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng
Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
selts) tekkimine ja areng 14. Nimeta isolatsiooni liigid, iseloomusta isolatsiooni osa evolutsioonis Ajaline isolatsioon eri liiki isendid ei saa omavahel ristuda, sest nede sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu Käitumuslik isolatsioon eri liiki loomad küll kohtuvad, kuid omavahel ei paaritu Mehaaniline isolatsioon eri liikide genitaalid ei sobi kokku Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine 15. Millest algab liigiteke ja millega lõpeb liigiteke? Algab Mutatsioonide tekkega *Geograafiline isolutsioon *Suunav looduslik valik Lõpeb Ristumisbarjääri tekkega 16. Endeemsed liigid Endeemsed liigid on liigid, mida ei kohta kusagil mujal maakeral. Madagaskar, Austraalia ja Uus-meremaa on olnud 50-70 miljonit aastat muust maailmast eraldatud
Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt sugurakud või bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kõik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3. polüploidne kromosoomistik (3n...10n) kõik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide ülesanded 1. päriliku info kaitse 2. päriliku info jaotamine 3. päriliku info kordistamine 4. päriliku info valikuline avaldamine Tuumake Ajutine struktuur rakus
N:erütrotsüüdid imetajatel 2. üks tuum enamus rakkudel 3. kaks tuuma kingloomal a) suur tuum juhib elutegevust b) väike tuum vastutab paljunemise eest 4. palju tuumi ühes rakus N: vöötlihasrakud, alamad hallitusseened. Tuuma kuju ja mõõtmed: 1. enamasti ümar või ovaalne 2. piklikes rakkudes välja veninud 3. omalaadne kuju: a) leukotsüütides b) halvaloomulistes kasvajates 4. hõlmab rakus 10-20% 5. Sugurakud erandiks: a) munarakus 1-2% võtab enda alla b) spermides kuni 50%, kuna tsütoplasmat on vähe 14. Kromosoomid · asuvad raku tuumas · jagatakse sarnasuse alusel paaridesse nn homoloogilised kromosoomid · kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist - DNA seotud valkudega histoonidega. 17 PRO- JA EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS.
represseerivad. Programmeerite rakusurm: surevad terved, normaalsed rakud, see protsess on vajalik normaalse rakkude arenguks. Koe/organi/organismi kasv – rakkude jagunemise, rakkude suurenemise ja rakuvaheaine kogunemise tulemus. Viljastumine Sugurakud. Viljastamine tekitab nii uue indiviidi kui ka lõputu põlvkondade järgnevuse.Haiploidsed ainsad rakud, mis viivad meioosi. Ühinedes loovad totipotentse raku - sügoodi. Esmased sugurakud: Imetajatel indutseeritakse de novo varases gastrulas. Imetajate sugurakud tekivad alati väljaspool embrüot (embrüovälistes kudedes), aga erinevatel liikidel erinevas kohas.Hiirtel: esmased sugurakud tekivad rakuvälises mesodermis. Naaberkudedest (trofoblast) sekreteeritavate BMP’de (valgud)indutseeritakse esmastes sugurakkudes transkriptsioonifaktorid Blimp1/Prdm1 ja Prdm14 mis determineerivad nende saatuse. Embrüonaalne induktsioon.
-Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad. *Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega vanemorganismist. *Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. - selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. -Kõik organismid reageerivad ärritustele.
kudedes. AMITOOS - Raku otsene jagunemine. st. ei tagata kromosoomide täpset jaotumist. tütarrakkude vahel. Moodustuvad pärilikkuselt erinevad rakud. Nii jagunevad peamiselt bakterid ja päristuumsetel organismidel esineb see osadel algloomadel, epiteelkoe rakkudes ja kasvaja rakkudel. Suguline paljunemine : - Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed
Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula,
Samuti võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida-ga ning läbida korrektselt akrosomaalreaktsioon. Oska iseloomustada antud etappidel aset leidvaid protsesse ja orienteeru põhimõistetes. Spermatogoonid – ürgseemnerakud; tüvirakud, mis tekivad perspermatogoonidest peale sündi Tsütoplasma sillad - struktuurid, millega jäävad arenevad sugurakud üksteisega seotuks; spermide puhul jäävad alles kuni haploidsete spermatiidide moodustumiseni; läbi nende toimub mitmete ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad sünkroonselt küpsevad kohordid Primaarsed spermatotsüüdid – spermatotsüüdid mis liiguvad meioosi Sekundaarsed spermatotsüüdid - primaarsete spermatotsüütide meiootilisel jagunemisel e reduktsioonjagunemisel tekkivad spermatotsüüdid; teevad läbi meioos II jagunemise, tekivad haploidsed
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse tallusek...
Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Vetikate emas- ja isasuguorganid arenevad kas ühel ja samal taimel või einevatel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoniteks. Viburitega isassugurakud- spermatosoidid- tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood
Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas
On pidev protsess mis kulgeb kehatemp. madalamal temperatuuril.Valminud seemenerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- munarakkude areng e ovotsüüdid.Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ühest eellasest moodustub 1 viljastusmisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukkuvad. Organismide paljunemine on jäglaste saamine, üks olulisemaid eluvajadusi, oluline liigi säilimise seisukohalt.Põhijaotus: suguline-mittesuguline. Sugulise puhul : vajalikud sugurakud, tavaliselt vähem järglasi,organismile energiakulukam, esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas keskkonnas.Mittesuguline : ei eelda spetsiaalsete rakkude olemasolu, lühema ajaga rohkem järglasi, organismile vähem energiakulukas, vanemaga identne geneetiline struktuur,õigustatud stabiilses keskkonnas. Mittesuguline jaguneb eoseline(seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
