· Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas · Munaraku eellased on ovogoonid · Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese aluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. · Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. · Tsükliline küpsemine Iseloomulikud tunnused 1. Haploidse kromosoomistikuga 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Ovogenees Spermatogenees Munarakkude valmimine naistel Spermide valmimine meestel Moodustuvad munasarjades Munandites väänilistes seemnetorukestes Eellasrakud ovogoonid eelasrakud spermatogoonid Algab looteeas lõpeb menopausiga
3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu Käitumuslik- pulmamängud on erinevad Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel) Biokeemiline- sugurakud ei ühine Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits) Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune Liigi tekke põhjused Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus:
Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide...
geenivahetuse käigus lahknevad Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus 1. välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh kahjulike kombinatsioonide teket 2. säilitatakse need geenikombinatsioonid, mis bioevolutsioonis on end õigustanud 3. koos päranduvad geenid, mis määravad sama valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi Geenivahetuse tähtsus 1. tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinatsioonide teke (iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist
Kuid kahjuks on tundlik pettuste suhtes, aga on välditav kui: -partnerid kohtuvad korduvalt -mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral. Sellisel juhul on võimalus tagasi teha Hästitoitunud vampiirid toidavad päevastes puhkeseltsingutes enda poolt väljaoksendatud verega neid kaaslasi, kel ei olnud õnnestunud öösel piisavalt ohvrite verd imeda ja keda seetõttu ähvardab näljasurm. Meelsamini annetati tuttavatele isenditele-MÄLU! Tubakkalal, kes on hermafrodiitne(mõlemad sugurakud olemas), toimub suguline sigimine kahe isendi vahel. Kuna munarakk on "kallim" kui niisk, siis koevad nad kordamööda natukene, et vältida pettust. Sipelgatel ja mesilastel sõltub vastsete kujunemine töölisisenditeks või suguisenditeks sellest, millise toiduga ema vastseid toidab. Vastne pole vabatahtlikult loobunud oma suguvõimest. Emalind, kes haub mune, mille tema pessa tema äraolekul sokutas nt kägu, paistab viimast abistavat, kuigi tegelikut on kuritarvitatud.
Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt.
Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees toimub mitoosi teel, protsessi käigus tekib ühest spermatogoonist neli 23- kromosoomilist spermi. Ovogenees toimub meioosi teel, protsessi käigus tekib ühest ovogoonist üks 23-kromosoomiline munarakk. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6
Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku. 13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine. Väiksem Suurem suguküpsuse saabudes kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani. Korraga valmib mitu spermi, Korraga valmib üks munarakk. Sarnasused: Mõlemad on Sugurakud. Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused: Moodustuvad gameedid. 14. Mida vanem on naine, seda suurema tõenäosusega on tema munarakkude varu saanud kahjustada. Seetõttu suureneb ema vanuse kasvades ka järglase väär-arengute tekkimise tõenäosus. 15. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva, varieerudes erinevatel inimestel 25-36 päeva vahel.
mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutageenid + nt Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised(viirused, bakterid), keemilised(ravimid, tugevatoimelised happed ja alused) ja füüsikalised(kiirgused). 7. Kui palju on kromosoome ja sugukromosoome keharakkudes ja sugurakkudes? V: Igas inimese keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. 8. Millistel tingimustel sünnib tüdruk, millistel poiss? V: Tüdruk sünnib siis, kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. Poiss sünnib siis, kui Y-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. 9. Miks sünnib enam-vähem võrdselt poisse ja tüdrukuid? V: Et X- ja Y-kromosoome kandvaid sperme on ligikaudu võrdselt, siis sünnibki poisse-tüdrukuid enam-vähem ühepalju. 10
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! ...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide.
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud.
11. Spermid on viljastumisvõimelised 3-5 päeva peale vahekorda. 12. Peale ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 12 tunni jooksul. 13. Kehavälisel viljastumisel on sugurakkude viljastamine suur, sellepärast, et sugurakud võivad väljaspool keha olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda juba enne seda, kui toimub viljastamine. Kehasisesel viljastumisel on sugurakkude arv väike, sest viljastumine toimub emaslooma keha sees, siis on ka sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. See tähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isassugurakke tootvad organid. Selliseid loomi nimetatakse hermafrodiitideks, näiteks vihmaussid, kaanid, teod. 15
34. Millist 2 protsessi kujutatakse skeemil? Orgaaniline aine A B Fotosüntees Heterotroof CO2 B. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! 1. Kõik inimese sugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Enamasti on inimese sugurakud haploidse kromosoomistikuga, kuid munaraku viljastumisel on diploidne kromosoomistik. 2. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Õige 3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. 4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad
Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad,
Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. Mõlemates sünteesitakse hormoone. Uriini kehast välja juhtimine VALE Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. Munandid hakkavad talitlema poistel 1215 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 7580 päeva. Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl. Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi.
vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode
kudedeks. Välimuselt ei sarnane ta loomaga, tema keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada.(LISA 1) Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnadel puudub närvisüsteem. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kasnad_brita.htm) Elupaik Käsnad elavad tavaliselt soojades meredes, mageveekogudes on neid vähem. Üldiselt armastavad puhast vett. Kõige ilusamad isendid kasvavad seal kus on veevool kiire, sest seal on neile toidu kättesaamine kõige parem. Aluspinna suhtes on nad küll leplikud kuid mudane pinnas nende kasvu ei soodusta.
Tuumaenergia ja selle kasutamine Sandra, Triinu, Sandra, Triin, Marlin Tuumareaktsioon Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsioonidega radioaktiivsuse juures, seega umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel Ernst Rutherford oli mees, kes teostas 1919.aastal esimese tõelise tuumade muundumise. Katse tulemus oli: alfaosake ja lämmastiku tuum moodustasid põrkumisel vahepealse lühiealise fluori tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks. Energia vabaneb ...
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol. Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Kehaväline Kehasisene viljastumin(kalad) viljastumin(imetaj ad)
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesu...
homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi) Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes.( in 23 kromosoomi) Kromosoomide ristsiire*- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse. 2.3 Sugurakkude areng inimesel Mehe sugurakud arenevad munandites. Mehesugurakkude e spermide areng toimub munandites asuvates seemnetorukestes, milles seinas asuvad spermide eellas rakud.Moodustub kahte tüüpi rakke, ühed lähevad varuks, millest hiljem moodustuvad uued eelasrakud ja teised arenevad meioosi teel edasi. Naise sugurakud moodustuvad munasarjades Naise sugurakkude e munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellrakud. Naisel lõpeb eelasrakkude mitoodiline paljunemine looteeas
Organismide paljunemine Moondega · Konnad · Liblikad · Putukad · Kalad Otsene · Imetajad · Linnud Ühenda sobivad paarid Sirel - Juurtega Nartsiss - Sibulaga Kartul - Mugulaga Põder - Suguliselt Puravik - Eostega Soolekepike - Pooldudes Maikelluke - Risoomiga Pärmseen Pungudes Rakud Keharakud 46 kromosoomi, 2 kaupa paarides, diploidne kromosoomistik, 2n=46 M-44+xy, N-44+xx Sugurakud 23 kromosoomi, ühekaupa, haploidne kromosoomistik, n=23 Rakutsükkel - elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos ja amitoos rakkude jagunemine mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt, otsene jagunemine Protsessid raku interfaasi ajal - toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon Replikatsioon Nim interfaasi ajal toimuvad DNA kahekordistumist. Meessoo määrab Y kromosoom, seega esineb see kromosoom ainult meestel.
Kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu spermi Korraga valmib üks munarakk Sarnasused Mõlemad on Sugurakud Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused Moodustuvad gameedid 10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel). Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel). Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid
munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. 16. Viljastumine Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad. Loomariigis esineb kehasisest ja kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed). Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng RASEDUSNÄ KESKMISED MÕÕTMED JA ARENG DAL KAAL 1
mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt. Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid.
ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Erinevus mitoosiga:homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, ristsiire, toimub kauem. Metafaas I- homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid
vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. Gameet organismi sugurakk. Munarakud ja seemnerakud. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Interfaas päristuumse raku jagunemise vahele jääv eluperiood. Kahekromatiidiline kromosoom DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Karüokinees rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Tsütoplasma- Tsütoplasma Karüoplasma Raku poolvedel sisus, mis Rakutuuma poolvedel sisus liidab kõik organellid ühtseks tervikuks 7. Homoloogilised kromosoomid- keharakk e somaatiline rakk [22 paari(autosoomid) +1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid-munarakud, M-spermid-seemnerakud, 22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite) Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2)
Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt
I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk
lookus- koht, kus geen asub ühte liiki kuuluvatel isenditel on alati samas lookuses sama tunnust määravad geenide tagab selle, et ühte liiki kuuluvad isendid saavad omavahel vabalt ristuda alleel- geeni teisend, sama geeni teisend, alleelide sagenemist määratakse populatsioonide tasemel, nt vererühm homosügootsus- konkreetses tunnust määravas lookuses on geenid ühesugused heterosügootsus- lookuses on geenid alleelsed omavahel Tähtsus: kui küpsevad sugurakud, homosügootses on samad, heterol erinevad toimub rekombineerumine alleelide tasemel juba. Dominante alleel/geen tunnus avaldub mõlemas punnett'i ruudustik lahknemisseadus- fenotüübiline lahknemine teises põlvkonnas ongi sisuliselt alleelide lahknemine lahknemisprintsiipi kinnitavad tagasiristamised (peab olema kindlasti rets. Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid
Kui kahjustatud DNA-ga rakk jääb ellu, võib pärilikkusaines tekkinud defekt raku jagunemisel edasi kanduda, selle tulemusena võivad tekkida vähkkasvajad või muud mutatsioonid. Rakusurm on organismis normaalne nähtus, kuid kui üheaegselt hukkub palju rakke, võib see põhjustada organi või koe ulatusliku kahjustuse või inimese surma. Kõige tundlikumad on radioaktiivse kiirguse suhtes luuüdi- ja vererakud, sugurakud ning karvanääpsude rakud. Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Kiiresti paljunevate rakkude kiirgustundlikkusel põhineb ka kiiritusravi vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel. UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste
*tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud Isassugurakud spermid (spermatosoidid) Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel
Veebilanss: Tulem: joogid, toit, ainevahetuslik vesi Väljund: uriin, higi, hingamine, rooja koostis Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil: 1) Vesi kui elukeskkond vees elavad kõigi 5 liigi esindajad 2) Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosüsteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni 3) Vesi on kliimat kujundav faktor. Nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4) Vesi kui levikukeskkond. Vees levivad sugurakud, eosed, seemned, viljad, vastsed, suguküpsed isendid 5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) 104-107 monoosijääki.
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine.
9. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku · kromosoomide arv väheneb 2 korda 10. Meioosi ja Mitoosi võrdlus Meioosi II jagunemine on peaaegu sama, mis mitoos. 11. Mis on kromosoomide ristsiire, sele tähtsus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 12. Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud? Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. 13. Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud? Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas
kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. Meenutage suveõhtul mõne aiaposti või lombi kohal parvedena "tantsivaid" sääski! Paljudel putukatel esinevad enne paaritumist pulmarituaalid. Peale paaritumist säilitab emane isase sugurakud erilises seemnehoidlas. Munad viljastatakse seemnehoidlast möödumisel. Emamesilane elab mitu aastat, kuid paaritub ainult ühe korra elus. Tema seemnehoidlas säilivad seemnerakud viljastamisvõimelistena aastaid. Ürgsematel putukatel paaritumist ei esine, vaid isane jätab seemnerakkude pakikese maha kuhugi, kust emane selle üles korjab. Putukamunad on väga erinevate mõõtmetega. Kõige pisematel kiletiivalistel on nende läbimõõt vaid 0,02 mm, ritsikatel aga kuni 10 mm
13. Promootor on osa DNA molekulist. 14. mRNA molekule sünteesitakse tsütoplasmasse 15. Molekulaargeneetika- uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 16. Koodon AUG alustab translatsiooni Lk 123 Mõisted 1. Hübriid Olid FI põlvkonnas musta ja pika sabaga. 2. Monohübroodne ristamine - ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid 3. Alleel - ühe geeni erivorm. 4. Homosügootne organism - organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. 5. Heterosügootne organism - kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. 7. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. 8. Mendeli 1. seadus - ehk ühetaolisuse seadus.
Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire. 4)mitoosi tulemusena tekib 2 rakku, meioosi puhul 4. 5)mitoosis on diploidsed, meioosis haploidsed rakud. Inimese sugurakkude areng: Spermatogenees-meeste sugurakkude areng, toimub munandites. Mehe sugurakud e. spermid arenevad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide eelalsteks on goonid-diploidsed rakud. Spermatogeneesis on 3 faasi:1) Paljunemine-mitoosi teel. Paljunema hakkavad poistel murdeeas. Moodustuvad diploidsed spermatotsüüdid. 2)Kasvamine-Spermatotsüüdid hakkavad kasvama ning sellest algab 3) Differentseerumine-differentseerumise käigus toimub mitoos. 1 spermatogoonist saame 4 haploidset spermatiiti. Differentseerumise käigus kujuneb välja pea, kael ja saba. Tuum on peas
Alleeli. Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub,nim. Dominantseks alleeliks. Nt. Põselohkude esinemine, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Allasurutd alleeli nim. Retsessiivseks alleeliks. Juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsesiivsed e. Kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub. Nt. Külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude ruumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam
Lai reaktsiooninorm:lehmade piima and Kitsas:juuksed Keskkonna mõjutuste ja geenide mõjutuste suhte saab paremini mõõta ühemunakaksikute meetodil.Pärilikkus on ühemunarakukaksikutel sama. Erinevused on põhjustatud keskkonnast. Pärilike haiguste profülaktika: Kui inimene haigestub ,on see tingitud kolmest tegurist: 1. Pärilikkus 2. Keskkond 3. Mõlema kombinatsioon(kõrgvererõhutõbi,alkoholism) Pärilikud haigused on tingitud sügoodi genotüübi poolt(ema-ja isa sugurakud kannavad mingit viga). Kui loode haigestub arengu käigus, ei ole see pärilik. Haigus on siis tingitud keskkonnast(punetised). Sugulusabieludest loobumine,asendus-,dieetravi, eriõpetus,geeni vaigistamine o Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. o Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu Menopausini (u. 45-50 lõpuni a.) Kehaväline Kehasisene viljastumine viljastumine 1) sugurakud 1) spermid viiakse väljaspool emase munajuha munajuhasse 2) vajalik väga 2) vaja on vähem suur sugurakke sugurakkude arv 3) suur osa 3) järglased on järglastest paremini kaitstud hukkub N: kahepaiksed, N: roomajad, kalad imetajad, linnud
Käviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad pooluste poole 4. Telofaas Kromatiidid keerduvad lahti Moodustuvad tuumamembraan ja tuumakesed Toimub tsütokinees Kokku tekib 4 tütarrakku Kääviniidid lagundatakse Taastub rakule omane tsütoskelett Tulemus: tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude tekkimine Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka
Selliselt saab uus organism pärilikku materjali kahelt erinevalt allikalt ning munaraku viljastamiseks on vaja kahe inimese sugurakke. 20. Mis on rakutsükkel ? Raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni. 21. Miks on vaja mitoos, miks meioosi ? Mitoosi ajal moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 22. Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi on mitoosi lõppedes tütarrakkudes ? Kummaski 6. 23. Miks on sugurakkudes kromosoome poole vähem võrreldes keharakkudega ? Sugurakkudes on sisse pressitud dna ja pärilikkus. 24. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastamist. Kehaväliselt viljastamisel peab olema sugurakke palju, kuna paljud rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke
Glükoosi lagundamine: I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel 5 Organismide paljunemine ja areng Kõigi liigi isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad omavahel (tavaliselt) ei ristu. Suguline Mittesuguline Võtavad osa tavaliselt 2 vanemorganismi Võtab osa tavaliselt 1 vanemorganism Osalevad sugurakud Toimub organismi mingi osa kaudu Pärilik muutlikus suur Pärilik muutlikus väike Sugurakud ehk gameedid Keharakud ehk somaatilised rakud Haploidne kromosoomistik (n) ühekordne kromosoomistik, sugurakkudes, 23 kromosoomi Diploidne kromosoomistik (2n) keharakkudes, 46 Suguline ehk generatiivne paljunemine Meioos Mitoos Sugurakkude jagunemine Keharakkude jagunemine
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
