Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sugurakk" - 100 õppematerjali

sugurakk – gameet; sügoot – viljastunud munarakk
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine...

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geneetika

Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete kromosoomide kromatiidiosade vahetusena. Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet ­ sugurakk Sügoot ­ viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) ­ indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) ­ indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Botaanika konspekt

Sugutu paljunemine toimub rakusisesetekkega eostega, lülieoseid on harva. Erinevalt eelnevatest seenerühmadest, neil ei ole viburiga eoseid, seega esimesed tõelised maismaa organismid. Suguline protsess: hulgatuumsed sugurakud ühinevad, areneb puhkeos (seigeos), millest idanemisel areneb eosla haploitsete eostega. Diploidne on ainult puhkeos. Kuigi seeneniit on rakkudeks jagunemata, esineb rakuvaheseini kahel juhul: sporangiumi kandja on seinaga eraldatud ja sugurakk on seinaga. Kaks klassi: Klass Ikkesseened (nutthallikulaadsed, putukhallikulaadsed (eos, mis langedes mitte putukale ajab välja väkese eoskandja, kus on sekundaarne eos ja nii kuni vajadusel 3 korda), loomhallikud, sõnnikuhallik jm) ja klass Juusseened (putukate pärasoole kommensaalid(?)) Hmk. Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega ­ eosed seeneniidi keskele...

Botaanika
102 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Paljunemine

kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom. keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed ja tsütokinees.interfaasis rakud diferentseeruvad. Rakkude jagunemise viisi, kus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim. Meioos. Meioosi kromosoomistik on haploidne. (diploidne). Keharakk somaatiline rakk. Sugurakk gameet. Meioos sugurakkude küpsemine ja eoste moodust. Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku poolustele. Metafaas-kromosoomid ekv. Tasandile ja kääviniidid tsentromeeridele. Anafaas- tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad. Telofaas-kromatiidid lahti,tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku.suguline e...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Paljunemine ja areng

Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm ­ sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ­ ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm­ teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada...

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi etapid Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk . Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

29. Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel...

Bioloogia
346 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUUTLIKKUS

a) suureneb kõigi kromosoomide arv. b) väheneb kõigi kromosoomide arv. c) Suureneb ühe kromosoomi arv(võrreldes normaalsega) d) Väheneb ühe kromosoomi arv ü Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. Genoommutatsioonide tekkepõhjused: 1. endomitoos ­ DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk ­ areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest: 1. reparatsioon ­ DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus ­ geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ­ ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus ­ üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel)...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

Lõigustumine ­ munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustub moorula ja hiljem blastula. Õpiku mõisted: Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk . Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Meioos, metoos, paljunemine

sõnajalad) Pungudes(käsnad, pärmseened) Rakise tükk (samblikud) SÜGOOT ­ viljastunud munarakk SPERM ­ mehe seemnerakk SPERMATOGOON ­spermi eellane SPERMATOGENEES ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini OVOGOON ­ munaraku eellane OVOGENEES ­ munaraku areng OVULATSIOON ­ küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse GAMEET ­ organismi sugurakk KARÜOKINEES ­ tuuma jagunemine TSÜTOKINEES ­ tüstoplasma jagunemne...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia kokkuvõte ATP kuni suguelunditeni

2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud. a) spermatogenees b) ovogenees ­ tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist. Suguelundid Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Biolooga KT - Paljunemine

III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
34
docx

GENEETIKA

Võimalik kombinatsioonide arv ehk eri sugurakkude arv 2n-1. 3. Ristsiire ema ja isa kromosoomide vahel annab meile rekombineerumise geenide tasemel. Erinevate gameetide küpsemisel on ristsiire erinev eri rakkudes. Kromosoomide arv ühe liigi piires on ühesugune. Varieerub see vaid liikide vahel. Diploidne rakk on selline keharakk, kus on kaks kahekordne kromosoomistik. Haploidne rakk ­ sugurakk, seal on ühekordne garnituur. Võib olla ka rakke, mis on polüploidsed (nisu, paljud põllukultuurid). Aneuploidsus ­ mõni kromosoom rohkem/vähem selle raku garnituuris. See ei säilu, kuid teatud juhtudel võib see edasi kanduda. Fenotüüpide suur muutus. Morgani katsed äädikkärbsega: Kromosoomide päriliku materjali edasikandmine määrati ära eksperimentaalselt. Kantakse edasi sugukromosoomide kaudu. Tema laboratoorium töötas ainult äädikakärbsega, töö oli ääretult igav...

Geneetika
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Parlikkuse ja muutlikkuse konspekt

Muutust nimetatkse mutatsiooniks, neid tegureid nimetatkse mutageenideks. Bioloogilised mutangeenid: Viirused, baktereite, hallitusseente mürgid. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, paljud ravimid Füüsikalised mutageenid: kiirgused 6. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 7. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingittud organismi tunnuste muutlikus: nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud 8. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid....

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Kõik kromosoomid esinevad kromoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis pole kromoloosed. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46) Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) Fülogenees ­ evulutsiooniline areng Gameet ­ organismi sugurakk . Eristatakse kahte tüüpi gameete ­ munarakud ja seemnerakud e spermid Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena 2 x vähenenud kromosoomistik. Esineb nt sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23) Interfaas ­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) ­ kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak ­ toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

Genoommutatsioonid jagunevad: kromosoomide arv: a) suureneb b) väheneb Arvu muutus haarab: a) üksikut kromosoomid b) kõiki kromosoome Kõige vähemtõenäolisem on kõikide kromosoomide arvu vähenemine. Genoommutatsioonide tekke põhjused (valdavalt bioloogilised): 1. kromosoomide lahknemishäired sugurakkude meioosis, mille tulemusena munarakkudes on üks kromosoom kahes korduses 2. viljastumises osaleb diploidne sugurakk, järglasel suureneb kõikide kromosoomide arv 3. toimub DNA kahekordistumine, toimub kromosoomide lahknemine poolustele mitoosi anafaasis, kuid jääb ära raku jagunemine 4. ristuvad erinevate kromosoomide arvudega vanemorganismid ja nende järglased ehk hübriidid on tavajärglastega võrreldes genoommutatsioonide kandjad. 5. Organismi rakkudes hävib üks kromosoom 6. Genoommutatsioon tekib ka olukorras, kus liituvad keharakud ja tagajärjeks on püsivalt...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia spikker

Viljastumine ­ seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu Sügoot ­ viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng ­ vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene Moondeline areng ­ vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas, rohukonn...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete ­ munarakud ja seemnerakud. Sügoot ­ viljastatud munarakk. Interfaas ­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik ­ pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik ­tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed....

Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun