... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt. Nende mõju on oluline ainevahetusprotsessides, organismi kasvu ja arengu regulatsioonis, sugulises arengus ja käitumises, instinktide väljakujunemisel. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid.
terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 15. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki marjateri korraga, vaid mitu korda, seejuures väiksemate järkudena. Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased koetakse pikema aja jooksul ja ebasoodsate välistingimuste korral ei hukku
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt. Nende mõju on oluline ainevahetusprotsessides, organismi kasvu ja arengu regulatsioonis, sugulises arengus ja käitumises, instinktide väljakujunemisel. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid.
HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt. Nende mõju on oluline ainevahetusprotsessides, organismi kasvu ja arengu regulatsioonis, sugulises arengus ja käitumises, instinktide väljakujunemisel. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid.
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED. Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide
ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) ja tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kaudu edasi antavaid mõjustusi; plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja säsi ning sugunäärmed. 13 Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. Vaheaju piirkonna hüpotalamuse tuumadel on nii näärme- kui närvirakkude omadusi. Nende tuumade rakud produtseerivad neurohormoone. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket. Ajuripatsist saadetakse omakorda
Neerupealised eritavad adrenaliini – hirmuhormooni hirmu, viha, erutuse korral, mis tõstab vererõhku ja hingamissagedust. Kõhunääre eritab isuliini ja glükagooni, mis reguleerivad veresuhkru sisaldust. 6 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Sugunäärmed eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiseste sootunnuste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meessuguhormoon e testosteroon tekib munandites, naissuguhormoon östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks
põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 16. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga
paljud interakteeruvad retseptoriga, muudavad oma kuju ja ühinedes membraani, teise valgu, ioonkanali või ensüümiga kutsuvad esile järgmise sammu raku vastuses. 5) Hormoon võib seonduda retseptorioga rakutuuma membraanil ja käivitada signaaliülekande või ensüümisünteesiraja. Sisesekretsiooninäärmete ajuripatsi, käbinäärme, kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme, harknäärme, kõhunäärme Langerhansi saarte, neerupealise koor ja säsi ja sugunäärmed. Näärmete talitluses esineb kindel hierarhia, vaheaju piirkonna- hüpotalamuse-tuumadel on ka näärme-ja närvirakkude omadusi. Kogu neuraalne ja hormonaalne regulatsioon on teineteisega läbi põimunud ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. (1) Hüpofüüs: jagunedes erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks.Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH)
hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk panreas Toodab hormooni insuliin. Soodustab glükoosi tungimist rakku
ülesturgutamiseks.... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt. Nende mõju on oluline ainevahetusprotsessides, organismi kasvu ja arengu regulatsioonis, sugulises arengus ja käitumises, instinktide väljakujunemisel. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid.
tropiini riliisingH vabanemist hüpotalamusest ja türotropiini sekrets. hüpofüüsis.Hüpotal, adenohüpofüüs ja kilpnäärmefolliikulid mood. Hüpotalamo-hüpofüsaar-türeoidsüsteemi, mille peaül. on tagada norm.talitl. vajaliku türeoidH-de tase veres puhke ja ka stressisituatsioonides. Kaltsioniini ja parathormooni sekretsiooni regulatsioon. Kõige olulisemaltstimuleerib parathormooni sekretsiooni vereplasma kaltsiumisisalduse langus. Kaltsioniin on parathormooni antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees-sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni
Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotalamus ja hüpofüüs Hüpotalamus koordineerib endokriinsüsteemi talitlust ja on autonoomse närvisüsteemi kontroll-keskuseks Hüpofüüs on funktsionaalselt ja morfoloogiliselt seotud hüpotaalamusega Perifeersed endokriinorganid on: Käbi- e pineaalnääre Kilpnääre Kõrvalkilpnääre Neerupealised Sugunäärmed e gonaadid Pankrease saarekesed Tüümus Platsenta Diffuusselt paiknevad endokriinrakud KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
nahasekreedis, blue-ringed kaheksajalas, meritähes, ingelhais. Esimesed kolm kala on inimesele kõige mürgisemad mereorganismid. - Üldtuntuks on tetrodotoksiin saanud Jaapani ning Hiina vetes elutseva väga maitsva lihaga puhverkala kaudu. Teda süüakse põhiliselt Jaapanis, aga ka USA-s kui delikatessi eeldusel, et ta on asjatundlikult toiduks valmistatud ning ei sisalda toksilises hulgas tetrodotoksiini. Selleks peavad kalal eriti kõrge toksiinisisaldusega maks, sooled, nahk ja sugunäärmed olema eelnevalt ülimalt täielikult eemaldatud. - Ebakompetentse valmistamise tõttu esineb igal aastal maailmas puhverkala söömisel kuni 200 surmajuhtumit, neist umbes 50 Jaapanis. Teistel andmetel oli näiteks Jaapanis aastatel 1974-1983 kokku 646 mürgistusjuhtumit, millest 179 lõppes surmaga. - Tetrodotoksiin (TTX) on erakordselt tugev ning kuumakindel närvimürk, skeletilihaste naatriumikanalite spetsiifiline blokaator, mille letaalne doos on umbes 10 g/kg kehakaalu kohta
kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin). Koor: mineraalkortikoidid (aldosteroon), glükokortikoidid (kortisool), androkortikoidid. 6) Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon 7) Kõhunääre ehk pankreas Insuliin, glükagoon.
pärast poegimist ning püsib õige söötmise puhul stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g
stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
imetajatega. Sugukromosoomide suhtes ühesuguseid sugurakke tootvad isased (homogameetsus) ja sugukromosoomide suhtes erinevaid sugurakke tootvad emased (heterogameetsus). c) süsteem : XX/XY(emane/isane) omane imetajatele. Organismide jaotus soolisuse alus · lahksugulised organismid e. gonohoristid - organismil on ühe soopoole tunnused ja suguorganid) · liitsugulised e. hermafrodiidid esinevad ja talitlevad mõlema soopoole sugunäärmed.(teod, ussid, liitsugulised taimed). NB! Hermafrodiidid püüdlevad ristviljastumise poole · Pseudohermafrodiidid (ka inimesed[viljatud]) Esinevad mõlema soopoole suguorganid, kuid on viljatud. · Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Soost sõltuvad tunnused: - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed
Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
või seob paremini), kui efekt on noorema fikseeritud siis võib võistleda. 4.) inimestel on pseudohermafrodism- kaks varianti: 1.) ovotestis või 2.) regionaalne jaotus- ühel pool areneb munasari, teisel pool testis. Testitakse keharakkudest võetud proovidega ja tehakse kromosoomi proovid. Klienefelter jms vennad on kõik viljatud. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused. Sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja välised suguelundid. Paljudel juhtudel saab inimesel määrata soo juba loote eas. Soost sõltuvad tunnused kujunevad välja sugulise küpsemise perioodil suguhormoonide mõjul. Tabel 8. Soost sõltuvad tunnused tunnus Mees Naine toruluud Pikemad, jämedamad Lühemad, peenemad lihasmass suurem väiksem
mine Laguproduktide eritamine, pH ja Kusesüsteem Neerud, põis, kuseteed vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiiv- Sugunäärmed, sugu- Sugurakkude produtseerimine, palju- süsteem elundid nemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Muutused ühe Eespool käsitleti inimorganismi ehitust selle tundmaõppimise lihtsustamiseks organi või struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati ühtse tervi-
Sihtrakku saab mõjutada vaid see hormoon, millele tema retseptorid on tundlikud. Erinevate rakkude puhul võib sama hormoon mõjuda täiesti erinevalt. Hormoonieritus Sisesekretsiooninäärmete hulka kuuluvad: ajuripats (hüpofüüs), käbinääre (epifüüs e glandula pinealis), kilpnääre (glandula thyroidea), kõrvalkilpnääre (glandula parathyroidea), neerupealised (glandula suprarenalis), kõhunäärme (pankreas) Lagerhansi saared, sugunäärmed (gonaadid) = munasarjad (ovarium) või munandid (testis). Hormoonide toodangut reguleerib hüpotaalamus, üks osa vaheajust. Kõige tugevamini mõjub hüpotaalamus ajuripatsile ehk hüpofüüsile, mis siis omakorda mõjutab teisi sisenõrenäärmeid, mis toodavad mitmesuguseid hormoone. Joonis 3.14. Sisesekretsiooninäärmed Kiirabi seisukohast olulised hormoonid Kui hüpofüüsi eessagar eritab neerupealiseid mõjutavat hormooni (ACTH), toodab neerupealise koor enam kui 40 hormooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
