Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega...
Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu- hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud
Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu- hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud
vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu. Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond. Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama. Ravimisõltuvuse iseärasused Preparaat Psüühiline Füüsiline tolerant- Isiksuse Antisotsiaalsed teod
Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Mehe sugukromosoomide paar on erineva kujuga. · Sugurakkudes on kromosoomid ühekaupa kokku 23 kromosoomi. · Viljastumisel munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad pooled kromosoomid emalt, pooled isalt 23+23=46 · Kui munaraku viljastab X-kromosoomi kandev sperm, sünnib tütar. Kui Y-kromosoomi kandev sperm, siis poiss. · Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid- on väljakujunend sünnihetkeks. · Teisesed sugutunnused rinnad, vurrud jne arenevad välja suguküpsuse saabudes. Sugutunnused on määratud sugukromosoomides olevate geenide poolt! Suguhormoonide (mees- ja nais-) süntees võimendub suguküpsuse saabudes. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS muutlikkus / pärilik mittepärilik
Täiskasvanu päevane tarvidus on veel täpsemalt kindlaks tegemata, kuid see pole arvatavasti eelpoolmainitust palju suurem. E vitamiin, antisteriilsuse ehk sigimatusevastane vitamiin. E-vitamiini alla kuulub rida sarnase keemilise koostisega aineid, mida nimetatakse tokoferoolideks. Juba 1923. a. leiti, et rottidel ilmnevad vitamiin E puudumisel toidus haiguslikud muutused suguorganeis, lihaskoes, erkkonnas (halvatused) ja mujal. Isaste loomade sugunäärmed väärastuvad, lõpptagajärjeks on sigimatus. Emaste tiinus ei arene normaalselt, kuna ilmuvad nurisünnitused ehk abordid.Vitamiin E on vajalikuks osutunud peale rottide ka paljudele teistele loomadele (näit.: hiired, kanad). Inimese puhul on täheldatud, et vitamiin E mõjub tervendavalt mitmesugustele suguorganite haigustele, mis polegi tingitud vitamiin E alatoitlusest.Viimasel ajal toonitatakse E-vitamiini puhul ka tema
· Toime realiseerub enüümide kaasabil BIOLOOGIA 2010 SISENÕRENÄÄRMED 1. Ajuripats ehk hüpofüüs (kasvuhormoonid, teisi ssisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid tropiinid) 2. Käbikeha (melatoniin pigmentatsioon) 3. Kilpnääre (türoksiin ainevahetus) 4. Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin) 5. Neerupealised (adrenaliin) 6. Kõhunääre (insuliin, glükagoon) 7. Sugunäärmed (naistel munasarjad, meestel munandid) VITAMIINID neid vajatakse ensüümide koostises; jagatakse vees- (C; B) ja rasvlahustavateks (A;D;E) A-vitamiin (nägemine kalamaksaõli) E- vitamiin (antioksüdant taimsed õlid) D-vitamiin (Ca-ainevahetus luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin (vere hüübimine kalasaadused) B-rühma vitamiinid (närvi- ja südametegevus, naha ja juuste tervis taimsed tooted, pärm, piim, maks..)
võivad ilmuda kõik koos, võivad tekkida episoodiliselt või siis kogu raseduse ajal hoopiski puududa. Need ajutised nähtused kaovad pärast 12-13 nädalat. Esimesel trimestril sageneb uriinieritus, seejärel normaliseerub, kolmandal aga sageneb taas kasvava emaka rõhumise tõttu põiele. Sündmused: 5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes -- moodustuvad vere tüvirakud, milledest tulevikus arenevad kõik vere rakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Rasedus 10. nädalal Naine on juba oma uue seisuga ning pideva iiveldusega harjuma hakanud. Sündmused: Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis. Sõrmed ja
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
suured. morfoloogilised tunnused: ● elundi mahu ja ka massi vähenemine ● rakkude mahu vähenemine ● rakkude hulga langus ● mõnikord ka pigmendi teke atroofia vormid: 1. Füsioloogiline atroofia: rakkude ja elundite taandareng normaalses arenguprotsessis, kui antud elundi funktsioon ei ole enam vajalik. Nt: nabaarter, taandareneb tüümus, elatunud inimesel taandarenevad sugunäärmed 2. Patoloogiline atroofia: jaguneb üldiseks ja kohalikuks vormiks. a. Üldine patololoogiline ehk kahheksia i. alimentaarne nälgus.tekib toitainete vähesuse või puuduse tõttu ii. vähkkahheksia iii. pikaajalised rasked nakkushaigused iv. hormonaalsed b
Teostatakse külmakambris, 2-5min, sokid jalas müts peas. SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE E. ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED Sisenõrenäärmete ülesanne toota hormoone ja reguleerida ainevahetust. Hormoonide ülesanne - reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka, sellega reguleerivad organismi funktsioone. Sisenõrenäärmete süsteem: hüpofüüs e. ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kõige tähtsam sisesekretsiooninääre ajuripats e. hüpofüüs, kuna juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni ja endorfiine e. heaoluhormoone. Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus hüpotalamus. Hoiab organismi parameetreid teatud piiratud vahemikus, reguleerib puberteeti. Käbikeha - käbikehas toodetav hormoon melotoniin reguleerib ärkvelolekut ja und ning mõjutab ka naha pigmentide sünteesi
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
arenguetapi. Embrüol tekib vereringe. Nelja nädala jooksul on embrüo eostumise hetkest alates suurenenud umbkaudu 10 000 korda. Hakkab moodustuma nägu, tumedad rõngad tähistamaks silmade asukohta, tõuseb esile alumine lõualuu ning kael. Toimub alusepanek kõikidele põhilistele organitele. Teine kuu 5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes -- moodustuvad vere tüvirakud, millest tulevikus arenevad kõik vererakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged. Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Endokriinsüsteem: *Endokriinnäärmed produtseerivad ja eritavad verre hormone, *Veri kannab hormoone organismis kõikjale, *Hormoonid mõjutavad sihtrakkude talitlust retseptorite kaudu Hüpofüüsi eessagara hormoonid:*Glandotroopsed horm(Adrenokortikotroopne hormoon ACTH Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis
adrenaalseks hüperglükeemiaks. Nende toimel südame löögisagedus tõuseb, paranevad erutusjuhtivusja erutuvus. Adrenaliini ja noradrenaliini toime ernevused on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavahelise suhtega. Alfa-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliini le, siis adrenaliinile ja siis isoproterenoolile. Beta-adrenoretseptorite tundlikkus on täpselt vastupidine. 20. Sugunäärmed ja nende hormoonid. Sugunäärmeteks on meestel munandid e. testised ja naistel munasarjad e. ovaariumid. Sugunäärmed produtseerivad sugurakke, meestel spermatosoide, naistel munarakke. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed
ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. Omapära: neuronid on tähekujulised, jätketega, 2 tüüpi jätkeid: dendriidid ja neuriidid ehk aksonid, neuronid paiknevad närvikeskustes (peaajus, seljaajus, närvisõlmedes). Närvikudedeks on: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. 3. Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid. Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond. Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju. 4. Taksonoomilised põhiühikud: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Näiteks: loomariik, lõugtundlased, ämblikulaadsed, ämblikulised, ämblikud, hiidämblikulised, hiidämblik 5
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste li...
kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil 33. Sugukromosoomidega seotud aneuploidia tagajärjed. Sigimatus, hermafrodiitsus (soomääratluse häired). 34. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus. Tōeline hermarodiit -isendil on mōlemasugupoole sugunäärmed Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 35. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine. Üks kaksikutest, kes on emane ja steriiline. Tuleneb kimäärsuses ja on soomääratluse anomaalia. Veistel 90% erisoolistest kahemunakaksikutest on friimartinid. Tekib kui kaksikute koorion liitub, seega esinevad ka veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus.
Kõritshakra 16 taevasinist kilpnääre seedekanal Südametshakra 12 rohelist harknääre süda, veri, uitnärv ja vereringe magu, maks sapipõis, Päikesepõimik 10 kollast kõhunääre närvisüsteem Seksuaaltshakra 6 oranzi sugunäärmed paljunemissüsteem Juurtshakra 4 punast neerupealsed lülisammas ja neerud 21
4) Vitamiinset tüüpi hormoonid Hormoone tootvate näärmete jaotus: 1) Endokriinnäärmed: · Hüpofüüs kasvuhormoon · Epifüüs melatoniin · Kilpnääre türoksiin · Kõrvalkilpnäärmed parathormoon · Neerupealised a. Koor (kortikosteroidid) b. Säsi (adrenaliin) 2) Segatüübilised näärmed: · Kõhunääre valdav osa toodab seedeensüüme, väike osa insuliinglükogooni · Sugunäärmed väike osa toodab suguhormoone · Platsenta ehk emakook toodab progesterooni (kontrollib sünnitegevuse algust) · Harknääre toodab signaalmolekule, mis kontrollivad immuunsusfunktsioone Hormoonide jaotus: 1) Endokriinne hormoonid lähevad verre, lümfi ja mõjutavad kogu keha 2) Parakriinne (koehormoonid) hormoon toimib kitsas piirkonnas (nt seedekulglas)
3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid Sekundaarsed sugutunnused - kujunevad sugulise küpsuse perioodil suguhormoonide toimel Tunnus Naised Mehed Lihasmass Väiksem Suurem Rasva% normaalsetel Suurem (8-10%) Väiksem inimestel Veehulk (ei tule mitte Väiksem Suurem (4-5%) kehavedelikest vaid lihastest)
Eesti Ratsaspordi Liit 4 Veterinaaria · Lisasugunäärmete ülesandeks on luua spermatosoididele sobiv keskkond. · Emassuguelundid -- paarilised munasarjad ja munajuhad, emakas, tupp, tupeesik, häbe. Sisesekretsioonielundid. · Endokriinnäärmetel puuduvad juhad ja nad paiskavad oma sekreedi otse vereringesse. Hüpofüüs, kilpnääre, pankreas, neerupealised. · Ka sugunäärmed ja platsenta toimivad endokriinnäärmetena, mistõttu kastraatide käitumine erineb oluliselt kastreerimata loomade omast. Ringeelundkond. · Süda. Südamest juhivad verd välja arterid ja toovad südamesse tagasi veenid. Arterite lõpuosade ja veenide algusosade vahel asetsevad kapillaarid, kus toimub gaasivahetus. Veenidesse suubuvad ka umbselt algavad lümfikapillaarid, mis koguvad kehast lümfi ja suunavad veenidesse. Veri, lümf, vereloomeelundid.
· Kaetud nukk keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel. · Tünniknukud väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk. · Pupaarium kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks. · Küpsussööm(ine)? kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks. · Taastumissööm(ine)? kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi, vajavad nad enne uut munemisperioodi uut söömaaega. 5. Kahjurite kahjustamisviisid Kahjustuse iseloom sõltub kahjurite suiste tüübist ja kahjustatavast taimeosast. Putukad kahjustavad põhiliselt haukamis- ja pistmissuiste ning suuhaagikestega. Putukate
eelkirjeldatud testikulaarfeminisatsioonile SRY-geeni deletsioon või defekt, mis pärsib H-Y- antigeeni produktsiooni ja seetõttu arenevad isendil välja emassugunäärmed. 35. Sugukromosoomidega seotud aneuploidia tagajärjed Aneuploidia tagajärjeks on sageli hermafrodiitsus vi pseudohermafrodiitsus 36. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus Hermafrodiitsus - isendil esinevad nii isas- kui ka emassuguorganid rudimentaarsel kujul Pseudohermafrodiidil (ebaliitsugulisel) on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 37. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit. Frimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahe-munaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomooside kaudu vereringete ühinemine, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus
olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral
Kumbagi, kas Gonadotropin vabastav hormoon (GnRH) ennast või mõni tema agonisti (st Lupron) võib kasutada. GnRH suurendab munasarjade paljunemist, kuigi see aine on inimese organismis juba algselt olemas ei toimi see mingil põhjusel korrektselt. Östrogeenid on rühm steroidide ühendid, nimeliselt nende oluline koht estrous cycle ja toimimine on peamiseks naiste sugu hormooni. Gonadotropins on hormoonide keha, mis tavaliselt stimuleerida sugunäärmed (munandid ja munasarjad). Kui ravimit saab neid väljaleotatud uriini või geneetilise muundamise teel. Haapsalu Kolledz 20 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades KOKKUVÕTE Ehk tasuks uurida ka telepaatiavõimalusi? Olid ajad, kui keegi poleks uskunud internetti
· kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad; SUGUELUNDID JA SUGUFUNKTSIOON Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil.See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
türotropiini sekrets. hüpofüüsis.Hüpotal, adenohüpofüüs ja kilpnäärmefolliikulid mood. Hüpotalamo-hüpofüsaar-türeoidsüsteemi, mille peaül. on tagada norm.talitl. vajaliku türeoidH-de tase veres puhke ja ka stressisituatsioonides. Kaltsioniini ja parathormooni sekretsiooni regulatsioon. Kõige olulisemaltstimuleerib parathormooni sekretsiooni vereplasma kaltsiumisisalduse langus. Kaltsioniin on parathormooni antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees- sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke
Nende produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest. Endokriinnäärmed (puuduvad viimajuhad – eritavad sekreedi otse verre): 1) Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre 2)Hüpofüüs e. alumine ajuripats 3) Tüümus e. harknääre 4) Türoid e. kilpnääre 5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre 6) Pankreas e. kõhunääre 7) Neerupealised e. adrenalised: – Neerupealiste säsi (medulla ) – Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust
Sugukromosoomide suhtes ühesuguseid sugurakke tootvad isased(homogameetsus) ja sugukromosoomide suhtes erinevaid sugurakke tootvad emased(heterogameetsus). c) süsteem : XX/XY(emane/isane) omane imetajatele. Organismide jaotus soolisuse alusel : 1. lahksugulised organismid e. gonohoristid - organismil on ühe soopoole tunnused ja suguorganid) 2. liitsugulised e. hermafrodiidid esinevad ja talitlevad mõlema soopoole sugunäärmed.(teod, ussid, liitsugulised taimed). NB! Hermafrodiidid püüdlevad ristviljastumise poole 3. Pseudohermafrodiidid (ka inimesed[viljatud]) Esinevad mõlema soopoole suguorganid, kuid on viljatud. 4. Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused : - sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse. · lihtne imetajad
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad) Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel-suunab õhu kõrisse Kõri- koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli.
b1) jagunevad vaid teatud rakud (kõrgelt arenenud organismid) Kasvu regulatsioon : a) kasv on pärilikult määratud (kasv on määratud paljude geenide koosmõjul) b) hormonaalne (kasvuhormooni hulk ja organismi reaktsioon sellele) c) toit Areng : - protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. (morfafüüsiline protsess). Areng jaguneb : a) otsene - järglane sarnaneb koheselt suguküpse isendiga. Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed.
3. Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt loomadelt Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid; toitumine: taimede söömine närides, neelates; lihasöömine (laiemas mõttes): küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju 4
vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49 le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre
vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) sugiti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.
g. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda h. määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. i. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- j. VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste 12 KALAKASVATUSE ERIALA k. lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. l. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole m. marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. n. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud. Munasarjad hõlmavad 1/3...1/2 kehaõõnest,
2) Moondega Tunnus Otsene Moondega Välimus noorjärgu ja Sarnane. Erinevus Väga erinev suguküpse isendi vahel. kehamõõtudes, proportsioonides Vastse olemasolu Ei ole On Talitluslikud erinevused On, seotud organismide Kvalitatiivsed füsioloogilised vanusega. Nt. sugunäärmed erinevused, teist tüüpi veel ei talitle. ainevahetusrajad. Kullesed taimtoidulised, konnad kiskjad. Ökoloogilised erinevused Ei ole On, olulised erinevused elupaigas, toidus jne.
· Kops- ümbritseb kopsukelme, seal toimub gaasivahetus, on täidetud õhuga. · Kopsusomp- ehk alveoolid. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. · Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhib peaaju (piklikkus ajus) asuv närvikeskus. 23.9.teab sisenõrenäärmete süsteemi ja selle tähtsus Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast nimetatud nääret sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid. Sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone. 23.10.teab pea- ja seljaaju ning närvide ehitust ja talitlust · Piirdenärvisüsteem- koosneb närvidest, mis ühendavad kõik organid kesknärvisüsteemiga. Info liigub närvides närviimpulssidena kiirusega 100 m/s. Närviimpulss on elektriline nähtus, mis ühest närvirakust teise kandub keemiliste ülekandeainete vahendusel.
- SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide: Naine 23+X + Mees 23+X = Laps (tüdruk) 46+XX Naine 23+X + Mees 23+Y = Laps (poiss) 46+XY Millised tunnused määravad sugukromosoomid? - sünnimomendiks arenevad lapsel välja esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - teised sugutunnused kujunevad suguküpsuse saabudes Suguliiteline pärandumine - suguliitelised geenid sugukromosoomides paiknevad geenid - suguliitelised tunnused sugukromosoomide poolt määratud tunnused - X-liitelisi tunnuseid on rohkem, kui Y-liitelisi - meestel avalduvad kõik X-liitelised tunnused (dom + retsess) ja Y-liitelised tunnused - naistel avalduvad X-liitelised dominantsed tunnused ja retsessiivsed X-
· kilpnääre sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu · Neerupealised 2osa on: 1)säsi, mis toodab adrenaliini ja on mobiliseeruv hormoon ja 2)koor, toodab kortikostoroide. 2. segatüübilised muud ülesanded+hormoonid · kõhunääre toodab isuliini glükagooni · sugunäärmed - toodavad suguhormoone:testosteroon, östrogeen. · platsenta toodab sünnitust tegevuse algust kontrollivaid hormoone. · Neerud Häired hormoonsüsteemis: 1. Puudus tekib siis, kui a) sisenüürmenäärmed ei toimi b) kui retseptoreid pole c) kui hormooni on vähe (kõige tavalisem), sellest tuleneb haigu diabeet. 2. Liigsus tekib siis, kui a) nääre on suurenenud
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
