Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Bioloogia KT vastused Miks (selgrootud) söövad? Et saada toitaineid ja energiat Mida süüakse? Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske. Eri toitumisviisid ja näited nende kohta. Filtreerijad nt käsnad ja karbid. Toiduallika pinnal või sees elamine . Mis on seedimine? Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi. Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on. Rakusisene seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seed...
5. Organismide paljunemine ja areng 1. Kuidas organismid paljunevad? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. 2. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. 3. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? E...
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda infot tunnuste kujunemise kohta. Kromosoom - tuumas olev kehake, pärilikkuse kandja, materjaliks on DNA. Alleel-geeni vorm (emalt ja isalt) Dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. Retresiivne tunnus varjatud tunnus. Mutageen mutatsioone esile kutsuv aine v tegur. Nt. viirused, bakterite mürgid, taimsed alkaloidid *inimese igas keharakus on 23 paari kromoseeme *naise sugukromosoomide paar on xx *inimese sugu määratakse viljastumise hetkel *inimese geenid kokku moodustavad genotüübi *geenmutatsiooni korral on muutused DNA molek. Pärilik muutlikus *muutlikus tingitud geenide v kromosoomide ehituse muutusest. *pärandub järglastele Mittepärilik muutlikus *muutlikus tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. *muutused ei pärandu järglastele. Suguline paljunemine *vaja kaht eri soost vanemoraganismi *muutlikus suur Mittesuguline paljunemine *piisab ühest organis...
Elu tunnused 1) RAKK Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud ...
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Bioloogia kordamine 1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest aren...
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (kee...
Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetise...
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoom...
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene ...
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidil...
Paljunemine 1. Selgitage mõisted. ( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju...
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
VETIKAS SARNASUSED TAIM · Paljuneb eostega · Kloroplastid rohelised · Paljuneb seemnetega · Vetikat toestab · Fotosünteesivad · Taime toestab vars ümbritsev vesi · Nii vegetatiivne kui ka · Vetikate pole eristunud suguline paljunemine · Taimedel on eristunud organeid organid · Fotosüntees toimub · Fotosüntees toimub kogu talluses lehtedes ja rohelistes vartes · Vetikatel puuduvad · Kinnituvad pinnasesse juured, osadel vetikatel juurtega on kinnitumiseks haardketas · Kasvavad vees ...
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv.
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) ...
Vegetatiivne paljunemine Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
Käsnad 8 klass 2007 1 · Käsnad on loomad, kes elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele jt. veealustele esemetele kinnitudes. · Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad. · Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. · Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. 5 · Tuntud süvamere liik on veenusekorv. 6 · Käsna keha pinnal on arvukad po...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini ...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Vetikad Kontrolltöö küsimused ja vastused 1) Milline on vetikate tähtsus inimestele? · Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elava...
KORDAMINE BIOLOOGIA 2 1. Võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist SUGULINE PALJUNEMINE MITTESUGULINE PALJUNEMINE *Järglane erinev vanemorganismiga *järglane sarnane vanemorganismiga *uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel ...
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jag...
Vetikad 1. Mõiste · Lihtsa ehitusega · Fotosünteesivad · Sisaldavad pigmente · Vajavad valgust ja niiskust · Vetikad on lihtsa ehitusega organismid, mis fotosünteesivad. Nende kehad sisaldavad pigmente ja nad vajavad eluks valgust ja niiskust. 2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e...
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepä...
Elusorganismide tunnused ja süstemaatika Koostanud: Ülle Irdt 2012 MHG Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: eeltuumsed päristuumsed Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: Ainuraksed Hulkraksed Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine – Taimed kasvavad elu aeg – Loomad kasvavad teatud mõõtmeteni (igal liigil oma mõõtmed) Elusorganismid • Areng: Selgroogsed: Otsene Moondega – Selgrootud (putukad): Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – V...
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetat...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
