AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub). Rakkude jagunemine meioosi teel 1.Mis on meioosi peamine eesmärk? Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. 4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega...
kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamine ülesanne on ribosoomi subühikute moodustamine rRNA-st ja valkudest. tuumapoori kompleks 21. Kromosoomid - kromatiinaine, koostis, ehitus, ülesanded, muutused sõltuvalt rakutsüklist. Inimese kromosoomistik. Mõisted — homoloogilised kromosoomid, kromatiidid, diploidsus, haploidsus, polüploidsus, autosoomid, sugukromosoomid. Mehe ja naise kromosoomistiku erinevused. X-kromatiin ehk Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , mis on erinevates rakutüüpides erinevad. ...mitoosi metafaasis kondenseerunud kromatiin (valkudega seostunud kromatiin) DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud:
Enamasti on igas rakus üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne. Kui palju on rakkudes kromosoome ja missugune on nende ehitus? Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese igakeharaku tuumas on 46 kromosoomi, mis võib sarnasuse alusel jaotada 23 paariks. Paarilised kromosoomid on homoloogilised. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandiks on mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Igas muna ja seemnerakus on vaid 23 kromosoomi (enamikul organismidel on sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes igast paarist üks kromosoom). Plastiidid on ainuomakesed ainult taimerakkudel. Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma: 1. Värvusetud ehk leukoplastid; 2. Kollased ja punased ehk kromoplastid; 3. Rohelised ehk kloroplastid.
kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Reaktsiooninorm- nimetatakse tunnuse varieerumise määra, mida sama genotüübi eri keskkonnatingimustes võimaldab Kaksikutemeetod – lk 96. Uurimismeetod, mille ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine 7. Sugukromosoomid. Barri kehake. SRY. Soo määramine. Vastus: lk 98. XY/XX. Määravad inimese soo ja sugukromosoomide paaris võib üks kromosoom teistest väga erinev. Barri kehake- naiste keharakkudes asuv inaktiveerunud X-kromosoom SRY- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemine meheks. 8. Sugukromosoomide häired. Suguliitelised haigused. Soo määramine spordis.
Polügeensed on nt inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Dihübriidne ristamine isendid erinevad kahe tunnuse poolest. Morgan: Ühes kromosoomid lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad koos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kromosoome 46, jaotuvad 23 paariks, 1 paar sugukromosoomid, 22 autosoomid. Mehel XY, naisel XX. Uue organismi sugu määratakse viljastumisega, kas XX siis tüdruk, XY siis poiss. Osadel loomadel on emasel hoopis erinevad sugukromosoomid, nt kanal ZW ja kukel ZZ. Y-kromosoom sisaldab meesootunnuseid ja hiljem spermatogeneesi. X-kromosoomi geenid määravad ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. suguliitelised, tekitavad pärilikke haiguseid või defekte. Suguliitelised haigused:
* tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult * normaalne kuulmine * kurtus * normaalne nägemine * lühinägelikkus Rakus on aktiivsed vaid need geenid, mida on vaja konkreetse raku arenguks ja talitluseks! SOO MÄÄRAMINE Mis määrab ära organismide soo? 1. Keskkonnatingimused krokodillid jt 2. Sugukromosoomide arv putukad. 3. Erinevad sugukromosoomid inimene Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Mehe sugukromosoomide paar on erineva kujuga. · Sugurakkudes on kromosoomid ühekaupa kokku 23 kromosoomi. · Viljastumisel munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad pooled kromosoomid emalt, pooled isalt 23+23=46 · Kui munaraku viljastab X-kromosoomi kandev sperm, sünnib tütar. Kui Y-kromosoomi kandev sperm, siis poiss.
6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome ja sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng). 1kuu:moodustuvad luud, veresooned, lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi 2kuu:areneb kiiresti aju, rindkere 3kuu: kõige suurem on pea, oluline on, et ta hakkaks end liigutama 4kuu:luude kujunemine, saab eristada sugu 5kuu: liigutab nii, et ema tunneb, südamelüügib kuuldavad
meessuguhormooni testosterooni. Testosterooni mõjul avalduvad ülejäänud meessugutunnused VIIRUS BAKTER LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist. PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. Sugukromosoomid Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Sugu määratakse sugukromosoomidega. Naistel on kaks X kromosoomi (XX) Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY) Suguliitelised haigused Geenides võivad esineda mutatsioonid. Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks. Eristatakse: X-liitelised pärilikud haigused Y-liitelised pärilikud haigused Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt.
lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4 autosoomi ja X1, X2. Heteromorfsed sugukromosoomid ühe soo, tavaliselt isaste sugukromosoom on heterokromatiinne ja vajalik on geeni doosi kompensatsiooni mehhanism Heteromorfsete kromosoomistiku puhul veel 2 võimalust isasheterogameetsus ja emasheterogameetsus (linnud, liblikad ja maasikad...) Isasheterogameetsuse puhul jaotub omakorda:
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. 9.Tuumakese ülesanded. Toimub ribosoomide moodustumine ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. 10. Kirjelda inimese kormosoomistikku. Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari paarim kromosoomid on homoloogilised), viimane paar on sugukromosoomid. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. ??11.Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. 12. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik karedapinnaliseks muudavad sele ribosoomid, milles toimub valkude süntees
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut 10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 11. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n 12. Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus 13. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises 14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Sugukromosoom isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. Suguliiteline geen inimese X-kromosoomis paiknev geen. Suguliiteline puue inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Transduktsioon viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liikide organismide vahel. Transkriptsioon matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse
Kihelkonna Kool PÄRILIKKUSE ALUSED Referaat Grete Reinsoo 9 . klass Kihelkonna 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA............................
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- mo...
meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel
-) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. -) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest. -) Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse.
Uus organism saab alguse kahest vanemast Organism saab alguse vaid ühest vanemast(eelis) Suurem geneetiline varieeruvus(eelis) Geneetiliselt täiesti identsed järglased(puudus) Suurem vastupanuvõime haiguste jne vastu(eelis) Väiksem vastupanuvõime(puudus) Leia siin mõni puudus ka Leia siia mõni eelis 5. Inimese sugukromosoomid. Kuidas toimub viljastumine inimesel? Oska nimetada raseduse katkemise põhjuseid (nii iseeneslik kui ka esilekutsutud). (õpik lk 58-62) o Naisel on XX kromosoomid ja mehel XY. Inimestel 46 kromosoomipaari. o Viljastumine toimub inimesel tänu sugurakkude ühinemisele munajuhas, seemnerakud juhinduvad keemilistest signaalidest,
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum DNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi
° Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes ka mitu > kingloomal 2 > vöötlihasrakk hulktuumne Kromosoomid ° kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu > inimesel 46, jagunevad 23 paariks 2 ° homoloogilised e. paarilised kromosoomid > sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene > erandiks on mehe sugukromosoomid (erineva suurusega, ei ole geenide sisalduselt homogeenilised) ° igas keharakus on 46 kromosoomi, igas muna- ja seemenerakus on 23 kromosoomi ° eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega > histoonid kaitsevad DNAd, aitavad kokku pakkida 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga valgusmikroskoobis seda ei näe Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.
Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ...
korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23). diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. gameedid - organismi sugurakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud (spermid). Sügoot - viljastunud munarakk.
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementa...
tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer. Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek enne raku jagunemist, raku jagunemisel lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromosoomide jaotusviisid: I 1. Autosoomid - eri soopooltel, ehituselt, arvult ja kujult sarnased. Inimesel on neid 44 ehk 22 paari. 2. Sugukromosoomid - eri soopooltel ehituselt, kujult ja arvult erinevad. Nt XX/XY; ZZ/ZW; XX/X Sugukromosoomid on kõikides rakkudes! II 1. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomide paar, millest 1 on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus on sama. Kromosoomistikuna mõistetakse liigiomast kromosoomide arvu rakkudes. Väikseim kromosoomide arv on 2 (naaskelsaba); suurim 1500 (troopilised sõnajalgtaimed). Imetajatel
6. Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne. 7. Rekombinatsioonide sagedus sõltub geenidevahelistest kaugustest kromosoomis mida kaugemal geenid üksteisest paiknevad, seda suurem on sagedus. 8. Rekombinatsioonide sageduse abil on võimalik kindlaks määrata geenide suhtelisi asukohti kromosoomis ning koostada kromosoomide geneetilisi kaarte 19.sugukromosoomid- X ja Y kromosoomid autosoomid- kromosoomid, mis pole sugukromosoomid, tähis A. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad)
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
6. Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne. 7. Rekombinatsioonide sagedus sõltub geenidevahelistest kaugustest kromosoomis mida kaugemal geenid üksteisest paiknevad, seda suurem on sagedus. 8. Rekombinatsioonide sageduse abil on võimalik kindlaks määrata geenide suhtelisi asukohti kromosoomis ning koostada kromosoomide geneetilisi kaarte 19.sugukromosoomid- X ja Y kromosoomid autosoomid- kromosoomid, mis pole sugukromosoomid, tähis A. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad)
RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (RNA A,U,G,C) suhkur (riboos) fosfaatrühm RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees 2. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded inimesel sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1]. Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks
gonohoristid - organismil on ühe soopoole tunnused ja suguorganid) 2. liitsugulised e. hermafrodiidid esinevad ja talitlevad mõlema soopoole sugunäärmed.(teod, ussid, liitsugulised taimed). NB! Hermafrodiidid püüdlevad ristviljastumise poole 3. Pseudohermafrodiidid (ka inimesed[viljatud]) Esinevad mõlema soopoole suguorganid, kuid on viljatud. 4. Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused: - sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse. · lihtne imetajad · raskendatud tibudel Soost sõltuvad tunnused: - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte)
50 % blond 50% punane Naine lühinägelik aa Mees normaalse nägemisega Aa AA Poeg lühinägelik Mees XY haige M XhY Terve mees XHY Naine XX naine N XhXh Terve naine Mõisted Geen Alleel Dominantne alleel Retsessiivne alleel Suguliitelised haigused Suguliitelised geenid Analüüsiv ristamine Intermediaarsus Mendeli esimene ja teine seadus Heterosügoot ja homosügoot Genotüüp Fenotüüp Hemofiilia Daltonism Autosoomid ja sugukromosoomid Selgita kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu x-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis naine y-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis mees miks esineb meestel suguliitelisi haigusi rohkem kui naistel miks tegi mendel katseid hernestega kt küsimused pärilik ja mittepärilik muutlikkus? kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus geen-, kromosoom- ja genoom- mutatsiooni polüploitsus indutseeritud ja spontaansed mutatsioonid somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid
Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1. Olulised töövõtted rakukultuuridega töötamisel. Kuidas tagatakse steriilsus rakkudega töötamisel
algul kromosoomistiku poolest diploidsed, erinevalt haploidsetest (monoploidsetest) gameetidest. kromosoomide põhiarv (ingl. Chromosome basic number)- Liigiomaste kromosoomide ühekordne arv (x), milles on üks genoom. Loomadel on kromosoomide põhiarv üldiselt haploidse e. gameetse (n) arvuga (x=n). Polüploididel, peamiselt taimedel, võib haploidne kromosoomiarv ületada kaks või rohkem korda põhiarvu (x≠n). 4. Sugukromosoomid inimesel sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. 5. Soo määramine inimesel X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid).
läbi mikroskoobi. Kromosoome võib mikroskoobi vahendusel ka pildistada, ning see järel lõigatakse kõik kromosoomid pildilt välja ja seatakse suuruse järgi järjekorda, alustades suurimast. (joonis 1) Joonis 1. 21-trisoomia avaldumine naisel. Tavapärase kahe asemel on 21. kromosoome 3 Kahekümne kahele kromosoomipaarile antakse nende identifitseerimiseks numbrid. Nummerdamine toimub samuti suuruse järjekorras, alustades suurimast. Ilma numbriteta paari kuuluvad sugukromosoomid, mis määravad ära, kas loode areneb mees- või naissoost lapseks. Niisuguseid kromosoome tähistatakse tähtedega X ja Y. Mehel on X ja Y: X emalt ja Y isalt. Naisel on kaks X; üks kummaltki vanemalt. 6 2.2 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire Downi sündroom tekib siis, kui 21. kromosoome on ühe võrra normist rohkem. Edasi
Mendeli sõltumatu lahknemise seadus kehtib siis, kui dihübriidsel ristamisel paiknevad vaadeldavad geenipaarid eri kromosoomides. Äädikakärbestega korraldatud katsete põhjal jõudis Thomas Morgan järeldustele, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Geenide aheldus saab muutuda meioosi esimese jagunemise profaasis toimuva kromosoomide ristsiirde tulemusena. Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naiste sugukromosoomid on XX ja mehe omad XY. Inimese geene, mis paiknevad X kromosoomis, nimetatakse suguliiteks. Kõigil organismidel esineb geneetiline ja modifikatsiooniline muutlikkus. Geneetiline muutlikkus jaotub kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Eristatakse geen-, kromosoom-, ja genoommutatsioone. Keskkonnategureid, mis tekitavad mutatsioone, nimetatakse mutageenideks. Valdav osa mutageene on ühtlasi kantserogeenid
Mitoos, meioos, viljastumine Christiin Lember 12.klass 1. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Mitoos toimub ainult tuumaga rakkudes ning on eri organismirühmades erinev. 2. Telofaasis moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid keerduvad lahti 3. Et kromosoomide arv püsiks suguliselt paljunevatel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku vastassuunas ja nende vahele poolustele ja nende vahele moodustuvad moodustuvad niitjad valkudest kääviniidid ühendused, mida nimetatakse käävin...
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
aB AaBB AaBb aaBB aaBb ab AaBb Aabb aaBb aabb Paksult kollane ja sile 9 Kaldega kollane ja krobeline 3 Joonega roheline ja sile 3 Ilma roheline ja krobeline 1 Soo määramine 1. Keskkond · Krokodillid 2. Geneetiliselt · Inimesed · Määravad soo sugukromosoomid · Mehel X ja Y kromosoomid · Naisel kaks X kromosoomi I XY x XX Gameedid XY XX II XX XX XY XY · Inimese sugu määratakse viljastumishetkel spermis sisalduva sugukromosoomi poolt Suguliitelised haigused · Geenides võivad esineda mutatsioonid · Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides nim neid suguliitelisteks · Tulevad vigastest geenidest sugukromosoomides · Eristatakse:
Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi.
- Näide: kudede eristumisel hulkrakses organismis viljastatud munaraku jagunemisel tekivad loote identsed tüvirakud, millest epigeneetiliste mõjutuste tulemusel arenevad erinevate kudede eellasrakud = rakud(närvirakud, lihasrakud jne) - Emaorganimsis lootele mõjuvad tegurid mõjutavad epigeneetilisi protsesse (alkohol raseduse ajal jne. Soo määramine - kõige täiuslikum on soomääramise viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid - kokkupakitud DNA-ahel koos valkudega moodustab kromosoomi - inimsel on 23 paari kromosoome, neist üks paar on sugukromosoomid - naistel 44 + XX - meestel 44 + XY Mis on sugurakkudes? - sugurakkud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem st. 23 kromosoomi - kõik naiste sugurakud sisaldavad kahte X-kromosoomi (geene on u 2000) - Barri kehake üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide
Mutatsioonid, mutageenid 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. 2. Mis on geen? DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. 3. Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja sugurakkudes? 46 keha - ja 23 sugurakkudes ( 23+23=46 [sugurakud ühinevad]) 4. Tee jada rakust geenini. Rakk Kromosoom - Geen 5. Millised sugukromosoomid määravad meessoo ja naissoo? X naine Y mees 6. Mis on mutatsioon? Muutus pärilikkuse üksustes 7. Mis on mutageenid ja too näiteid? Tegurid, mis põhjustavad mutatsione ( UV kiirgus, ravimid jne) 8. Millest on tingitud downi sündroom? 21 paaris on 3 kromosoomi 9. Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond 10. Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000 Viirus Eluta 1. Puudub rakk 2. Puudub ainevahetus 3
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1.
Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis – nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1.
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
kromosoomid). · Kromosoomid: o kromosoomides paikneb raku pärilik info; o kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu; o inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari); o paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene; o erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja sisaldavaid erinevaid tunnuseid määravaid geene; o igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi (igast paarist üks kromosoom); o inimese kromosoome uuritakse mikropreparaadis, mis on valmistatud jagunevatest rakkudest; o karüogramm organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
