2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus rakendub tegelikuks- see tähtsam, keegi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm
süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev,
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine
ema uuesti abieelus, pidin ta kasside varjupaika viima. Ma olen tähele pannud, et see, Hobustel on pikad peened jalad ja ki Hobune ehk koduhobune on kuidas inimene kassidesse suhtub võimaldav sale keha. -ja see, kuidas nemad omakorda koduloom hobuslaste sugukonna vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast nende luustik ja lihased lubavad rohtu kätte saada. neil lõdvestuda ka püsti seistes. Taimetoiduga on kohanenud ka Lõikehambad asetsevad tihedasti Nendega rapsib hobune maast rohtu,
april 753 eKr. SEe kuupäev on roomlaste ajaarvamise algus. · Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja preestrinna Rhea Silvia pojad. · Tüdruku onu käskis pojad Tiberi jõkke visata, et ei täituks ettekuulutus, et poisid ta võimult kukutavad. · Vool uhtus vennad kaldale, emahund kasvatas nad üles. Ettekuulutus täitus. · Romulus tappis Remuse, linna nimi tema järgi Rooma. · Ülioliuline legend roomlastele. Riigikorraldus: · Arenes sugukonna lagunemisel. · Partiarhaalne talupojaühiskond. · Sugukond, mis jagunes perekondateks. Sugukonnas 300 liiget. · 10 sugukonda = kuuria. 10 kuuriat = hõim e triibus. 3 triibust = Rooma rahvas · Omapära: NIMEDE TRADITSIOON Reeglina 3 nime: eesnimi Gaius sugukonna nimi Julius lisanimi- Caesar Märkis eripära, omadust. Pärandati. Sageli adopteeriti poegi
See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad. (Nt: poliitilised parteid, ühingud,seltsid,huvigrupid) Eelnevast käsitlusest nähtub, et riigile said omaseks kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas. Tavaliselt iseloomustataksegi riiki mõnevõrra lihtsustatult nii, et riik on: erilisel
Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viruse paljunemine. Kas varajane ( toodetakse regilatoorgeenide järgi valke, mis
Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine
NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3..
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem....
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Punane tolmpea Referaat Kaisa-Kriki Kais 4C klass Pärnu 2013 Sissejuhatus Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik. Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid. Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks. Välimus Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku
stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Seda leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis Nikotiin Nikotiin(C10H14N2)-on potentne närvimürk mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Sigaretide populaarsuse tõttu on nikotiin samuti üks enamlevinumaid alkaloide. Nikotiini kohta on levinud väärarvamus, et see tekitab vähki. See ei ole tõsi, aga samas ta soodustab vähi teket. Nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Morfiin
Moth pollination of woody species in the Cerrados of Central Brazil: a case of so much owed to so few? Kättesaadav: http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00606-003-0120-0 (04.04.2015). · 4. Remm H., Viidalepp J. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus. 248 lk. · 5. Selin A. 2009. Suru kesköine kaunitar. Kättesaadav: http://ilm.ee/?43659 (04.04.2015). · 6. Surulaste munad. Kättesaadav : http://www.ukleps.org/morphology.html (04.04.2015). · 7. Surulaste Sugukonna liikide arvukus. Kättesaadav: http://mapress.com/zootaxa/2011/f/zt03148p221.pdf (04.04.2015). · 8. Surulaste vanus. Kättesaadav: http://www.lepsoc.org/frequently_asked_questions.php#11 (04.04.2015). · 9. Tontsuru mesitarus. Kättesaadav: http://mesindus.ee/node/2286 (05.04.2015). · 10. Õunap E. Zooloogia- ja Botaanika Instituut (ZBI) 1997-1998a. Liblikaliste välisehituse kirjeldus. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/ (04.04.2015). · 11. Õunap E
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi,
suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused, • vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt 34. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed
SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Berit Tõnts Aed-harakputk Uurimustöö Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010 Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest.
Krabiämbliklased (Thomisidae) on sugukond ämblikuliste seltsist. Krabiämbliklaste sugukonda kuuluvatel liikidel on keha munajas või pirnjas, mõnel liigil tunduvalt lamendunud. Pearindmiku ja tagakeha pikkuse ja laiuse suhe on ligilähedane ühele või kuni poolteist. Külgsilmade kõrgendikud on esilekerkivad ja pearindmiku eesserv kantis. Keha on kaetud lühemate või pikemate ogadega. Näokilbi ogad on koondunud eesservas ühte ritta, üksik oga asub näokilbi eesserva ja kesksilmade vahel. Krabiämblikeks kutsutakse neid, sest nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile ka krabilaadse välimuse. Mõnel pool on nad tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5 mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena...
Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule ülistati mehe vaprust. (Palju leiutasid nad kenningeid vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga). Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson Egilli saaga. PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis) PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS: 1) Sugukonna saagad kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus kes on kelle järeltulija?! 2) Ajaloolised saagad kirjeldatakse viikingite retki 3) Müütilis-romantilised saagad pool-müütilised, pool-reaalsed, fantastilised Tuntud saaga ,,Erik punapea saaga" !!Viikingitel on 3 värvi: valge, punane ja must!! Valge noorus, puhtus Jahrl (üliku värv) Punane elurõõm, elunauding, elutuli Karl (tavaline)
ml), Alphaguard 100 EC, Fastacit või Kestacit (1015 ml/10 l). Neid vahendeid võib kasutada hiljemalt kolm päeva enne saagikoristust. Kasutades Pegasus 250 SC-d, võib pritsida kolm korda, kuid ooteaeg koristuseni olgu siis 7 päeva. Hästi pihustatud pritsimislahus suunake alati lehtede alaküljele. Öölased- Tegemist on suurima liblikasugukonnaga, praeguseks on teada juba üle 30 000 liigi. Eestist on leitud üle 350 liigi öölasi. Suuruselt on selle sugukonna liigid äärmiselt varieeruvad, väikseimate siruulatus on vaevalt 1 cm, kuid samal ajal kuulub öölaste hulka ka maailma suurim liblikas, Lõuna-Ameerikas elav Thysania agrippina, kelle siruulatus on kuni 30 cm. Kuigi sugukonna nimetus viitab öisele aktiivsusele, on terve rida liike päevase või ööpäevaringse eluviisiga. Öölaste tiivakiri on väga mitmekesine, lihtsaimatel juhtudel on tiivad ühevärvilised, kuid esineb ka väga kirevate tiibadega liike. Parasvöötmes on enamiku
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kuj...
Pesukarud ja pandad Nendel kahel imetajarühmal on nõnda palju ühist, et varem liigitati nad ühte sugukonda. Tänapäeval jagavad paljud zooloogid selle sugukonna kaheks alamsugukonnaks: vöötsabad ja kinkazud, teise panda. Bambuskaru ehk hiidpanda on pesukarulaste seast ümber paigutatud karude sugukonda. Pesukarulased elavad kõik Ameerika mandril, välja arvatud väike panda ehk panda, kes koos bambuskaruga asustab Aasia kõrvalisi matsakolkaid. Teadlaste arvates tulenevad mitmed bambuskaru ja panda ühised tunnused sarnasest eluviisist, mitte aga sugulusest. Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised,
(Meenuta Caesari elulugu!) - Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. - Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. - Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. Kodune usund - Maanid (manes) olis surnud esivanemate head vaimud. Hinged, pere ja sugukonna kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist.
Pikim ränne Pikima registreeritud passiivse rände (liikumine tuule abil, kus oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste tuulte ning tormidega LääneAafrika rannikult üle Atlandi ookeani LääneIndia saartele Kogu distantsi pikkuseks mõõdeti 4500 km Kõige kiirem lendaja Seni suurim usaldusväärne registreeritud lennukiirus, mõõdetuna vabalennuna looduses, kuulub tondihobulaste sugukonna (Aeshnidae) kiilile Austrophlebia costalis ning see on 98 km/h Parmudel Hybomitra hinei (Diptera: Tabanidae) on emast jälitava isase lühikese lennusööstu kiiruseks mõõdetud koguni 145 km/h Väga suureks putukate lennukiirus minna ei saa, sest õhutakistus võiks nad purustada Aitäh ja tänan kuulamast !
Näiteid kärbeseliste liikidest 2 Nahkhiirekärbes Väike, vaid 150 liigist koosnev sugukond äärmuseni parasiitse eluviisiga kohastunud kärbseid. Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-16-1.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kahetiivalised.htm näiteid
levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. Puhmarinne Harilik kastehein Harilik kastehein (Agrostis capillaris) on üheiduleheline taimeliik kõrreliste sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik. Rohurinne Punane aruhein Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Rohurinne Mägiristik Mägiristik (Trifolium montanum) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste
laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni.Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 2030 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega. LOOMADE KUNINGAS: Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. · Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.
lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine, abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad, vetikad, seened, taimed, loomad Süstemaatika taksonid – riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Taimeriigi sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, taimeriigis seltsi lõpp -laadsed 16) Nüüdisaegse inimese eellased – inimahvid Millal ja kus kujunes arukas inimene? – 200-250 tuhat aastat tagasi, Aafrikas Saharast lõuna pool
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu
antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala. · Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. · Biosfäär- ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
eeldab inimese sotsiaalne ainulaadsus paljude oluliste bioloogiliste tunnuste sellist erakordsust, mis eraldab inimese kõigist loomadest määratu kvalitatiivse lõhega. Omal ajal (XVIII-XIX saj.) väljendasid mõned teadlased seda seisukohta omaette seltsi, klassi või koguni riigi eraldamisega inimesele looduse süsteemis. Praeguses loomariigi süsteemis paigutatakse inimene enamasti eraldi sugukonda (Hominidae, inimlased) primaatide (Primates) seltsis, ja tihti omistatakse selle sugukonna erisusele suurem kvalitatiivne tähendus, kui muude imetajate sugukondadele. Selline käsitus tuleneb, nagu väitis juba Ch. Darwin (1871), üksiktunnuste tähtsuse ülehindamisest või kvalitatiivse lõhe nägemisest seal, kus on lihtsalt suur kvantitatiivne erinevus. Selle unikaalsuspostulaadi kohaselt pidi inimese bioloogiline evolutsioon ahvilistest eellastest olema väga pikaajaline ja paljuastmeline protsess, milles lisaks tavalistele evolutsiooniteguritele pidid
aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 3 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas.
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe
Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad.
c) Kas piima hinda võib tõsta?- Ei, sest see on igapäevane kaup ja pigem kohustuslik kui vabatahtlik ost. 18.Millisele eeldustele tugineb demokraatia? Ühiskonna liikmed peavad olema kompententsed valima.Ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. 19.Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit? Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik. 20.Selgita "rebaste" ja "lõvide" sugukonna põhimõtet Pareto teooriates. Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism
Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki. Teaduslikus mõttes kuulub angerjas luukalade klassi pärisluuste alamklassi angerjaliste seltsi angerlaste sugukonna perekonda angerjas. Angerjal puuduvad kõhuuimed. Selja-, päraku- ja sabauimed on sujuvalt kokku kasvanud ning rinnauimed väikesed. Tema liikumisstiil erineb suuresti ülejäänud kalade omast siugjas liikumine süvendab veelgi visuaalset sarnasust maoga, mistõttu paljud inimesed teda lausa pelgavad. Karin Valt 8.c klass
erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas Kas tead, et... *Kodumesilane on ainus mesilane, kes pärast inimese või looma nõelamist sureb *Tööline peab 1 g vaha tootmiseks sööma 6 g mett. *Võimaluse korral korjavad mesilased lehetäide magusat eritist. Seda "toodavad" Adelgidae sugukonna lehetäid või suured lehetäid sugukonnast Lachnidae. Lehetäid purustavad puulehtede ning okaste kiud, imevad neist mahlad välja ja jätavad endast maha magusate, kleepuvate väljaheidete kirme. *Kui mõni töölistest juhtub leidma eriti rikkaliku korjeallika, lendab ta taru sissepääsu juurde ja demonstreerib erilist tantsu. Tema liigutusi jälgivad teised mesilased, kes saavad tundlate ja tantsuviisi kaudu teavet mitte ainult korjekoha, vaid ka seal leiduva nektarihulga kohta.
Jürgen Koll 2s klass Ilves ( Lynx lynx ) Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat.
.................................4 TÄHELEPANEKUID.................................................................................................................5 LISA 1........................................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel.
Teema: Irbis ehk lumeleopard Referaat Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu ...
1.2.1 Ajad olid muutunud, sõjariietes mehed käisid ringi, oli olnud sõda. Päevad olid muutunud halliks ja tühjaks. Tegelastele(lauda loomadele) mõjus see laastavalt kuna enam ei tohtinud teha asju mis varem .Ei võinud nad enam vabalt ringi käija ja kadunud olid rohelised niidud .Nende asemele oli nüüd ehitatud elamud ja igalpool käisid ringi võõrad inimesed. Kadunud oli ka lootused kunagi ära lennata lõunamaa sooja päikese kätte jne. Ei hoolitud enam häist kommetest, ilust ja sugukonna puhtusest. Kui kunagi olid tegelased ilusad ja uhked siis aeg oli teinud nad vanaks ja kaodanud ära nende ilu. ,,Kõik pahed olid alanud päevast, mil sõjariistus mehed hakkasid ringi luusima." ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse metsadesse." 1.2
Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on
Võrreldes riigivõimuga oli riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus lihtsam. Võib väita, et riigieelses ühiskonnas tuldi enda ehk ühiskonna juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonnas oli võim pealikul, kes oli valitud sugukonnakaaslaste poolt kas siis teadmiste, oskuste või muude kogemuste põhjal. Eriaparaati pealikul ei olnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik oli oma sugukonna huvede väljendaja, oma sugukonna võimu kehastus. Sugukond aga teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Pealikul ei olnud ürgühiskonnas väljastpoolt pealesunnitud võimu ning ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid tavad ja käitumisreeglid, mis oli sugukonna poolt käitumise aluseks võetud. Need tavad olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste põhjal.
sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumallikusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3. INIMESE KUJUTAMINE EGIPTUSE MAALIKUNSTIS Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). 4. KREEKA ARHITEKTUURI STIILID 1
Meriroosiliste lõpused täidavad ka lõpuste aset. Oma pealispinnaga imevad need merevees olevat hapnikku. Meriroosahvenad Neil, ranniku ligiduses paiknevate korallriffide asukatel on välja kujunenud eriline sümbioos kõrvetavate meriroosidega. Vanasti arvati, et kloun- meriroosahvenatel ning teistel selle sugukonna liikmetel on meriroosi kombitsatest erituva mürgi vastu looduslik, kaasasündinud immuunsus. Uuringud on aga näidanud, et see immuunsus on väga eriline ning toimib vaid konkreetse meriroosi liigi puhul. Kui kala esmakordselt meriroosi kombitsatele läheneb, puudutab ta neid
10. Kasutatud kirjandus................................................................................. Lk8. Sissejuhatus. Suitsetamine ja nikotiin tekitab sõltuvust. Nikotiin on väga kahjulik südame aju ja kopsude tegevusele.Suitsetamisest loobumine on väga raske ja ainult suurest tahtejõust ei piisa.Suitetamine on tõsine krooniline haigus. Nikotiin. Nikotiin on alkaloid mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0.3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Valem: C10H14N Suitsetamise mõju inimorganismile. Sageli ei teata ka suitsetamise mõju organismile
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia
teadmised maitsetaimede toimest organismile. Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate
Itaalia rahvusköök Click to edit Master text styles Itaalia toiduainete valik on väga Second level mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning Third level niiskuseküllase kliima tõttu kasvab Fourth level seal palju taimi, mida neil kas üldse Fifth level pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Artisokk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
