Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2
kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi.
Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: Okaspuulaadsed Sugukond: Jugapuulised Perekond: Jugapuu Liik: Harilik jugapuu -3- Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes ...
………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… Riik: loomad taimed Hõimkond: keelikloomad paljasseemnetaimed Klass: imetajad okaspuud Selts: kiskjalised okaspuulaadsed Sugukond: koerlased männilised Perekond: hunt mänd Liik: hunt harilik mänd
Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn – Sugukond nt.: Konnlased – Selts nt.: Päriskonnalised – Klass nt.: Kahepaiksed – Hõimkond nt.: Keelikloomad – Riik nt.: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad Bakteri d Seene d Protistid Taime e. d alglooma d Kasutatud kirjandus • http://1.bp.blogspot
Süstemaatika alused Elusorganismide rühmitamisega seotud tegevust nim. SÜSTEMATISEERIMISEKS ja sellega seotud teadusharu SÜSTEMAATIKAKS Süstemaatika põhiüksus ehk väiksem üksus on liik ja suurim riik Carl Linne 18. Saj. Rootsi teadlane hakkas elusorganisme nimetama ladinakeelsete nimetustega RIIK sarnaseid tunnuseid vähe HÕIMKOND KLASS BIOLOOGIA 2010 SELTS SUGUKOND PEREKOND LIIK sarnaseid tunnuseid palju Süstemaatika on organismide rühmitamine. LIIK sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala; sama liiki isendeid annavad viljakaid järglasi. RIIGID on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed
Koolibri Koolibrid (Trochilidae) on väikeste sillerdava sulestikuga lindude sugukond pikatiivaliste seltsist. Neid on kokku 338 liiki. Portugallased on andnud neile nime beija-flor mis tähendab "lille suudleja". Tänu erilistele lennulihastele mis teevad 38-78 tiivalööki sekundis, omavad nad võimet lennata ühe ja sama koha peal kaua aega ja isegi lennata tagurpidi. Nad suudavad lennata väga kiiresti. Lisaks nektarile mida nad on võimelised imema kuni 13 tõmmet sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest
· Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda k...
III : IAi IV : IBi Viirused Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA) Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas
Bioloogia KT nr1 Viirused ja baklterid 1. Süstemaatika - T eadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega ühiste tunnuste abil taksonitesse. 2. Takson - Taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. L iik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik 3. Binaarne nomenklatuur - kahest sõnast koosnev liigi nimetus. ● liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● liigi nimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. 4. Liigi definitsioon - S amasse liiki kuuluvad isendid, kes suudavad
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
Referaat Halljänes Aprill 2008 Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad hal...
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed
vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. 3. Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega, organismide liigitamisega taksonitesse, võtes aluseks nende ühised tunnused. Aluse pani Carl von Linne, võttis kasutusele kahest teadulikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime (riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik . 4. Binaarne nomenklatuur ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil (esimene sõna tähendab perekonda, teine liiki Luscinia svecica e sinirind). 5. Eluslooduse kolme domeeni süsteem bioloogiline klassifikatsioon, kehtestas Carl Woese 1977. aastal jagab eluslooduse kolmeks domeeniks bakterid, arhed ja eukarüoodid. 6
Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia Hõimkond- õistaimed Klass- üheidulehelised Selts- kõrreliselaadsed Sugukond- kõrrelised Perekond- Mais zea Liik- harilik mais Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasva...
Riisikad Evelyn Landing 2016 Sissejuhatus • Riisika perekonna sihipärane teaduslik uurimine algas teiste Eesti lehikseente kõrval möödunud sajandi 30.aastatel Nikolai Witkowski ja Tõnis Leisneri mükoloogiaalase tegevusega. • Eestis esineb kindla määranguga 60 liiki riisikaid • Ning on veel 22 liiki mis võivad meie seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja ...
kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning
ja ilustamata sissekäik. neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Click icon to add picture Krabiämblikud Click icon to add Krabiämblikud on sugukond ämblikuliste seltsist. Nad on mõnel pool tuntud ka kui picture Click icon to add picture lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Nad ei püüa saaki võrguga. Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna nende esimest kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse. Krabiämblike seas on üks liik, kelle
Lollo rosso Päritolu Lollo rosso on vahemere päritolu Tõelised selle kultuuri kummardajad on hollandlased ja prantslased kellede toiduratsioonis on ta esikohal. Käesoleval ajal on ta laialt levinud köögiviljakultuur eri maades, kus on pehme jahe ja niiske kliima. Vitamiinide sisaldus Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,B6,C,PP,P,E,K, Retseptid Fetasalat 200 g Grüne Fee Lollo Rosso salatit 1 karp kirsstomateid või 4 väiksemat tomatit 0,5 tk Grüne Fee kurki 1 dl musti kivideta oliive 1 purk õlis säilitatud fetajuustu 1 pisike sibul KASTE: 1 sl õunaäädikat või 1,5 sl sidrunimahla näputäis purustatud musta pipart 3 sl fetajuustu säilitusõli 1 noaga peenestatud küüslauguküüs Rebi kätega salat tükkideks ja puista vaagnale. Lõika kurk juustuhöövliga õhukesteks laastudeks ja keera need rullideks. Lõika kirsstomatid pooleks, suuremad tomatid sektoriteks. Nõruta juus...
LÕVI Panthera Leo Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda ...
SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning n...
Referaat Aialoomad Mesilased G.A.G. 6b Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil k...
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõn...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel
kliima hakkas külmenema. Kestsid kuni 11 500. aastani, pärast seda olnud pisikesi jääaegu. Suurim ulatus oli ca 20 000 aastat tagasi, kui kattis suurema osa Põhja-Euroopast. Kiviaeg algas ca 2,5 mln aastat tagasi ja jagunes kolme etappi paleoliitikum, mesoliitikum ja neoliitikum. Kuni noorema kiviajani tegeleti peamiselt küttimise ja korilusega, otsene suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond, kuni homo sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö.
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline is...
Krabiämbliklased (Thomisidae) on sugukond ämblikuliste seltsist. Krabiämbliklaste sugukonda kuuluvatel liikidel on keha munajas või pirnjas, mõnel liigil tunduvalt lamendunud. Pearindmiku ja tagakeha pikkuse ja laiuse suhe on ligilähedane ühele või kuni poolteist. Külgsilmade kõrgendikud on esilekerkivad ja pearindmiku eesserv kantis. Keha on kaetud lühemate või pikemate ogadega. Näokilbi ogad on koondunud eesservas ühte ritta, üksik oga asub näokilbi eesserva ja kesksilmade vahel. Krabiämblikeks kutsutakse neid, sest nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile ka krabilaadse välimuse. Mõnel pool on nad tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5 mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena...
isegi Läänemerre. Haide seltsid Härghailised (Heterodontidae) Härghailastel on kaks seljauime, kummaski üks oga ja pärakuuim. Nende keha on lühike ja kohmakas, eespoolt tugevasti jämenenud ja kolmtahukakujuline. Pea on jäme ja kõrge tugevasti esilekerkivate silmapealsete harjadega. Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks. Nende toiduks on tugeva kesta või kojaga põhjaselgrootud (krabid, merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune
EHMESTIIVALISED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Taksonoomia............................................................................................................................... 4 Elupaik ja arvukus.......................................................................................................................4 Välisehitus...................................................................................................................................4 Toitumine.................................................................................................................................... 5 Bioloogia.............................................................
Avstraalia laiuseni. Vaikses ookeanis kohatakse Jaapanist, Kuriilidest Oregoni osariigist kuni Tasmaaniani, Uus-Meremaani ja Argentiinani. (,,Loomade elu 7. köide, imetajad") Delfiinid ja pringlid Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid ja pringlid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arvukam sellesse kuulub 50 liiki. Inimesed on delfiinidega palja lähemalt tuttavad kui ükskõik milliste teiste mereimetajatega tänu delfiinide mängulustile. Delfiinid täidavad keerulisi ülesandeid; nad võivad leida ja tuua teatud värvi asju ja suudavad meelde jõtta juhuslikke arvudejadasid
keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...
koosneb hüüfidest. Taimed – hulkraksed autotroofid. Rakukest, plastiidid, piiramatu kasv. Loomad – hulkraksed heterotroofid. Rakukesta pole, kasv piiratud. 39. Milliseid meetodeid kasutatakse eluslooduse klassifitseerimiseks ? Anatoomiline (ehituslik); analoogiline (elundid); isendi arengu uurimine; molekulaarbioloogi meetot INIMESE EVOLUTSIOON 40. Kes on primaadid ? Klass, kuhu kuuluvad kõik ahvid ja inimene 41. Kes on inimlased e. hominiinid ? Imetajate sugukond, kuhu kuuluvad orangutangid, gorilla, šimpansid ja inimene 42. Kuidas mõjutas inimese evolutsiooni kliima muutumine ? Erinevad kliima keskkonnad mõjutavad erinevaid like kohastuma 43. Kuidas mõjutas inimese evolutsiooni lihast toitumine ? Toidust saadi rohkem valke ja energiat ning aju kasv kiirenes 44. Tead inimese eri liike +iga liigi oskusi. Australopiteegid ehk lõunaahvid - pikemad, massiivsemad luud, suuremad hambad ja mälumislihased
1) TA on kompleksina, raviefekti ei saa täpselt prognoosida 2) TA sisaldus on varieeruv, raviefekt pole alati kindel 3) Peale TA koostises on ka kõrvaaineid, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid. 18. L-hüostsüamiin a) mis aineterühma kuulub b) mis sugukonna taimedes see aine looduslikult esineb c) mille poolest erinevad omavahel L-hüostsüamiin ja aptropiin d) milles seisneb aine peamine farmakoloogiline toime? a) tropaanalkaloidid b) Solanaceae maavitsaliste sugukond c) L-hüostsüamiin on optiliselt aktiivne, pöörav valguse tasapinda vasakule, atropiin pöördub valgust paremale. d) Spasmolüütilise toimega 19. Limaained sisaldavad ravimtaimed (2), mida rögalahtistava toime tõttu kasutatakse ülemiste hing. Teede katarride raviks a)taimede nimetuse ladina keeles b) droog? 1) Harili altee Althaea officinalis radix 2) Paiseleht Tussilago farfara - folium 20
Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas). Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini, varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2100 miljonit. Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega).
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täi...
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
