paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Isajärgne sugukond ehk patriarhaat (mees muutub tähtsamaks)
Lagrits Tõnis Petersell 12e 2010 Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: närilised Sugukond: unilased Perekond: Eliomys Liik: lagrits Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8..
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
Hingamine ja vereringe on väga aeglased Kehatemperatuur võib langeda 24-33 kraadi Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased Keha pikkus 50-60 cm (lisaks saba 6-7 cm) Kaal 2,3-5,5 kg Pead saavad pöörata 270° Magavad 15 tundi ööpäevas Eluiga: umbes 20-30 aastat Laiskloom on üks tegelane filmis "Jääaeg" Kuulsaim nimi Sid Kasutatud kirjandus http://images.google.com Loomade elu "Imetajad" Eesti Entsüklopeedia 5. köide
Puuviljaaiandus Puuviljaaiandus on aianduse haru, mis hõlmab puuvilja-, pähkli- ja marjakasvatuse. Enim toodavad puuvilja Brasiilia, Hiina, Hispaania, India, Itaalia, Mehhiko, Prantsusmaa, Türgi ja USA; maailmajagudest on suurim puuviljatootja Aasia, palju kasvatatakse puuvilja ka Euroopas. Õunapuu Aed-õunapuu on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad on olnud aastatuhandeid tähtis toiduaine. Mägi-õunapuud ei haigestu mitmesse aed-õunapuude haigusse ja neid saab kasutada haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis...
Streptokokid Taksonoomia Hõimkond : Firmicutes Sugukond : Streptococcus Perekond : Streptococcaceae Iseloomustus Gram positiivsed Sfäärilised(kerakujulised) Läbimõõt 0,6 1 m Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2 Liikumatud Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 7,4 Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või astsiidset vedelikku Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi kolooniaid. Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal. Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stre...
Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris- Ferdinand Kaueri seitse variatsiooni muusikas, mis olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND MARIMBA Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. METALLOFON
Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud
1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduk...
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaal...
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas K...
Hiina Hiina elusloodus on väga mitmekesine. Hiinas on üle 30 000 taime ja 4400 liigi selgroogseid. Tänu Hiina mitmekesisele loodusele ja kliimale, pakub see eluala paljudele eri liikidele. Kahjuks on linnastumine põhjustanud paljude elupaikade hävimise, mis on elulooduse elanikele negatiivselt mõjunud. Paljud loomaliigid on Hiinas väljasuremisohus, mõnel neist on eriline tähendus Hiina riigi ja kultuuri jaoks. Üks tähtsamaid ja pühamaid loomi on kindlasti hiidpanda. Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) Elavad bambusmetsades, linnastumine on häirinud nende elupaikasid. Hiidpandasid on praegu järel umbes 1200, lisaks 120 üle maailma ...
Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha Surm saabub 48 tunni jooksul pärast lamamist Tekkepõhjused ning tekitaja Lyssavirus perekond, Rhabdoviridae sugukond RNA-viirus Nakatumine toimub haige looma sülje sattumisel haava (nt hammustus) Haiguse ülekandumise võimalus inimesele Haigelt loomalt – hammustushaava kaudu võib üle kanduda Toore lihaga – tapamaja töötajad võivad haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba
SÄÄSK KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Pistesääsklased Birgit saar 8b ARENG Sääsed kuuluvad kahetiivaliste alla, keda on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz) ● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Ela...
J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M · Mastiit-udarapõletik
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lep...
idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun
kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed. Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Sitasitika pikkus on 16-27 mm, tegutseb avamaastikel ja hoonete ümber. Mardiklaste hulka kuulub põrniklaste sugukond . Sitasitikas on üks Eestis elutsevatest sitikate liigist. Sitikad kaevavad hobuste või veiste sõnniku alla püstkäike, mille rõhtsais kambreis arenevad vastsed; ka valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda. Emane sitasitikas kaevab maapinnas asuvale peakäigule harukäike, täidab need sõnnikuga ja muneb igaühte muna. Vahel nimetatakse sitasitikaid ka sõnnikumardikaiks. karusmardikas
Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Sugukond: Poilased Liik: Kartulimardikas Elupaik Kartulimardikad elavad peamiselt kartulipõldudel. Nad on väga suure rännu- instinktiga. Massilisi väljarändeid teevad nad peamiselt kevadel mai- juunikuus. Väljarändeid soodustavad äikese-eelsed ja põuased ilmad. Nende lennukiirus võib
Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugk...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda sellise...
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm. IS...
Riik pakub sotsiaalturvat ainult vaestele ja pensioni eas olevatele inimestele. Seda vaadet on kritiseeritud, kuna tekivad suured käärid inimeste sotsiaalturva vahel, sest inimesed ei ole sünnipäraselt samade võimetega. IRL-is on teatud konservatiivsust ja isamaalisust, kuna kaks erakonda ühinesid. Konservatiivid kaitsevad rahvuskapitali. IRL toeatab vaba turu majandust, avatud turgu. Sotsiaalse turvalisuse tagab kogukond, kollektiiv või sugukond. Heaolu tagab endale ja oma pereliikmetele eelkõige töötav inimene. IRL soovib, et Eestis kasvaks jõukus. Väga sarnane vaade Reformierakonnaga, mistõttu olid nad pikalt valitsuse koalitsioonis. Keskerakond peaks olema tsentriline, kuid on vasakpoolne erakond. Keskerakond on Tallinnas loonud munitsipaalpolitsei ja -kauplused, tasuta ühistranspordi. Keskerakondlased arvavad, et riigi vastutus on üksikisiku turvalisuse ees suur ja nad pooldavad progressiivset maksusüsteemi
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus
Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv (Oneega) petroglüüf - kaljugraveering Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist, 11 cm. Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t. 8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t. Ühiskondliku tööjaotuse vormid: * põllunduse tekkimine 8000 a.t. NAINE pani seemne mulda MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond
muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin - putukate mitmekesisus, selgroogsete ehitustüüp, hai) (kaktused - piimalilled) imetajate rühmad) 7)
) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke. 6. Makroevolutsioon - mõiste ja geneetilised alused. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Tomat Solanum lycopersicum Tomati lühi kirjeldus Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. tomat paljuneb suguliselt. Tomatikasvatus Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise...
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline ...
VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased - Kuidas kulges evolutsioon - Kui palju olnud inimliike - Kust pärit nüüdisinimene - Milline koht oli arengus neandertaallasel - Evolutsiooni tingimused - Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased) - KLASS: Imetajad (piimaga toitmine) - SELTS: Primaadid - SUGUKOND: Inimlased - PEREKOND: Inimene - LIIK: Homo sapiens sapiens ARENG - Ainuraksed- geneetiline kood - Selgrootud- kahekülgne sümmeetria - Kalad- skeleti põhitüüp - Roomajad- 5 varvast, kopsud - Alamad imetajad- hammastik, püsisoojasus, piimanäärmed - Kõrgemad imetajad- platsenta, elussünnitus - Ahvid- ruumiline nägemine INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID - Pärilik muutlikus - Geenitriiv - Geenivool
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine. Kuid lähivaa...
päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratavad relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses, aga ka ootamatu kallaletungija vastu. Klassifikatsioon : *Selts: sõralised, sugukond: jõehobulased. Pikkus ja kaal : *Keha pikkus kuni 4 m ja kaal võib ulatuda kuni 4 tonnini, millest 200 kg kaalub pea. Eluiga : *Jõehobu elab umbes 50 aastat. Kaitse : *Nii nagu elevanti, on ka jõehobu kütitud tema kihavde (elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma.
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus,
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA ELUVIIS Cordulegaster boltoni on röövtoiduline, kes püüab saaki õhust; Põhitoiduks on erinevad putukad: sääsed, kihulased jne. Cordulegaster boltoni on aktiivsem soojade
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja
Staphylococcus aureus Taksonoomia · Riik: Bakterid Bacteria · Hõimkond: Firmicutes · Klass: Bacilli · Selts: Bacillales · Sugukond: Staphylococcaceae · Perekond: Staphylococcus · Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ...
Sisukord Elupaigad lk.3 Välimus lk.4 Toitumine lk.5 Kodus kasvatamine lk.6 Kokuvõte lk.7 Kasutatud materjal lk.8 Elupaigad Iguaan kuulub sisalikude sugukonda. Nende seas kohtab hulgaliselt metsa-, põõsastiku-, mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike. Sugukond hõlmab umbes 50 perekonda kes enamus on levinud Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nad elutsevad enamjaolt veekogude lähedal kasvavatel puudel. Hädaohtu tajudes kukutavad nad end vette ja sukelduvad kiiresti rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale.
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
on tiivad. või järgmisel kevadel. okastega lühivõrsed. Igi- või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke, Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed. kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad,
Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika ...
Astacus astacus Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane ja...
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise areng, mis võimaldas inimestel toota rohkem, kui nad tarbida suutsid. Tekkis malev, mille põhieesmärgiks oli röövimine. Sugukonna vanem sai ühtlasi juba sõjavanemaks. Tekkisid uued reeglid, mille täitmist jälgisid uued võimuorganid. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: Rahvas, avalik võim ja territoorium Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim
ÜLDISELT HOBUSEST PÄRITOLU JA TÕUD Hobune võib elada kuni 30- Riik: Loomad aastaseks. Kui hobune sünnib, Klass: Imetajad nimetatakse teda varsaks. Ta Selts: Kabjalised tõuseb kohe püsti ja hakkab Sugukond: Hobuslased emapiima imema. 1-3 aasta Perekond: Hobune vanust noorhobust Liik: Hobune nimetatakse säluks. Emane Hobuslaste sugukonda kuuluvad ka hobune on mära ja isane on sebrad ja ulukeeslid. täkk. Inimesed rühmitavad hobuseid nende välimuse ja põlvnemise
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
