Lõpetuseks olgu mainitud, et Aphrodite oli ka Trooja sõja ajendaja. Kui noor prints PARIS pidi Erise tüliõuna ühele kolmest jumalannast (Hera, Athena, Aphrodite) andma, tõotas just Aphrodite Parisele kõige ilusama sureliku naise armastust. ____________ 1 Hesiodos (umbes 700 e. Kr.) kreeka luuletaja; oma teoses "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine") tõlgendab ta maailma teket müütide kaudu 2 kastreerima kohitsema, sugunäärmeid kõrvaldama 3 genitaalid suguelundid 4 Eros (rooma Amor) Erose nimest on tuletatud sõnad `erootika' ja `erootiline' 5 François Gérard loe: fra(n)suaa zeraar 6 George Bernard B. Shaw loe: so 7 Frederick Loewe loe: löu 8 Knidos (Cnidus) vanakreeka linn Väike-Aasias; siin Aphrodite templis hoiti Praxitelese loodud Aphrodite kuju originaali, millest on säilinud mitmeid rooma koopiaid 9 Hermaphroditose nimest tuleb ka sõna `hermafrodiit' kahesooline olend MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
(joonis selle kohta oli üleval, fig 35.3). Sellel aktiivsel metaboliidil on suurem afiinsus kui testosteroonil androgeeni retseptoritele eesnäärmes. Finasteriid imendub peale suukaudset manustamist hästi, poolestusaeg on 7h ja väljutatakse uriini ja fekaalidega. Kasutatakse healoomulise eesnäärme hüperplaasia korral. - Anaboolsed steroidid (nandroloon, metandriool), nende farmakokineetika, toimed ainevahetusse ja elunditesse (süda, maks, suguelundid jt) ja kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. Anaboolsete steroidide kuritarvitamine. K. Vahenõmm 2018 Androgeene on võimalik keemiliselt modifitseerida, et rohkem avalduks anaboolsed ja teised mõjud. Näiteks nii, et suureneks valkude süntees ja lihased areneks mitte proportsionaalselt. Kliiniliselt kuigi palju kasu ei ole. Kasutatakse teraapiliselt aplastilise aneemia ravis ja sportlased kasutavad dopinguna. Kõrvalmõjud on samad, mis androgeenidel
adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases) Välimine kusitisuue asub 2-3 cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku
adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases) Välimine kusitisuue asub 2-3 cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid) produts. meessuguhormoone munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar) seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku
tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon) Parasümpaatikus ja sümpaatikus nt mõlemad toodavad sülge, aga see on erineva koostisega. 75.Suguelundid Homoloogilised suguelundid naisel ja mehel-suured esikunäärmed on meeste bulbouretaalnäärmete homoloogid ja väikesed esikunäärmed on meeste eesnäärme homoloogid. Homoloogilised lisasugunäärmd mehel-seemnejuhaampull, põisnääre, eesnääre ja bulbouretaalnääre Homoloogilised lisasugunäärmed naisel- Munanditõsturilihase testiste temp. Hoidmine- Munandi ja munandimanuse ehitus-(ERALDI LEHEL) Spermatosoidi teekond kusitisse-Seemnevedelik moodustub munandites spermatosoididest ja
inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus. Afektiivne tähendus on seotud tunnete või suhtumistega, seda võib väljendada denotaadi valikuga, aga ka prosoodiaga, näoilmega, zestidega. Afektiivsete sõnade eluiga võib olla lühem, tähendused on enamasti ebastabiilsemad, samas on see väga produktiivne valdkond. Sõnavaras on alasid, millesse suhtumine on afektiivne (tabud: vandumine, väljaheited, suguelundid, surm...). Sotsiaalne tähendus on midagi, mis annab aimu kõneleja taustast, tema päritolust, haridusest jne (aktsent, sõnavalik, konstruktsioonid).
ka slängialaseid kursusetöid. On samuti slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase tähendusega slängisõnad (EKK 2007: 618 - 619). Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol, joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool või õppeained ja mõned teised. (Hennoste 2000: 1352- 1367) Tõnu Tender (1994) arvates, 1960- ndatel astatel, slängi peeti negatiivseks ilminguks, mis risustas meie emakeelt. Mitmete aastate tagasi, Gerda Laugaste sõnul, slängi kasutamine on ähmane ja umbkaudne olnud ja seetõttu paljud inimesed jäävad kirjaoskamatuteks. Argine olukord lubab kasutada sõnavara, mis avalikus situatsioonis on keelatud.
veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline
veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline
Hinduistlikus tantras aga vastupidi naine kui shakti ehk jõud, vägi peab mehe uinuva energia äratama. 18 Tantrism on nende inimeste eneseteostuse tee, kelles pole vastuolu vaimuliku ja seksuaalsuse vahel. Samuti, kes tunnevad seksuaalenergiat püha väena, mida ei tule alla suruda, vaid arendada ja ühendada. Tantrism ei tähenda lihtsalt seksuaalelu vohamist.19 Mirtem lisab, et tantrlistlikust vaatekohast pole kõige naudingurikkad mitte suguelundid, vaid meie teadvus. Kujutlege, mida võib pakkuda see, kui ollakse ühtes jumala ja jumalannana. Või kujutlus suguelundite kaudu hingamisest või sellest, et energia tõuseb üles mööda selgroogu ning läbides tšakraid avab tantristides uusi võimeid. Tšakrad aitavad energiat koondada, suunata ja 16 Luhaäär, Ingvar. Tantrabudismi kujunemislugu. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2010. Lk 3-4. 17 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt. 18 Mirtem, Valev
Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega. Kusekott- lootekest, mille ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus. Sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät.
16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid 18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond a) Kaelapõimik pea, kael ja vahelihas C1-C4 b) Õlapõimik õlavööde ja ülajäse C5-C8 c) Nimmepõimik kõhu lihased, reie eesmined lihased d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24
normide järgi, sõltuvalt sellest, mis soost ta on. Kõiki kõrvelkaldumisi normidest hinnatakse patoloogiana. Eriti on see nähtav poiste puhul. Tüdrukud saavad endale lubada mõningaid poiste jooni, samal ajal kui naiselikkuse avaldumine poistel toob kohe kaasa kaaslaste irvitused või täiskasvanute taunimise. Edaspidi mõjutab see ka noorte seksuaalelu. Ühiskonnas ilmuvad erinevad antiseksuaalsed stereotüübid. Juba lapsepõlves vanemad sisendavad lastele, et paljas keha ja suguelundid on midagi häbiväärset ja ebaviisakat. Niimoodi kuskil alateadvuse tasemel on seks inimeste jaoks midagi räpast ja ebameeldivat, tegevus, mis on olemas ainult selleks, et oma sugukonda pikendada. Vanemad annavad oma lapsele negatiivsed hoiakud, rääkides oma kogemusest ja massimeediatest. Internetis väga tihti on võimalik näha erinevad artikleid suguhaiguste, prostitutsiooni ja vägivalla kohta; positiivseid artikleid ilmub internetis väga harva. Teleris on samasugune olukord.
a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid Sekundaarsed sugutunnused - kujunevad sugulise küpsuse perioodil suguhormoonide toimel Tunnus Naised Mehed Lihasmass Väiksem Suurem Rasva% normaalsetel Suurem (8-10%) Väiksem inimestel Veehulk (ei tule mitte Väiksem Suurem (4-5%) kehavedelikest vaid lihastest) Õlad Kitsad Laiad
Siruulatus on vahemaa sirutatud liblika ühe eestiiva tipust teise eestiiva tipuni. Liblikate anatoomia: tagakeha Reeglina on liblika tagakeha silindriline või kergelt lapik ning rohkem või vähem karvane. Urujätked ja sabaniit puuduvad alati, kuid mõnikord võib tagakeha eripäraste karvatuttide tõttu välja näha üpris haraline. Anatoomiliselt koosneb liblika tagakeha 11 lülist Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Kuulmiselundite peamine eesmärk on hoiatada liblikat nahkhiire lähenemise eest. Seetõttu esinevad tümpanaalelundid tavaliselt ööliblikatel. Päevaliblikatest on kuulmiselundid levinud vaid koerlibliklastel. Lisaks võivad tagakehal asuda ka mitmesugused feromoonide levitamiseks mõeldud näärmed, erilised karvatutid või süvendid jne. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad
Veterinaaria VETERINAARIA Koostanud Tiit Siiboja HOBUSE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA PÕHIALUSED. Sissejuhatus · Teema on väga mahukas ja siinse kirjatüki eesmärgiks pole seatud anda lugejale asjast täielikku ülevaadet. Teemasid on põgusalt puudutatud, eeldades, et lugeja on kirjandusega töötades loonud endale teemast ülevaate, siinkohal üritaks olulisemaid asju rõhutada ja üle korrata. · Kui kellelgi jääb teema väga arusaamatuks, siis loodetavasti tärkab huvi lugeda veidi näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. ...
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väik...
Meeste veres on vaba bioaktiivse testosterooni sisaldus u 20 korda kõrgem kui naistel. Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne. Testosterooni tekke maksimum saavutub 20 30 eluaastaks. Testosteroon toimib tagasisidestuslikult hüpotalamusele, inhibeerides GnRH produktsiooni ja vabanemist. · Östrogeenid (ästradiool E2, östroon E3 ja östriool E1) Toime. Östrogeenidest on bioaktiivseim E2. Östrogeenide toimel arenevad suguelundid, kujunevad sekundaarsed sugutunnused, formeerub menstruaaltsükkel. E2 ja progesterooni koostöö tagab emaka ettevalmistamise implantatsiooniks ja raseduse säilumise. E2 on vajalik ka geenide regulatsioonis ja luude mineraliseerumises ning kõhrede arengus. Sekretsioon. Östradiooli sünteesi lähteühend on kolesterool. Fertiilses eas naistel sünteesitakse E2 peamiselt ovaariumi granuloosrakkudes androgeensete eelühendite aromatiseerimisega
Y X X Y YO XO XXX XXY XYY 45 45 47 47 47 Hukkuvad Turneri Super naise Klinefelderi Diplo-y sündroom kohe sündroom sündroom Sündroom Turneri sündroom- tõenäosus 1/3000. Ainult naised. Vaimselt alaarenenud. Väikest kasvu, lühike kael, aordi anomaalia. Sekundaaarsed suguelundid väga nõrgalt arenenud. Vaimne piiratus. Supernaise sündroom- tõenäosus 1/1000, tugevalt arenenud välised suguelundid. Võivad olla nii sterilised kui fertiilsed. Kui on fertiilsed, on järglastel võimalikud normaalsed (XX ja XY) kromosoomgarnituurid. Vaimselt alaarenenud. Kõrge risk psühhoosidele. Klinefelderi sündroom- Tõenäosus 1/1000, kuid krooniliste alkohoolikute lastel 1/7. Ainult 10% alaareng. Käitumine lastena halb- impulsiivsus, nõrk enesekontroll, raskused suhtlemisel
iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond. N: selts kolmehaarmelised piimjas valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise kehaga, iseloomulik pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas. Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. 20
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem
ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad
Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks
93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49
Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) sugiti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks
Suurte soolatüügaste raviks kasutatakse vereurmarohtu. Apteekides on nii vereurmarohu kui teistegi ravimtaimede tinktuure, mis peaksid toimima selle vastu. Oluline on isiklik hügieen ja higistamise vähendamine. (soolatuukad.eu 22.02.09) On oluline teada, et nahalt (näiteks sõrmedelt, labajalgadelt ja põlvedelt) eemaldatakse tüükaid teisiti kui suguelunditelt. Suguelunditelt soolatüügaste eemaldamine ei ole mõistlik ega tervislik kodustel meetoditel ja käsimüügiravimitega suguelundid võivad mõnede ainete manustamisega kahjustatud saada. Ka ei tohi oma arstiga nõu pidamata ravida näopiirkonna tüükaid. Allpool on kirjeldatud mõningaid meetodeid, kuidas nahalt tüükaid eemaldada. (soolatuukad.eu 22.02.09) 21 · Salitsüülhappe manustamine . kätel, labajalgadel või põlvedel saab tüükaid ravida salitsüülhappega (üks kaubamärk Compound W)
võõras rakud ja ei tohi kokkupuutuda verega. Spermide arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Sugurakkude tootmine algab vanuses 12-15 ja kestab ligikaudu 80 aastani. Munandid toodavad ka meessuguhormoone, mille toimel arenenud sekundaarsed sugutunnused. Valminud spermid säilitatakse munandimanustes. Sperma moodustavad spermid koos seemnepõiekeste ja eesnäärme nõredega. Sperma väljub kusiti kaudu ja seemnepurskega väljub mitusada miljonit seemnerakku. · Naise suguelundid asuvad peamiselt kõhunäärmes Nendeks on: *munasarjad *munajuhad *emakas *tupp Munarakud tekivad looteeas ja elujooksul juurde ei tule. Vastsündinul on munasarjades mitusada tuhat munarakku. Elu jooksul valmib neid kuni 400. Munarakkude küpsemine algab vanuses 10-13 ja kestab ligikaudu 50 aastani. Iga 3-4 nädala tagant valmib munasarjades üks munarakk. Munaraku valmimist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. Vabanenud
= loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide: Naine 23+X + Mees 23+X = Laps (tüdruk) 46+XX Naine 23+X + Mees 23+Y = Laps (poiss) 46+XY Millised tunnused määravad sugukromosoomid? - sünnimomendiks arenevad lapsel välja esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - teised sugutunnused kujunevad suguküpsuse saabudes Suguliiteline pärandumine - suguliitelised geenid sugukromosoomides paiknevad geenid - suguliitelised tunnused sugukromosoomide poolt määratud tunnused - X-liitelisi tunnuseid on rohkem, kui Y-liitelisi - meestel avalduvad kõik X-liitelised tunnused (dom + retsess) ja Y-liitelised tunnused - naistel avalduvad X-liitelised dominantsed tunnused ja retsessiivsed X-
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate ...
subkuutis on tugevasti rasvkoega läbi kasvanud. Siseelundite eemaldamisega saab saab alguse nn. Puhas ala. Selle käigus ei tohi vigastada magu, sooli ega määrida lihakeha pinda seedekulgla sisaldisega. Siseelundid tuleb eemaldada mitte hiljem kui 45 min pärast looma uimastamist. Esmalt avatakse kõhuõõs: · Avatakse kõht mööda kõhu valgejoont · Reieosad eraldatakse teineteisest · Vaagnaliidus lõigatakse lahti · Eemaldatakse emakas emasloomadel ja suguelundid isasloomadel Pärakukrooni lahtilõikamine ja sulgemine. Tehakse seda noaga või pärakupüstoliga lõigatakse lahti pärasoole kaudaalne ots. Pärakukroonile asetatkse kilekott, mis suletakse kummirõngaga. Mao ja soolekomplekti eemaldamine. Eemaldatud soolestik astatkse sooltekonveierile (vastuvõtulaulale) veterinaarkontrolliks Rinnakuluu poolitamine. Toimub ketassaega või noaga piki keskjoont
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
.................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia.................................................
Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 62. Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused POISID: Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Füsioloogilised: Sugulisest küpsemisest annab märku terve rida muutusi Sinu välimuses: Sa sirgud pikemaks ja tugevamaks. Suguelundid kasvavad suuremaks, õlad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Sinu kätele, jalgadele, kubeme piirkonda, munandikotile, näole ja kehale kasvavad karvad. Psüühilised: Samal ajal võid märgata enda juures uusi tundeid, seletamatut ärevust ja erutust. Sinu mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised.Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline
Kroonilise kulu korral tekib lööve taas ja võib püsida kuid ja aastaid. 3. Quincke ödeem ehk angioneurootiline turse. Nimetus on Kieli arsti Heinrich Quincke`i järgi, kes seda seisundit esimesena kirjeldas. Kokkupuutel allergeeniga tekib kiiresti näo ja limaskestade turse, mis võib iseenesest kaduda, kuid võib kesta ka mõnest tunnist mõne päevani. Kõige enam tursuvad huuled, põsed, juustega kaetud peanahk, silmalaud ja suguelundid. Hingamisteede tugev turse võib olla eluohtlik. Allergilise seisundi väljakujunemisel on sagedasemaks põhjuseks toit – kanamunad, lehmapiim, nisujahu, šokolaad, kalad, krabid , kanaliha, pähklid, tomatid, tsitrusviljad, ka ravimid. Turse on põhjustatud histamiini ja leukotrieenide vabanemisest ning nende mõjul kapillaaride ja veenide laienemisest ja läbilaskvuse tõusust. 4. Allergiline riniit (nohu). Iseloomulik on aevastamine ja rohke vesine eritis ninast
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
· Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi: · tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored · alkohol, joomine, purjusolek, õlu, joodik, toit, raha · seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau
kahjustused Sal m onelloos Toiduga ( munad) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pese mata Soolestik käte vahendusel Botulis m Toiduga. Kõige ohtlikum Närvisüstee m toksiin! Kangestustõbi ehk Haava kaudu Närvikoes, krampide teetanud teke G onorröa Sugulisel kontaktil Suguelundid Tuberkuloos Hingamisteede kaudu Kopsud
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
neljasõrmevagu, esinevad hammaste ja arengu anomaaliad. Neil lastel on nõrk lihastoonus, liigutused on aeglased, liigesed on üliliikuvad ja kergesti võib tekkida nihestusi. Väga sageli esineb südamerikkeid. Võib esineda nägemishäireid, näiteks kõõrdsilmsust. Hääl on madal ja kähe. Kasvult on nad lühikesed, eriti lühikesed on jäsemed, kere on suhteliselt pikk. Sõrmed on tömbid ja varbad on pöördunud sissepoole. Nahk on kuiv ja kare, esineb lihaste nõrkus. Suguelundid arenevad puudulikult. Soolte anatoomia tõttu paisub kõht. 4. Downi sündroomiga lapse ja noore areng: Downi sündroomiga lapsed arenevad esimestel elukuudel suhteliselt eakohaselt, kuid seejärel ilmneb järk-järguline mahajäämus arengus. Downi sündroomiga laste kõige tõsisemaks puudeks on vaimne alaareng, mille raskusaste varieerub. Elementaarse kirjaoskuse omandamiseks ja vähesel määral lihtsamate tekstide lugemiseks on nad
talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3.) Hingamisteed tuberkuloos, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4.) Seedekulgla kaaries, bakteriaalne düsenteeria, koolera, tüüfus 5.) Suguelundid klamüüdia, gonorröa, süüfilis 6.) Lihased lihasööja bakter, teetanus, 7.) Veri sepsis ehk veremürgitus (2/3 sepsisehaigetest sureb ka haiglas) Loomulik kaitse bakterhaiguste vastu Samad kaitsevõimalused, mis viirushaiguste vastu, lisandub normaalsete mikroobikoosluste mõju Immuunsüsteemi stimuleerimine Elupaikade hõivamine Tõvestavate bakterite otsene hävitamine keemiliste ühenditega: Piimhape
seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja naistel mõnel määral ka munasarjades. Olulisim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Peamiselt testosterroni toimel tekivad ja arenevad mehel: - Primaarsed sootunnused Suguelundid: munandid, suguti, seemnerakud - Sekundaarsed tunnused Laiad õlad, kitsad puusad, tugevad lihased, habe, kõri(madalam hääl), tugavm nahk, häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit. Sünni hetkeks on primaarsed ootsüüdid (700 000 kuni 2 miljonit) I meiootilise jagunemise profaasis.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A..................................................................................................................................
eraldatakse rakuvälisesse keskkonda uusi rakke nakatama 5 tundi pärast organismi esmast nakatamist. Viiruse paljunemine organismis on väga kiire ja sümptomite väljakujunemise kiirus sõltub sellest, kui palju viirust satub organismi. · Kliinilised tunnused on väga varieeruvad ja sõltuvad linnuliigist, vanusest, east, soost, kaasnevatest nakkustest, viirusest, keskkonna tingimustest jne. Lindude gripi puhul võivad kahjustuda hingamiselundid, seedetrakt, suguelundid ja närvisüsteem. Sageli tekib äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta. · Kergematel juhtudel halveneb lindudel isu ja aktiivsus, munatoodang langeb, munad on pehme koorega ja deformeerunud. Haigust iseloomustavad tursed peapiirkonnas, silmade ümber, harjal ja lokutitel ning tekib harja ja lokutite hüpereemia. Hingamiselundite kahjustuse korral tekib aevastamine, nõrevool ninakäikudest ja pisaratevool silmast.
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
.... “. --- 8 Peatükk 22. Ussid Ülesanne 1. 1.1. Mis iseloomustab usse? Täienda (a-c). a) Kehakuju: … b) Ehitus: … c) Elupaik: … 1.2. Miks saavad vihmaussid elada vaid niiskes keskkonnas? Ülesanne 2. Ussid jaotatakse kolme suurde rühma. Kirjuta iga usside rühma (A, B, C) iseloomustuse järele rühma nimi ja üks liigi näide. A. Neil on pikk lüliline keha, mille iga lüli eraldab vahesein. Lülid on enamasti ühetaolised ja talitlevad üsna iseseisvalt. Vaid suguelundid ja südamed paiknevad kindlates lülides. Neil on suletud vereringe. Rühm: … Liik: … B. Nad on pehmed ja lamedad väga lihtsa ehitusega loomad. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … C. Nende silindrikujuline keha on kaetud tiheda tugeva kestaga ja on mõlemast otsast ahenev. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta, miks on vihmaussid looduses tähtsad. 3.2
moodustavad esimese troofilise tasandi. Siia kuuluvad peamiselt rohelised klorofülliga taimed. Vt. ka autotroofsed organismid. progressiivne areng (ld. progressus -- edasiminek). Vabalt elavate liikidega võrreldes on parasiitidel paljud elundid või elundsüsteemid morfoloogilise adaptatsiooni tulemusena 20 hüpertrofeerunud, näit. kinnituselundid, suised, sopistised seedekulglas, suguelundid jt. Parasiitide väliskuju on muutunud vastavaks eluviisile ja püsipaigale. profülaktika (kr. prophylaktikos -- eelvalve) -- preventiivne tervisekaitse. Profülaktika eesmärk on loomade tervise tugevdamine ja parasiitidega nakatumise ärahoidmine ilma et selleks loomadele manustataks ravimpreparaate. Vt. ka parasitooside tõrjemeetmed. profülaktiline dehelmintiseerimine (kr. prophylaktikos -- eelvalve; de -- ära, helmins -- nugiuss)
Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
