EVOLUTSIOON 1. Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2.Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? 1)säde süütas elu Maal 2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV k...
Sageli üks või teine paar tiibu on enamarenenud. Näiteks kahetiivalistel (sääsed, kärbsed) 6 on ainult üks paar arenenud tiibu, teine paar on säilinud kepjate sumistitena. (Teder) Tiivutud putukad e. apterügoodid on valdavalt ürgsed vormid ja neil pole evolutsiooni käigus tiibu kujunenudki. Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad suguelundid. Putukate jalad tagakehalülidel on taandarenenud. (Teder) Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Moone on organismide käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus. Putukatel on kahte sorti moonet: täismoone ehk holometaboolia ja vaegmoone ehk heminetaboolia. Täismoone puhul läbib putukas järgmised faasid: muna, vastne, nukk ja valmik. Vaegmoone puhul võivad osad etapid vahele jääda. (Vikipeedia2) Kiletiivalised
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.
Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised on: · Munandikott · Suguti (uriini ja seemnevedeliku väljutamine) Sisemised on: · Munandid (2)(toimub seemnerakkude valmimine ja produtseeritakse meessuguhormoone) · Munandimanused (2)(toimub seemnerakkude aeglane küpsemine) · Seemnejuhad (2)(sperma väljajuhtimine) · Seemnepõiekesed (nõre lisandub spermale, vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks)
Putukate välisehitus Hoolimata sellest, et putukad on väga liigirikas loomarühm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini. Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suis...
Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega. Enne suguküpseks saamist ja lõpp-peremehes elamist peavad paelussid arenema ühes või mitmes vaheperemehes. Inimene on paelussi lõpp-peremees. Nakatumine toimub vaheperemehe liha süües. Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga
liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). Suguelundid Väikese koguse puhul vähendab tõkkeid, suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime ja seksuaalne võimekus langeb. Viljakus Rohke kasutamine vähendab mehe spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis; viljastumisvõime langeb.
tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad
Levinuim on aga lahksuguline sigimine. Sellisel puhul on viljastamine enamasti sisemine ja kõigil maismaaputukatel toimub see emase organismis. Paaritumisel viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega. Areng Putukatel on moondega areng. Enamus putukaid munevad mune. Vaid vähesed putukad sünnitavad eluspoegi (näiteks kiinlased jt kahetiivaliste seltsi esindajad). Osade putukaliikide emastel on selleks suguelundid muundunud, neil esineb imetajate emaka sarnane elund, teistel aga pole mingeid spetsiaalseid kohastumisi ja nende munad arenevad vastseteks emase suguteedes. Putukate munad on kuni 2 mm suured. Munade arv liigiti on erinev, ulatudes 20...30 kuni 300...600-ni (ühiselulistel kiletiivalistel 20000...30000). Munad munetakse liigile iseloomulikult, kas ühe- või mitmekaupa, kuhja või ritta jne. Parasiitputukad munevad peremeesputuka kehapinnale või sisse. Putukate mune kaitseb kest
immuunsüsteem. · Järglasi saadakse mehe ja naise · Ringelundkond osaleb: 1) sigimiselundkonna toodetud hingamisgaaside transpordis; sugurakude ühinemisel. 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete · Inimese suguelundid e genitaalid transpordis; 4)hormoonide on lähedalt seotud transpordis; 5)organismi kuseerituselunditega. soojusregulatsioonis; 6)jõu · Mehe sigimiselundkonda · Seljaaju asub selgrookanalid ja kuuluvad: eesnääre, seemesari ja koosneb närvirakkudset e peenis. hallainest ja närvirakke
Populatsioon ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste.
· Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel. · Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. · Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis. · Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. Sisenõresüsteem · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted: 1) vägi – elujõud või karisma a) elusolendites: veri, süda, juuksed, küüned, suguelundid b) looduslikes objektides: teatud kivid, puud, allikad ja järved c) sõnad (vägisõnad) loitsimine, nõidumine, targad ehk nõiad 2) hing – isikupära kandja a) hinges oli vähe b) hingeõhk c) usuti hauatagusesse ellu d) hingede aja tähistamine 2. Nov 3) animism – elus ja eluta looduse hingestamine 4) ohverdamine – saavutada looduse või haldjate või vaimude heasoovlikus. 11.Adramaa – pinnamööteühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi.
mõlemad äärmuslikud tunnused on võrdselt eelistatud.Liigi definitsioon- ühte liiku kuuluvad isendid,kellel on sarnased ökoloogilised nõudmised,sarnane gineetiline info ja nad ristuvad vabalt omavahel. Liigiteke Selleks,et liigid säiliksid siis see tagatakse ristumisbärjääriga. 1)Viljastumiseelne ristumisbarjäär:Sarnased liigid ei puutu omavahel kokku,nende vahel on geograafiline barjäär.Sarnastel liikidel esineb käitumine,putukate puhul näiteks suguelundid ei ühti. Liigi teket saab jagada kolme erinevasse kategooriasse:1)Geograafiline liigiteke-originaal populatsioonist erandub kas isevoolu teel osa populatsiooni.2)Ökoloogiline liigiteke-osa populatsioonist valib samast kohast mingi uue toiduobjekti või elukoha. Evolutsiooni tõendid 1)Paleontoloogilistel uurimistel 2)kivististe ehk fossiilide uurimine. 3)Muvifitseerunud organismid Biogeneetiline reegel-embrünaalses arengus kordub kõik evolutsiooni vaheetapid.
Tallinna Õismäe Gümnaasium Suitsetamine Juhendaja: Inga Ehrpas Koostas: Helena Krabi Klass: 11A Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................lk.2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................lk.3 1.TEOREETILINE KÄSITLUS............................................................................................................lk.4 1.1Suitsetamise ajalugu.............................................................................................................lk.4 1.2Tubakas...........................................................................................................................
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos ...
Joonis 1 Urtikaaria Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -lahtisus. Mõnikord võib lisanduda silmalaugude, huulte ja labakäte turse e. angioödeem. Angioödeemi (AÖ) korral on tursest haaratud ka naha sügavamad kihid ja nahaaluskude. Turse AÖ puhul tekib väga järsku, haarab naha, nahaaluskoe ja/või limaskestad, sagedamini huuled, silmalaud, suguelundid, harvem keele ja kõri. Turse püsib 24-72 tundi. Eluohtlik võib olla seede - ja hingamissüsteemi haaratusega AÖ. Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest. 50% esineb nii urtikaaria kui angioödeem, 40% ainult urtikaaria ja 10 % ainult angioödeem. Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. Histamiin on kõige olulisem biokeemiline mediaator urtikaaria tekkes
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast ...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Küpsuskoefitsent ja viljakus, absoluutne, suhteline ja tarbeviljakus. Marjaterade suurus. Kudemine. Kudemisaeg. Kudemiskäitumine. Kudemissubstraadi tüübid. Marja embroüonaalne areng ja seda mõjutavad tegurid, temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu.
glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt. maksas; glükagoon - suhkrutaseme hoidm.; adrenaliin, noradrenaliin - sümpaatiline NS, südame tööjõudl. tõstm.; min.kortikoidid (aldosteroon) - Na, K, Cl, vee ainevah.; kortisool, kortisoon - lipiidide kas. energiaks, varurasvad -> glükoosivaru, vähend. põletikulisi prots.; testosteroon - valkude sünt., sekund. sugutunnused, aren. suguelundid, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks 6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake, kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp
Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi alge ja seejärel algab selle areng. Viljastamisel määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Kui munaraku viljasab Y kromosoomiga sperm, siis tuleb poiss, X tüdruk. Kõigepealt arenevad välja esmased sugutunnused- sugunäärmed ja suguelundid. Sünnihetkeks on need juba olemas. Nende järgi saab määrata lapse soo ja ka juba enne sündi. Hilisema arengu vältel võimendub organismis sooole omaste suguhormoonide süntees. Poiste organismis sünteesitakse eelistatult meessuguhormoone, tüdrukutel naissuguhormoone. Lisaks sugulisele küpsemisele arenevad suguhormoonide mõjul suguküpsuse saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud
1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel rühmadel (vaalalised, meriveiselised, elevandid, ninasarvikud, mõned putuktoidulised), teistel on langenud need kõhuõõnest välja kubemepiirkonda naha alla või spetsiaalsesse nahast kotikesse (kukuti e. munandikott). Kukuti õõs jääb kubemekanali kaudu kõhuõõnega ühendusse ja mõned loomad võivad raiad selle kaudu kõhuõõnde tagasi tõmmata (nt. hobune, jänesed, siilid)
Bakter muutub toksiliseks, kui nad on oma elu ära elanud. Tuntumad bakteriaalsed haigused: Haigus Nakatumine Piirkond, mida organismis kahjustab Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud Teetanus e kangestustõbi Haavade kaudu Põhjustab krampe Gonorröoa Suguline kontakt Suguelundid Düsenteeria Toiduained, pesemata käte vahendamisel Salmennoloos Toiduga, munad, kanaliha Puukborellioos Puukidega Kopsupõletik Piisknakkus kopsupiirkond Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri, põhjustab lämbumist
Erandiks on ainult üks kromosoomipaar ehk sugukromosoomid. Poisslapsel on üks Xkromosoom emalt ja üks Ykromosoom isalt. Mida rohkem Xkromosoome on, seda rohkem on haigus väljendunud. Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu, habeme kasv on väga aeglane. Karvade asetsus kehal on tüüpiline naistele, reiete sisepinnal ei ole karvu, rind ja kõht on paljad. Välised suguelundid on väiksed. Kalduvus on rasvumisele. Sageli esinevad rühihäireid, kõverselgsust ehk skolioos. Rinnanäärmete suurenemine on samuti iseloomulik ning neil on suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired, loidus, apaatsus, antisotsiaalne käitumine. Probleemiks võib olla alkoholism, skisofreenia, psühhoosid. Vaimselt on poisid tavaliselt alaarenenud, IQga 8590 palli
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Tä...
kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb
ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis asub pars prostatica’s, sinna avaneb ductus ejaculatorius c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed glandula bulbourethralis, prostata ja vesicula seminalis d) nimetada seemneväädi katted seemneväädi katted – tunica vaginalis testis, fascia spermatica interna, m. cremaster, fascia spermatica externa
Ajaloolase N.M Penzeri andmetel jagunesid eunuhhid antiikajal järgmistesse selgelt piiritletud liikidesse: Castrati eemaldatud olid nii peenis kui munandid. Spadones munandid olid ära kistud. Thilibiae munandid olid lömastatud, seemnernäärmed permanentselt kahjustatud (seda kasutati väga noorte poiste juures). Kuulus rändur ja arabist sir Richard Burton loetleb kolme samasugust Idamaades levinud kastreerimisviisi: Sandali ehk siledaks lõigatu. Suguelundid on ainsa habemenoatõmbega eemaldatud, seemnejuha ühendatud kusitiga, haav kastetud keevasse õlisse ja patsient pandud istuma värskesse sõnnikusse. Teda toideti ainult piimaga. Suremus oli väga kõrge. Eunuhh. Peenis ära lõigatud, kui sigitamisvõime selleta on säilinud, samuti paarimistarve. Eunuhh, kes sarnaneb thilibiae'le. Muudetud täielikult suguvõimetuks munandite eemaldamisega kivinoa abil või siis nende lömastamise, peksmise või tulise rauaga kõrvetamisega.
erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 maks (muudab glükogeeni glükoosiks) 7. neerupealis (tõstab adrenaliini ja noradrenaliini taset) 8. toime nendele! kuseelundid (lõõgastab kusepõit) 9. suguelundid (stimuleerib ejakulatsiooni) 77. mis toime on parasümpaatilisel närvisüsteemil 1. silma pupillilaiendaja lihas (ahendab pupille) 2. süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5. magu (stimuleerib soolte tööd ja sekretsiooni) 6. NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 toime nendele
vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS) 2) Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS) * kõhuõõnsuses: magu, maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool, enamus jämesoolest * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid LUUD JA LIIGESED Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda
Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas. Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile. Keel Maitsmisretseptorid asuvad keelel. Keele tipusmagus, tagaosasmõru ja kibe, kahel poolel keele piirilhapu, kogu keele ulatusessoolane. Analüüsitakse oimusagaras. Nahk Asuvad kompe, külma, kuuma ja valuretseptorid. Sigimiselundid Mehe olulisemad suguelundid on: 1)Paarilised munandid, mille väänilistes seemnetorukestes toimub spermatogenees ja suguhormoonide moodustamine. 2)Munandimanused, kus küpsed spermid talletatakse. Spermatogenees on spermi eellase ehk spermatogooni areng küpseks spermiks. Selleks on olulised järgmised tingimused: 1. temperatuur munandites peab olema 23 kraaadi keha temperatuurist madalam. 2. spermid ei tohi verega otseselt kokku puutuda, hävitatakse antikehade poolt
jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon:
Tiitelleht Rasedus ja liikumine Kaisa Koppel 10 ? Klass Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 2008. a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas...................................................
uksteisele. (Omaette probleemiks on see, et paljud autorid suhtuvad uleolevalt tsuklilisse ajakäsitusse nagu oleks see midagi madalamat meie lineaarsest ajaloolisest ajakäsitusest.) 39: Animismi teooria Hinge asupaigaks elundid, aju, udi, suda, maks, suguelundid, veri, juuksed, kuune d, sulg. Vrd kops läheb ule maksa, suda on täis. Looma vere ohverdamisega arvati ohvedatavat looma hing. 40.Millega põhjendavad kultuurimaterialistlikud antropoloogid( M.Harris ) sõdu loodusrahvastel? Marvin Harris: hõimud ja kulakogukonnad peavad seepärast sõdu, et konkureeritakse
· Halb mälu oli ja nõrk põis. · Alkohol kahandas nende energiat ja põhjusta valu kusepõiele. · Eunuhhiil,kel olid kõrvaldatud ainult munandid, toimus erektsioon endist viisi ja nad võisid nautida seksi. · Eunuhhidel oli tõepoolest kirglikud suhted haareminaistega. · Eunuhh,kellel oli peenis alles, olid haareminaiste juures kõrges hinnas. · Abielu eunuhhi ja odaliski vahel polnud harv juhus,kui abielludes elasid nad väljaspool haaremit.. · Mõnikord kasvasid suguelundid tagasi. · Jalamaid kastreeriti nad uuesti, siis elasid ainult vähesed üle. · Koos haaremite kadumisega kadusid eunuhhidki. Haaremielu linnades. · Esimesed naised oli ülemad ja neil oli rohkem seaduslike õigusi. · Kuna naised ja mehed omavahel seltsida ei tohtinud,korraldasid abielusid agendid. · Enne pulmi ei kohtunud pruut ja peigmees kordagi. · Pulmatseremooni algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja.
➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest ➔ N.ISCHIADICUS e istmikunärv-> reie tagakülje lihased, rääre- ja jalalihased + nahk ➔ tuharanärv->tuhar, häbemenärv->vaagen ja suguelundid 11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused
Kui kaua on seemnerakud ja munarakud viljastumisvõimeliselt. Munarakk kuni 36 h ja seemnerakk naisekehas u 48 h 6.Miks on loode kahel esimesel rasedus kuul eriti tundlik kahjustavate tegurite suhtes? Kuna siis arenevad kõik organid 7.Mis võib loodet kahjustada? Ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmekemikaalid, viirushaigused(punetised) 8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a
Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 30. Hinnake erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid nende efektiivsuse ja naise tervise seisukohalt? Bioloogiline on ebaefektiivne, kondoomid on kindlamad aga siiski ei kaitse täielikult ja teised on sellised, mis on kahjustavad riskiga naisele. 31. Mis tähtsus on inimese embrüot ümbritsevatel lootekestadel? Kaitsevad loodet 32. Milline on pärilikkuse ja keskkonnategurite vahekord inimese eluea määramisel?
kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed võivad venida kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas võtab keha naiselikumad vormid, sest pakseneb nahaalune rasvakiht. Nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e. akne. Hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi. Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad. Kõik need elundid on olemas juba sündides, tööle hakkavad aga alles murdeeas hormoonide toimel. Hormoonid on n-ö keemilised saadikud, mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele murdeeas "käsu" hakata senisest enam tootma naissuguhormoone, mille toimel kujuneb naiselik kehakuju, arenevad rinnad ja suguelundid, tupes tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal
2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga.
) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3. Nimeta kõik mehe suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste
Kuna tegemist on raskelt kulgeva haigusega, siis peavad ravi saamakõik seksuaalpartnerid. Süüfilis põhjustab arenguhäireid lootele, seega on oluline, et kõik rasedad kontrolliksid ennast süüfilise tekitaja suhtes. Suguelundite Herpes Herpese viiruseid on kahte tüüpi - Herpes simplex virus 1 ( HSV1) jaHerpes simplex virus 2 (HSV2). HSV1 põhjustab enamasti ohatist või ,,külmavilli" huulel, HSV2 aga tekitab villikesi suguelunditel. Huuleherpesega võivad oraalseksi kaudu nakatuda ka suguelundid. Suguelundite herpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad, äärmiselt valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad (olles siis kõige nakkusohtlikumad) ning umbes nädala jooksul ise paranevad. Haigusnähud võivad korduda, sest viirus jääb organismi püsima. Kordudes on haigusnähud üldjuhul samad, aga enamasti tunduvalt kergema ja lühema kestvusega. Herpesinfektsiooni kandlusest peaksid rääkima arstile naised, kes plaanivad
103. Spermide teke ja kulg Spermid tekivad terve eluaeg munandites, pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee;
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed, Ringeelundkond juuksed, karvad LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Bioloogilised Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid Alkohol ja narkootikumid
Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigus...
Erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on pidanud mehed ja naised kohanema paljude erinevate sotsiaalsete reaalsustega. Kriitikud leiavad, et mehed ja naised omavad erinevaid hoiakuid mitte sellepärast, et nad oleksid programmeeritud iidsete geneetiliste koodide poolt, vaid sellepärast, et nad vastavad erinevatele sotsiaalkultuurilistele reaalsustele. Smuts (1991) täheldas: Mõnedes kultuurides lõigati naistel suguelundid välja või õmmeldi kokku, et hoida ära seksuaalset aktiivsust. Tänu sellistele asjadele hakkasid naise seksi seostama ohuga. Kas kirglik armastus on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas kogemus? Sajandeid on teoreetikud vaielnud kirgliku armastuse iseloomu üle- kas see on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas. Abiväe teoreetikud väitsid, et kirglikku armastust seletada samade tugevdusprintsiipidega, mis seletavad loomalikku isikutevahelist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
