Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suguelundid" - 334 õppematerjali

suguelundid - munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel.
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused

Zeus halastas, et jumalate austamine ja ohverdamine jätkuks. Et mässu tulevikus ära hoida, tegi ta inimesed nõrgemaks, poolitades nad. Iga poolik igatses taga oma teist poolt, millest oli ära lõigatud - nii tekkis armastus, mida inimeste seas enne polnud. Kui pooled said taas kokku, siis embasid teineteist ja üritasid kokku kasvada. Zeus viis suguelundid keha teisele küljele, nii et mõned inimesed said teineteist emmates uusi inimesi sigitada. Sellest ajast on inimene alati otsinud oma teist poolt. Mõlemasoolise olendi (varem kesksooline) üheks pooleks olevad mehed armastavad naisi. Naisolendi pooled on lesbilised. Meesolendi pooled armastavad noorena mehi ja mehena noormehi (homod on parimad, sest nad on mehelikemad). Armastus on terviku ihaldamine ja püüdlus selle poole....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Viirused, Priionid ja Bakterid

Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk ­ papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed ­ SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ­ ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla ­ enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed ­ hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem ­ HIV/AIDS 9. Lihased ­ gripp, sindbisviirus Lüütiline ­ Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne ­ Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2. Bioloogiliselt agressiivne keskkond (Happeline nahk, maosisu, sapp) 3. Immuunsusüsteem...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia ­ õpetus luudest Sündesmoloogia ­ õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) ­ tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) ­ käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ­ ligesepindadel periost ­ paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal...

Füsioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on...

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus ­ kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline...

Loomabioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hingamisteede haigused/suguelundkonnad

Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 3236 tundi. 0 Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. ­ VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Anatoomia

kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude-...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Putukad

Töölised: pikkus alla 1 cm. Värvuselt valkjad. Pea ümmargune ja äärmiselt liikuv. Silmad tugevasti redutseerunud või puuduvad. Tundlad pikad, niitjad. Hästiarenenud haukamissuised. Rindmikulülid kergesti eristatavad. Tugevad jooksujalad. Tagakeha silindriline; tipul paiknevad 2-5-lülilised tundlikud urujätked. Kehakate väga õhuke. Suguelundid taandarenenud, ei anna järglasi. Sõdurid: töölistest veidi suuremad. Keha sarnane töölistele. Pea on suurenenud, paksude katetega kitiinsilinder. Esinevad silmad. Tundlad pikad, niitjad. Suured, tugevad ülalõuad. Muud suiste osad taandarenenud ning pole võimelised ise toituma. Kuninganna: Pesa ainus munev emane. Pea ja rindmik tumedad, rindmiku seljal paikneb kaks paari tiivakönte. Tundlad lühemad kui töölistel. Suised nõrgad. Tagakeha suureks...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

Siseelundite eemaldamisega saab saab alguse nn. Puhas ala. Selle käigus ei tohi vigastada magu, sooli ega määrida lihakeha pinda seedekulgla sisaldisega. Siseelundid tuleb eemaldada mitte hiljem kui 45 min pärast looma uimastamist. Esmalt avatakse kõhuõõs: · Avatakse kõht mööda kõhu valgejoont · Reieosad eraldatakse teineteisest · Vaagnaliidus lõigatakse lahti · Eemaldatakse emakas emasloomadel ja suguelundid isasloomadel Pärakukrooni lahtilõikamine ja sulgemine. Tehakse seda noaga või pärakupüstoliga ­ lõigatakse lahti pärasoole kaudaalne ots. Pärakukroonile asetatkse kilekott, mis suletakse kummirõngaga. Mao ja soolekomplekti eemaldamine. Eemaldatud soolestik astatkse sooltekonveierile (vastuvõtulaulale) veterinaarkontrolliks Rinnakuluu poolitamine. Toimub ketassaega või noaga piki keskjoont...

Tehnoloogia
160 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Liblikalised

Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate...

Meditsiin
75 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Suitsetamine

Tallinna Õismäe Gümnaasium Suitsetamine Juhendaja: Inga Ehrpas Koostas: Helena Krabi Klass: 11A Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................lk.2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................lk.3 1.TEOREETILINE KÄSITLUS............................................................................................................lk.4 1.1Suitsetamise ajalugu.............................................................................................................lk.4 1.2Tubakas...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia KT - Evolutsioon

must ja punane leeder) või erinevates kohtades (nt troopilistes vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) ) Käitumuslik barjäär ­ Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid, et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul) Füsioloogilise sobimatuse barjäär ­ suguelundid ei sobi kokku Sugurakkude sobimatuse barjäär ­ sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud. · Viljastumisjärgsed barjäärid: Iseeneslik abort ­ vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink) Hübriidid on viljatud ­ Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama. Hübriidid on alakohasusega ­ Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase....

Evolutsioon
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehe suguelundite ehitus ja talitus

Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma ­ seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid ­ munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused ­ munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad ­ munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga...

Inimene
10 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised ­ paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre ­ asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre ­ hormoonid mõjutavad sootunnuste ­ vastavalt kas mehe või naise - arengut 11) Hormoonipreparaadid Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel. Kontrollimatu kasutamine võib tulla kahjulikuks 12) Suguelundid Mehe suguelundid- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja suguti Naise suguelundid- munasarjad, munajuhad, emakas, tupp ja välised suguelundid 13) Inimese areng 5-7 miljonit aastat tagasi inimahvi eellane 1-5 milj. a. tagasi australopiteek 1,6-2 milj. a. tagasi osav inimene püstine inimene varajane pärisinimene neandertallane 120 000 ­ 30 000 aasta eest tänapäeva inimene 14) DNA, geenid, kromosoomid DNA- desoksüribonukleiinhape...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid ........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia...

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997....

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
29
pptx

Seksuaalaabits

*munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. *Munarakud *Mõisted Meestega seotud Click icon to add picture Click icon to add picture *Meeste suguelundid mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. *Suguti mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. *mundandid tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. *Seemnejuhad asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu...

Seksiõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
10
odt

SUITSETAMINE

Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigus...

Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun