Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta"
,,Excitatio ad contemplandum" MUUSIKAST LEIAB: · Varase TUNNUSTUSED: mitmehäälsuse · Eesti Vabariigi kultuuripreemia · Baroki sugemeid (1997) · Minimalismi · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Rock-muusikat · Aasta kodanik (2009) ERKKI SVEN TÜÜR (16.10.1959)
õpitakse tundma kogemuste kaudu; poole; võõraste maade, rahvaste ihaldamine. ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; Hakkas mõju kaotama 19.saj. 30.nendatel kangelasteks on harilikud inimsesed; kasutatakse tavalist keelt. Teosed põhinesid faktidel. Põhiperioodid: 1. 1830 1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. 20.saj realism arenes mitmessuunas, üheks naturalism (elunähtuste kopeerimine, fotografeerimine). 19.saj hakati realismi nim. kriitiliseks realismiks. Zanrid: romaan, novell ja jutustus (19.saj. realistlik luule ja draama)
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
REALISM · Realism on kirjandus ja kunstivool, mis püüab reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käsitleb tegelikkust nii nagu see näib tavalistele inimestele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ja ebatavaliste kirgede kujutamist. · Realismi tunnusjooni-sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest; täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus-autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli; kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. · Realismi arengus eristatakse kahte põhiperiooodi: I.1830...
Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja ...
REALISM PRANTSUSMAAL 1. Võrdle romantikuid ja realiste. Mille poolest erines see, mida nad maalisid? Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Realistid loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier?
Art déco 1920.–30. aastate kunstistiil, millele on iseloomulik dekoratiivsus, geomeetriliste motiivide ning luksuslike materjalide kasutamine. Sisaldab juugendi, funktsionalismi, uusklassitsismi, vanaegiptuse ja indiaani kunsti sugemeid. Väljendus peamiselt sisekujunduses (Riigikogu hoone istungisaali sisekujundus ja mööbel), maali-, plakati- ja raamatukunstis, vähem arhitektuuris ja skulptuuris. Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
kunstipärast, püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad kõige tavalisemad inimesed. · Põhilised tunnused : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu, asjalik sündmustik, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, kangelasteks on harilikud inimesed jne. · Eristatakse kahte põhiperioodi: I. Realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. II. Realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust.
a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke"
Folk metal Folk metal on heavy metal'i allzanr, millel on folkmuusika sugemeid ning mille laulusõnad keskenduvad põhiliselt paganlusele, loodusele, fantaasiale, mütoloogiale ja ajaloole. Esmased ilmingud folk metali tekkimisest algasid 1990-tel aastatel Euroopast, kus esmaseks eksponent oli briti bänd Skyclad. Nende debüütalbumiks oli ,,Wayward Sons of Mother Earth", mis oli sisuliselt träsh album, osalise folgi mõjutustega. Hiljem kui nad lisasid viiuli ja klahvpillid ning hakkasid
1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. TÄNAME KUULAMAST!
Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka mälestuseks, 1904), kogumik 40 vene rahvalaulu häälele ja klaverile (1866) *"Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus.
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp ...
Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid
seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile
Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline
Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad
opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791)
Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragdiate vistlus. Etendati ka komdiaid. Kreeklasi jljendasid
väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat liikumise ja tunnetuse ürgallikaks) Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust
sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled naiivselt ja rahumeeli koos, moodustades terviku. See oli languse muusika, samalaadne muusika pidi olema viimase keisri aegses Roomas. Bachi, Mozarti ja tõelise muusikaga võrreldes oli ta loomulikult sigadus aga seda on kogu meie kunst, kogu meie mõtlemine, meie valekultuur, kui võrrelda seda tõelise kultuuriga. Temas on sugemeid neegrist ja sugemeid ameeriklasest, kes tundub meile eurooplastele kõiges oma jõukülluses nii poisikeselikult värskena ja lapselikuna. Kas muutub selliseks ka Euroopa? On ta juba sinna poole teel?" (lk 34) (Selgituseks: Stepihunt jäi dzässi kuulama). ,,Aga niimoodi raginal asja kallale minna see oli minu jaoks liiga kiire ja käre, ja ma tundsin, kuidas minus tõstis mässu kõik see, mis minusuguses vanas hellitatud muusikatundjas protesteeris grammofonide, dsässi ja moodse tantsumuusika vastu
Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Samas käivad tipptantsijad paso doble olemust otsimas härjavõitluse areenilt ning
iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater
muusika. Renessansiteater · Püüti taaselustada antiikaja teatri- traditsiooni. · Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. · Kasutati maalitud dekoratsioone. commedia dell`arte · tekkis Itaalias 16.sajandil ja ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning antiikeeskujul loodud humanistliku nn õpetatud komöödia sugemeid. · Pikapeale kujunes sellest aga kõrgtasemel teatrivorm, mille üheks märksõnaks sai professionaalsus ja seda esimest korda teatriajaloos. · Commedia dell'arte etendused sisaldasid akrobaatikat, bufonaadi, muusikat, pantomiimi, tantsu ja näitlejate soolonumbreid (lazzid). · Etendused toimusid mitte valmiskirjutatud näidendi põhjal, vaid kindlaksmääratud stsenaariumi järgi. · Teksti improviseeriti etteantud teema piires,
hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel ja Zeusi tempel.Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe või kaherealine sammastik. Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...
Antiikkirjandus, keskaja kirjandus 1. Mis ajast mis ajani kestis antiikaeg? 800 eKr kuni 500 pKr 2. Mis on antiikkirjandus? nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Millest sai teatrikunst alguse? Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka
suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu. Perioodid Realismi arengus eristatakse kahte põhiperioodi: I.18301870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid II.18711917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Stendhal Eluajal peaaegu tundmatu, talle juhtis tähelepanu Balzac Kirjandus peab teenima ühiskonna huve, inimesi mõjutama Kunst peab lähtuma tõepärasuse nõudest Mõistus peab kontrollima emotsioone Tegelased võimelised analüüsima oma tundeid
3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil koos itaalia keelega. Itaalia keeles leidub sugemeid hääbunud itali keeltest, germaani keeltest ja araabia keelest , hilisemad laenud on pärit prantsuse keelest ja teistest Lääne-Euroopa keeltest. Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6
lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid. 3) Lavadekoratsioone oli palju vähem renessansiteatris kui varasemal ajal Commedia dell'arte on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. Commedia dell'arte on lühendatud vorm itaaliakeelsest nimetusest, mis tõlkes tähendab improvisatsioonikomöödiat. Ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning antiikeeskujul loodud humanistliku nn õpetatud komöödia sugemeid. Pikapeale kujunes sellest aga kõrgtasemel teatrivorm, mille üheks märksõnaks sai professionaalsus ja seda esimest korda teatriajaloos 10. Millele pandi renessansiteatris alus tänapäeva teatrit silmas pidades? 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater- commedia dell' arte (tõlkes kunstkomöödia), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 11. Keda ja miks on peetud renessansiteatri alusepanijaks? Millise kuulsa hoone/ehitise ta rajas? Kuhu?
3 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Erialases kirjanduses eristatakse lastekaitses kahte peamist paradigmat lapse päästmise mudel ning peresid toetav mudel. Esimese mudeli puhul keskendutakse peamiselt lapse eraldamisele ohtlikust keskkonnast ning vanemate õigustele pööratakse vähem tähelepanu. Teise mudeli puhul on rõhk pere toetamisel, et aidata perel toime tulla oma rolliga pakkuda lastele piisavalt head kasvukeskkonda. Eesti kontekstis võime öelda, et hetkel on meil sugemeid mõlemast lähenemisest, soovitavaks võib pidada järjest enam peresid toetava mudeli juurutamist. Lisaks ÜRO lapse õiguste konventsioonis nimetatud põhimõtetele on käesolev kontseptsioon lähtunud neljast põhiprintsiibist, mis lastekaitse korraldamisel läbivad kõiki meetmeid ning tegevusi. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad abi, otsustused ning vastutus olema inimesele võimalikult lähedal. Avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal
Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei
Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni. Mõjutatud oma haigusest tingitud eomotsioonid ja kokkupuuted. ,,VARJUNDID" novell Kaukaasia muljetest. Traagiline lugu kahes haige inimese armastusest. ,,NOORED HINGED" ,,PIKAD SAMMUD" ,,ÜLE PIIRI" on kolmest novellist koosnev üliõpilasnovellide tsükkel, mis on üks parimaid. Vaatluse all üliõpilaselu, eneseotsimine haridusteel, paralleelselt probleem- naiste emantsipeerumine- meestega võrdsete õiguste nõudmine poliitikas ja
huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Võistlustel tantsitakse
seisnud mingis isoleerituses....Rahvakunstil on olnud pidevalt vahendajaid ning kokkupuuteid teiste sotsiaalsete kihtide, naaberkultuuride, kunstistiilide üldise arengukäiguga (Üprus 1969). Näiteks Eesti triibuseelikud on mõjutatud ampiirist. Põhja-Eesti lilltikandid on saanud mõjutusi baroki, rokokoo ja klassitsismi eri etappidest. Seal nähakse isegi katoliikliku Hispaania tikandikunsti sugemeid. Arvatakse ka, et Muhu pruuditanu kuju võis tulla piiskopi mitrast (Pütsep. 1991:11-12). Tänapäevane rahvakunst kannab nime poploor, mille alla kuuluvad mõisatatused, lauluparoodiad, anekdoodid, killud, grafiti jne. Erinevalt vanemast rahvakunstist on poploor kirjalik. Sigrid Saarlep on kirjutanud: Nii nagu mujal maailmas, on ka meil Eestis kaasajal olemas omad kunstnikud "rahva
eestluselle seda enam, et miski välissurve ei ole jaksand riuneerida eestluse loomingutungi, mis oleviku ängistuses on ammutanud endale aina väge kas mineviku-mälestusist või tuleviku- unistusist. Kui olevikku nagu ei olegi enam, alles siis tuntakse, milline sisejõud kätkeb traditsioonide pühitsetud pärimuses ja unistuste tiivustatud igatsuses. Orja-sajandid peaksid õpetama just staatilisi sugemeid eestluse olemuses väärtustama: ilma nendeta eesti rahvast ei eksisteeriks juba ammu enam mitte."
· Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid
Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime sünteesida erinevate stiilide elemente. Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva, muutuva heliloojaga, on tema loomingule üldiselt omane erinevate stiilijoonte ja kompositsioonitehnikate kõrvutamine-vastandamine. Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock- muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Suur osa Tüüri loomingust on sündinud muusikamaailma tippinterpreetide ja kollektiivide tellimusel, lähtudes nende võimetest ja kollektiivide konkreetsest koosseisust. 1991
(tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid
135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. 6. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. ,,Piibli Ramatu" tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. 7. Helle õnnestunud tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakuile ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete sugemeid, nt tugevaastmelisi seesütleva (selgas, lautas, aedas) ning e-mitmuse vorme (poege, õlge, härge); alates Hellest hakati eesti kirjakeeles tarvitama diftongilisi vorme hea, pea, peäl, seäl. Slaid 14 KASUTATUD KIRJANDUS
Beethoveni loomus avaldunud kõige enam. Need on täis rütme ja huumorit, lõbususe ja joovastusehoogusid, kontraste, teravmeelsusi. See on nagu üleinimliku energia meeletu vallapääs, kui pole enam mõistuslikku vaoshoidvat sihti. 18101815 Järgnevast ajast on tuntumad teosed kammermuusikateos "Tõsine kvartett", laul "Kannatuse rõõm", avamäng tragöödiale "Egmont". Nende aastate teoseid võib käsitleda üleminekuastmena, milles sisaldub juba Beethoveni "hilise stiili" sugemeid. Muutunud oli tema ideede avaldumise vorm, olulisema koha omandas tema loomingu subjektiivne külg, heroilised impulsid muutusid rahulikumaks. Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks, realistiks. Viimased teosed Viis viimast klaverisonaati on loodud aastail 18161822. Igaüks neist on äärmiselt individuaalne ja kaugel tolle aja tüüpilisest klassikalisest sonaadivormist. Enim kuulsust üldse 4
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
Tekstid kätkevad endas tihti surma, kannatuse ja hävingu temaatikat. Leida võib ka filosoofilisi (nihilistlikke), aga ka satanistlikke osasid. Esile kerkis see 1980. aastate lõpus Ameerika Ühendriikides (Floridas, Californias), Euroopas (Suurbritannias, Rootsis) ja Kanadas. 1990. aastate algusel tegutses üle tuhande bändi üle maailma ning neist üle viiesaja tuntumat üllitasid oma CD. Folk metal on heavy metal'i allzanr, millel on folkmuusika sugemeid. Kristlik metal on kristliku kalduvusega heavy metali alamstiil. Üks esimesi kristliku metali bände on Stryper. Tuntumad ansamblid on veel Tourniquet, Mortification ja Demon Hunter. Power metal on üks heavy metali alamliikidest. Selle eesmärk on kuulajas tekitada eepilist kogemust. Power metal sisaldab endas peamiselt traditsioonilise metali ja trash metali tunnusjooni, tihti sümfoonilises kontekstis. Power metali mõiste üle on vaidlusi, kuna see võib
näidendeid. Etendusi esitatakse teatrihoones, kultuurimajas või siis tänaval. Teater on teesklus, tembutus, vaatamisväärne sündmus ja samuti üks kunsti liikidest. Teatrietendus sünnib näitlejate, näitekirjaniku, teatrikunstniku, lavastaja, valgustaja, helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös. Teatri sünd (antiikaeg) Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes
Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse
Kuna heliloojat vaevasid rahamured ja oratooriumi maht oli tohutult suur, ei õnnestunud tal teost terviklikult ette kanda. Tervik ettekanne toimus esmakordselt 1989. Aastal Tallinnas. 16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia? Artul Lemba 1908. Aastal ,,Armatuse poeem" 17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares? Mart Saar (1882-1963) 18. millistes anrites kirjutas Mart Saar? Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi. 19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega? Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 20. Milline oli C. Kreek´i panus eesti muusikasse?
Ridala meelsasti murdelist või soome keelset laenatud sõnavara, millega rikastas eesti luulekeelt. Esialgne tundlikult valiv impressionistlik tehnika asendub aegapidi kunstivõõra deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised ballaadid ja poeemid. Tuntud luuletused on nt „ Talvine õhtu“, „Ungru krahv“, „Merineitsi“. 5.Ernst Enno luule iseloomustus, tuntumad luuletused Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v abavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-
Pigem oli tema töö kõigi kõrgrenessansi saavutuste kulminatsioon. Raffaelil oli õnne sündida maalikunstniku pojana, mistõttu oli tema karjääri kulg erinevalt Michelangelost, kes oli väikeaadli poeg, otsustatud ilma tülita. Mõned aastad pärast isa surma töötas ta Umbria maakonnas Perugino, suurepärase maalikunstniku ja oivalise tehniku õpikojas. Ta esimene allkirja ja kuupäevaga maal, mille ta lõpetas 21-aastaselt, on Neitsi kihlus, millel on koheselt märgata sugemeid Perugino maalilt Võtmete andmine Peetrusele. Raffaelil oli muretu iseloom ja ta toetus häbenematult nende tunnustatud maalikunstnike oskustele, kes elasid tema ajal. Tema töödesse kogunesid arvukate erinevate maalikunstnike individuaalsed omadused. Perugino ümarvormid ja helendavad värvid, Ghirlandaio elutruu portreerimisoskus, Leonardo realistlikkus ja valgustus ning Michelangelo võimas joonestamisoskus olid ühendatud Raffaeli maalidel. Oma lühikese elu jooksul maalis ta mitu
Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime sünteesida erinevate stiilide elemente. Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva, muutuva heliloojaga, on tema loomingule üldiselt omane erinevate stiilijoonte ja kompositsioonitehnikate kõrvutamine-vastandamine. Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock- muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Paljud Tüüri teosed on varustatud pealkirjadega, mis aitavad paremini mõista teose struktuuri või muusikalise arengu eripära. Samas ei tähista need kunagi programmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
