Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Ssademeid ei esine. 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
(Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda. Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas "Justinianuse katk", mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt. Pole ühtegi teist ajajärku, kust oleks leitud Põhja-Euroopas niivõrd palju kuldesemeid. Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire'ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat. Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800)
Parem on kasutada pehmet tsinksalvi. Esimesel eluaastal ei ole lapse soojaregulatsioon veel täielikult välja arenenud. Seetõttu on väga oluline, et laps kannaks riideid, mis lasevad nahal hingata; riietus peab olema ilmale vastav. Parim materjal lapse naha vastas on puuvill, vältima peaks sünteetilisest materjalist riideid. Paras toatemperatuur magamiseks on umbes 18 kraadi, ärkveloleku ajal on sobivaim 20 kraadi. Millal võib imikuga õue minna? See oleneb rohkem ilmast kui lapsest. Sudu, udu ja otsene päikesepaiste ei ole imikule head. Tuulised, vihmased ja väga külmad ilmad ei sobi jalutuskäikudeks esimestel nädalatel pärast sünnitusmajast kojutulekut. Alusta lühikeste jalutuskäikudega ilusa ilmaga. Hiljem pikenda värskes õhus veedetud aega järk-järgult. Pane imik korralikult riidesse, eriti esimesel elukuul, kui laps alles õpib oma kehatemperatuuri hoidma ja säilitama. Proovi ennast lapse olukorda panna ja kujuta ette, et magad väljas vankris
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõtur,
soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Atmosfääri kaitse: SAASTEAINED ÕHUS lisandid, mis on nii loodusliku kui ka antropogeense iseloomuga, ja neid võib liigitada nende päritolu, keemilise koostise ja agregaatoleku järgi. Lisandid päritolu järgi: Looduslikud, Antropogeensed Looduslikud Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm o Tolm pinnase erosiooni tagajärjel o Merevee soolade osakesed o Metsa- ja stepi tulekahjudest põhjustatud sudu o Vulkaanilise päritoluga gaasid Antropogeensed o Primaarsed atmosfääris samal kujul, nagu neid emiteeriti (õhku paisati) o Sekundaarsed kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape, lämmastikhape jt.) Toksilise toimega sudu. NO2 NO + O (päikese ultraviolettkiirguse toimel) O + O2 O3 O3 + NO NO2 + O2 Keemilise koostise järgi: · Orgaanilised süsivesinikud, aldehüüdid,
Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). Osoonikihi paksus Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 g/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20-22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ning happevihmade üks komponente. - 33 - Osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust, kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn. normaaltingimustele. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Allikas : http://www.klab
perspektiivis läheneme me hoopis jääajale. Praegu on tegemist hetkelise tõusuga. Põhjused: metaani vabanemine setetest (mere põhjast, turba kaevandamisest) suuremad vulkaanipursked meteoriitide kokkupõrked Maaga süsinikdioksiid - osoonikihi õhenemine, aukude tekkimine (selles on kindlasti süüdi inimesed, kes on võtnud kasutusele freoonid, mis on kasutusel tegelikult tänapäevani) kasvuhooneefekt (päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured kasvuhooneefekti põhjustajad, suuremad kui süsinikdioksiid) UV-kiirgus mõjub meile väga halvasti. Meres aga sumbub see juba mõne meetri sügavuses. Pikaajalised tsüklilised muutused Milankovitchi tsükkel (seotud päikese aktiivsusega päikese loited) El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas.
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
I-i kontrollib karantiin. Invasioon 1. uue või kooslusele mitteomase taimeliigi (invadiendi) tungimine kooslusesse. 2. loomapopulatsiooni rohkete isendite korrapäratu, tihti ulatuslik liikumine, mida põhjustavad lähteala üleasustus ja toiduvähesus. Erinevalt rändest ei toimu invasioon kindlal ajal ega kindlas suunas. Inversioon meteor. õhkkonna temperatuuri tõus kõrgusega normaalse languse asemel. Üks eeltingimusi sudu tekkimiseks. Isepuhastus loodusprotsess, mille tulemusena loodus vabaneb saastest. Õhk puhastub sadestumise, tuuleärakande ja sademetega väljauhtumise toimel. Veekogudes muutuvad reoained järk-järgult kahjutuks või kaovad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. I. on voolava veega harilikult kiirem kui seisuveekogudes.
mere ranniku ligi 12 km² õlikihiga. Samal ajal on Mustas meres ülekalastamise ning naaberriikidest tuleva saaste tõttu rikutud algne ökosüsteem. Mere suurpuhastus läheks maksma 15 miljardit dollarit- palju rohkem, kui Musta mere ümbruses elavad 6 riiki suudaksid maksta. Õhusaaste Õhusaaste on Türgi suurim probleem- põhilisteks reostajateks on vääveldioksiidid, lämmastikoksiidid ning karbonaatdioksiidid. Sudu on eriti suur probleem paljudes Türgi linnades, eriti Istanbulis. Suurenev energiatarbimine ning kasvav autode hulk on suurendanud õhusaastet ning kui Türgi jätkab samal moel oma majanduse arendamist halveneb olukord veelgi. Nende probleemide tõttu on Türgi riigi valitsus ning linnavalitsused võtnud käsile mitmeid meetmeid, et vähendada õhusaastet, mis on tekkinud energia tootmisel. Rahvusvaheline Energiaagentuur on kritiseerinud Türgi katseid vähendada saastet, märkides,
vajalik Taastuvenergia ei ole 100% vajalik Joonis 5 Vastanute arvamus taastuvenergia vajalikuse kohta (autor). Kõik küsitluses osalenud inimesed pidasid taastuvenergiat vajalikuks. Selline absoluutselt ühene vastus näitab, et eestlased on kursis, et taastuvenergia ei tooda õhusaasteaineid, reovett, sudu ega happevihmu, ja see võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks aitab taastuvenergia vähendada riigi sõltuvust fossiilkütustest. Tulemused näitavad, et eestlased on teadvustanud endale, et fossiilsed kütused jäävad peagi ajalukku ning need on vaja asendada taastuvate energiaallikatega. 3. Millist taastuvenergia ressurssi pooldaksite teie kõige enam? Vastanute hulgas leidus nii päikese-, tuule-, tuuma-, geotermaal-, hüdroenergia ja biokütuse
ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu. Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2
Kaks peamist saastajate rühma, millega taimed peavad toime tulema, on: 1) Raskmetallid - arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, nikkel, plii, tsink, vanaadium, vask; neid on peamiselt leitud mullast ja veest 2) toksilised gaasid - on atmosfääris muundunud fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena. Tavaliselt ei omasta juured tänu juureraku membraanide selektiivsusvõimele raskmetalle - see on üks viisidest, kuidas nendest hoiduda. Peroksüatsetüülnitraat (PAN) on sudu koostisosa, ta on happeline, silma ärritav hägu suurte linnade ümbruses. Ülemäärased kogused põhjustavad rakkude ahenemist ja suurte õhulõhede tekkimist lehes. Rakkude ahenemise tulemuseks on lehtede pruunistumine ja klaasistumine. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola keskkonna talutavuses.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
· N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine. · N2O on vähereaktiivne, ei reageeri tavatemperatuuril halogeenide, osooni ja leelismetallidega. · Orgaanilised ained põlevad N2O-s süütamisel, kuna temast vabaneb kõrge temperatuuri mõjul hapnik. · Saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: · Õhulämmastiku muundumine NO-ks kuumades lennuki- ja automootorites on üheks happevihmade ja sudu tekke põhjuseks. · Samas esineb NO loomulikult inimkehas, kus osaleb närviimpulsside ülekandel, aitab laiendada veresooni jne. · Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel: · Laboratoorselt saadakse NO-d nitritite pehmel redutseerimisel: · NO on värvusetu gaas, mis oksüdeerub õhus NO2-ks: · NO2 on mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas. · NO2 molekulis on paaritu arv elektrone ja gaasifaasis on ta tasakaalus oma värvusetu dimeeriga N2O4.
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. - Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. - Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv tuhk tolm nõgi
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
NO2-t. Eestis moodustab õhusaaste põhiosa elektrienergeetika ja transport. Õhukvaliteeti mõõdetakse Eestis Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Kundas ja Tallinnas. Rohkem on aparaate ja kohti Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Tänapäevane aparatuur on ka Kiviõlis. Kõige suurem on õhusaaste probleem linnades, kus väiksele maa-alale on koondunud kodud, tööstus, transport. Nii on suurlinnades majad mähitud uttu, õigemini sudusse. Sudu mürgine udu e. suitsudu. Fotokeemilise sudu tekkimiseks on vajalik päikesekiirgus ja soe ilm. Sudu võib tugevneda teatud ilmastikutingimustes, eriti temperatuuri inversioonil (ümberasetus, järjestuse muutumine vastupidiseks). Meteoroloogias seisneb inversioon selles, et mingis õhukihis on temp. ülalpool kõrgem kui allpool (tavaline on vastupidine olukord). Tavaliselt on kõrgemal õhutemperatuur madalam. Sellisel juhul soe õhk tõuseb maapinnalt ja viib
naaberriigi territooriumile. Eesti ühines 2000. aastal Atmosfääri kaitse Saasteined: 1. Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu · tahked-tolm, suits, raskemetallid · gaasilised Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: · tuule kiirus · temperatuur · suhteline niiskus · valguse intensiivsus
tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab kasvuhooneefekti; CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku
naaberriigi territooriumile. Eesti ühines 2000. aastal Atmosfääri kaitse Saasteined: 1. Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu · tahked-tolm, suits, raskemetallid · gaasilised Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: · tuule kiirus · temperatuur · suhteline niiskus · valguse intensiivsus
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langm...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. 73 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket. 9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid. 9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses
9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. ÖKOLOOGILISED TEGURID abiootilised tegurid biootilised tegurid elukeskkond kliima organismid 74 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket. 9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid. 9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Igas riigis võivad teadlaste sõnul troposfääri piirid kusagil mujal olla jne. Osoon tekib UV kiirguse mõjul ja paikneb peamiselt 15-30km kõrgusel . Osoon tekib kahes astmes 1) Hapniku molekul laguneb UV toimel 2) Üksik hapniku aatom liitub tavalise kahemolekulise hapinku aatomiga . Selle toimumiseks peab energia hv korrutis piisav olema. Planetaarne kaitsekiht osoonikiht mis kaitseb maad.Osoon võib tekkida ka autokütuse mittetäieliku põlemise tõttu . Sudu koosneb tihti osoonist . h=6.62 * 10-34 J s v= UV-kvandi võnkesagedus veel energiaarvutamise staff hv= Plancki constant* w (ringsagedus) Lainepikkuse leidmine = cT=c *1/v , T on kiirguse võnkeperiood , c valguse kiirus. Elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 10400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks . Omab tugevat bioloogilist toimet mis on seletatav keemiliste protsessidega. Toime sõltub lainepikkusest. Päikese kiirgusena ei jõua lühemad kui 200
Fotosünteesi efektiivsus pinnaühiku kohta ◦ Erinev pinna katvus ◦ Erinev liigiline koosseis Toitainete kättesaadavus FS efektiivseks toimimiseks Ressurss Toit ◦ Loomad, putukad ◦ Inimesed ,Peatuspaik,Elupaik,Vari,Materjal,Sümbioos,Bioloogilise mitmekesisuse tagamine Reostus Tolm ◦ Puud suudavad puhastada õhku 5x enda kõrguse ja 25x enda raadiuse osas ◦ Aitavad pidurdada tuult, Müra ◦ Looduslik müra hajutaja ja summutaja, Keskkonnamürgid ◦ Osoon, sudu, SO2, NOx ◦ Taimede lehed koguvad endasse õhus leiduvaid ühendeid ja seovad need enda sisse Temperatuur ◦ Puud pakuvad varju ◦ Kasutavad ära päikeseenergiat FS käigus, Liigvesi ◦ Veel pole kuskile imenduda “Sooja-saare” effekt Linnades on tº ümbritsevate looduslike aladega võrreldes 1-6º kõrgem ◦ Katuste temp on ca 60C, rohealade ja veepinna ca 29-36C ◦ Vegetatsiooni hulk väiksem ◦ Raisku minev soojus majadest ja
paiknevate reostusallikate suhtes 3) KMH suhtes (peab teatama neile, keda võib mõjut piiriülene reostus LM piirkonnas) 4) laevadelt pärineva reostuse suhtes 5) lõbusõidulaevade suhtes 6) jäätmete tuhastamine LM tuleb keelata. Välisõhk 27 19saj20saj keskpaik (linnaõhk, sudu, kõrged korstnad), 20saj keskpaigast (õhusaaste kauglevi, happevihmad, transport). Õhukihtide inversiooni tõttu saastekihid ei haju! 1979 Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konv (E: 2000): kohustab igati vähend saasteainete heitkoguseid (sh piiriülene mõju), igakülgseks koostööks (infovahetus, tehnol arendus), mõõtejaamade seirevõrgustikule. Piiriülene õhusaaste kauglevi = õhusaaste, mille allikas asub
Selleks, et vähendada noksgaase kasutatakse tänapäeva autodel heitgaaside tagastussüsteemi (EGR) mis töötab nii, et kui masin liigub ühtlase kiirusega maanteel siis juhitakse osa heitgaase silindritesse tagasi, millega küttesegu koostis halveneb ja põlemistemperatuur alaneb ja noksgaas väheneb kuni kuubis korda. Noksid suuremates kogustes ärritavad hingamiselundeid ja tekitavad mürgitusnähte. Päikese valguse ja HC koosmõjuna aitavad noksgaasid sudu ja happevihmade tekkimisele. Teadlaste hinnangul mõjutab viljakust heitgaasis sisalduvad lämmastikoksiid. Itaalias tehtud uuring näitab, et heitgaasid halvendavad noorte ja keskealiste meeste sperma kvaliteeti oluliselt. PLII JA PLIIÜHENDID Kuna tänapäeval kasutatakse enamuselt pliivaba st. etüleeritud bensiini siis enam ei tule rääkida pliiühenditest. TAHKED OSAKESED Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäiusliku põlemisprotsessi korral põlemata
Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 → NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 → SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 – metaan VOC – lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP – püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid – PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadiumi heited tööstusest, suitsetamisest. Vihm … uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Lämmastiku ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
