Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
rohkem ookean, mis muudab talved soojemaks. Suvel on sama soe kui Eestis, vaid Tsiili läänerannikul, mille põhjuseks on jällegi ookeani lähedus. ÕHU SAASTUMINE, ILMASTIKUKATASTROOFID Tsiili peamised õhu saastajad on autod ja erinevad tööstused, eelkõige metallurgiatööstus. Looduslikeks saasteallikaks on aga vulkaanid ja Atacama kõrb, kust satub õhku väga palju tolmu. Suurtes linnades, nt. Santiagos esineb sudu, mis on seal üsna suures probleemiks. Kuid kuna Tsiili on üsna hästi arenenud riik, minnakse seal, nagu ka paljudes teistes riikides, aina rohkem üle vähem õhku saastavatele seadmetele jms. Tsiilis pole suuremaid ilmastikukatastroofe teadaolevalt ette tulnud
Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump, klappmehhanismid, kanalid, tihendid,
Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.): soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete
Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem 13 ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump,
kohal. Sademed jaotuvad maakeral ebaühtlaselt, see sõltub merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Inimtegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri saasteaineid, tähtsamad neist on lämmastiku, fosfori ja väävliühendid. Õhuniiskusega reageerimisel tekitavad need happevihmu ehk happesademeid. Suits ja tahm segunevad tuulevaiksete ilmadega uduga ja nii tekib sudu, mis on kahjulik inimese tervisele. Õhku paisatud fluori ja kloororgaanilised ained tekitavad osoonikihi õhenemist. Tööstus ja transport paiskab õhku lämmastikdioksiidi. Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse
areneb varjus, siis on tal õhem mesofüll ja madalam FS Modulatiivne adaptatsioon pöörduv, toimub kiiresti ja kiiresti taastub ka algne olek nt Normaalses olekus on lehe rakkude (mesofülli) rakuseinad kloroplastidega vooderdatud, aga kui valguse intensiivsus mingil põhjusel liiga madalaks läheb- näiteks keset päeva muutub ülimalt pilviseks või tööstuspiirkondades on mõnikord väga tugev sudu ja aerosoolid ei lase valguskvante maale, siis positsioneeruvad kloroplastid ümber, see asetus võimaldab paremini kvante püüda. Seda nimetatakse kloroplastide liikumiseks ja see on ajutine. Kui pilved päikese eest ära lähevad, siis taastub normaalne olek. Küsimused õhulõhede kohta Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsihappegaas, mida kasutatakse mesofülli rakkudes fotosünteesil
teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine
happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat
happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat
Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Saasteained muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi.
D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod E. Mittekaubalised tegevused ei 1. Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng 2. Olemasoleva pika kasutusajaga objekti teenindamine ei maja väärtuse hinnanguline tõstmine (vt. A1) 3. Saastemaksumus ei sudu maksumus, vee reostus 4 Illegaalne tegevus 4. ei Narkootikumi müük müük, vargus 31 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Senaator R.Kennedy ütles 1968 aastal oma valimiskampaania ajal järgmist: SKP iseseenesest ei luba head tervist teie lastele, ei taga nende h id
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st
Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Infoajastu linnas väheneb tööstuskohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. 2.8 Linnade planeerimine ja keskkond Peaaegu kõikide aegade linnu on iseloomustanud territoriaalne segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Eriline ilmastikunähtus suurlinnades on sudu suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega.
Õhusaastet mõjutavad õm liikumine(KRK), niiskuse sisaldus õhus, tuule suund ja tugevus, inversioon talviselt ajal. Saaste vähendamise abinõud puhastus filtrid katlamajades, fossiilsete kütuste asendamine alternatiivkütusega, normatiivid heitgaasidele, seadusandlus , rahvusvahelised lepingud. Happesademed e. happevihmad, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Inversioon maapinna lähedal toimub õhu jahtumine, kuid ülevalpool on temp mõnevõrra kõrgem. Sudu teatud tüüpi õhureostus. LITOSFÄÄR. Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
Joonis 7). Suvel Suure Järvistu põhjapoolsele regioonile saabuvad kuivad ja jahedad õhumassid Kanada loodest Lõunas kõige mõjukamad on troopilised õhumassid, mis on pärit Mehhiko lahest. Kuna see õhk ületab järvi, põhjavee kihid jäävad jahedateks samal ajal kui ülaosa 6 on soojendatud. Seal toimub temperatuurinversioon, mistõttu on rõskeid päevi vesikonna keskel (nt. Michigani ja Lõuna-Ontario), ja samuti see tekitab sudu industriaalaladel. Suvise päikesekiirguse mõjul vee soe ülemkiht on heledam, kui alumine külm kiht. Kogunenud suvel kuumuse vabastamine muudab sügisel ja talvel kliima järvede regioonis mõõdukamaks. Lõuna-Ontarios, Michiganis ja Lääne New Yorgis on talved leebem kui teistes sarnastes kontinentaalsetes regioonides, mis asuvad madalamatel laiuskraadidel. Sügisel soojade ja külmade õhumasside kiire liikumine ja juhuslikud kokkupõrged tekitavad tugevaid tuuli Suure Järvistu regioonis
peale, mis tähendab ettevõttele alati lisakulusid. Kahjuks on siinpuhul eriti ärakasutatavad kolmandad riigid, kus seadusandlus ja riigikord pole nii tugevalt välja kujunenud, nagu ta on seda jõudnud teha arenenud riikides. Nende riikide puhul tuleb alatasa teateid väljasurevatest loomaliikidest, joogikõlbmatutest veekogudest, hävitatud või hävinenud metsadest ja maast, inimtervisele kõlbmatust õhust, kõike seda just tänu keskkonnareostusele (nt. Hiina suurlinnades levinud sudu, millepärast sealsed inimesed peavad kandma hingamisteid kaitsvaid vahendeid õhu ebapiisava kvaliteedi tõttu). Multinatsionaalsed suurkorporatsioonid oma kulude kokkuhoius ning mittehoolimises paistavad loodust pidamas mitte millekski. Nende jaoks on see lihtsalt üks takistus, mis on alati pinnuks silmas, kui on tarvis kuhugi investeerida või tootmist laiendada. Pärast antud ettevõtete võidukäiku jääb maha ära kasutatud maa, mis heal juhul on pärast
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
Joonis: Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: Oluline komponent nukleiinhapetes Oluline komponendid rakumembraanides Vääveliringe Veekogudes sulfaadidena, atmosfääris vääveloksiididena. Hästi palju väävlit tuleb kivisöe põletamisest. Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine väävel koguneb kausi põhja, kus siis inimesed elavadki ja seda nimetatakse Londoni sudu jne. Ka tavaline vihmavesi on happeline ja must, kuna see tuleb läbi nende aine kihtide ja on mürgine. Mis teeb vihmavee happeliseks, miks pole vihmavesi pH 7 neutraalne? CO2 teeb happeliseks, gaas on õhus ja reageerib veega ja tekib hape. Need pole nii tugevad, et me seda tunneksime, aga taimed saavad kahjutada. Väävel on: Oluline komponent mitmetes aminohapetes Osaline bakteriaalses ainevahetuses. Väävlit muudavad ka bakterid ja
Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu, mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonikihi hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest. Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid
ebameeldiva lõhna. Sel põhjusel keelati keskkonnakaitsjate survel MTBE Californias ja hiljem ka mõnes teises USA osariigis. Samas tänapäeval ainsaks reaalselt MTBE asendajaks hinnatakse etanooli, kuid see teeb kütuse kallimaks, kuna etanooli võib bensiiniga segada vaid vahetult tankimise käigus. Veel võib etanooli kasutuselevõtt tuua kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Nimelt piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata. 8
***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli
ebameeldiva lõhna. Sel põhjusel keelati keskkonnakaitsjate survel MTBE Californias ja hiljem ka mõnes teises USA osariigis. Samas tänapäeval ainsaks reaalselt MTBE asendajaks hinnatakse etanooli, kuid see teeb kütuse kallimaks, kuna etanooli võib bensiiniga segada vaid vahetult tankimise käigus. Veel võib etanooli kasutuselevõtt tuua kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Nimelt piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata. 8
liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
· ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur ja niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse aluspinnalt. Õhumasside omadused: · POLAARNE ÕM külm ja kuiv · PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm · TROOPILINE ÕM kuiv ja palav · EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: 22 · veeaur, · lisaks veel süsihappegaas CO2, · metaan CH4, · naerugaas N2O, · maalähedane osoon O3 jt gaasid,
koloniaalkord aeglustas majanduse arengut, on praegusajal põllumajandustööstusmaa. Jõudsalt arenev majandus ei ole suutnud siiski viia riiki jõukate maade hulka. Keskmiselt elatustasemelt kuulub India praegugi mahajäänud maade hulka. Ära peab ka mainima fakti, et üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Veestik Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib
• verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt • Hiljem: raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp, ülmastu- Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–..
magnetväli. Esialgset päikeseobservatooriumi rahastas Carnegie Institution for Science.Maa renditi Mount Wilsoni hotelli omanikelt tingimusel, et ala jääks avalikkusele avatuks. Kuni 1919. aastani kandis observatoorium nime Mount Wilsoni päikeseobservatoorium. Observatooriumi asukoht on üks Põhja-Ameerika paremaid kohti astronoomiliste vaatluste läbiviimiseks. Mägede kohal on pilvitu taevas ja ühtlaselt läbipaistev atmosfäär. Inversioonikiht, mis hoiab sudu mägede vahel Los Angelese kohal, takistab mägedes õhu turbulentsi, mis põhjustaks vaatlusi häirivaid moonutusi. Samas on suurlinnade lähedus ja eriti Los Angelese linnastu kasvust tingitud valgusreostuse suurenemine süvakosmose vaatlusi oluliselt häirima hakanud ning seetõttu on observatoorium spetsialiseerunud eelkõige helioseismoloogiale ja interferomeetriale. Mount Wilsoni observatooriumis tehti mitu 20. sajandi olulisemat avastust
1) geograafiline laius e päikesekiirguse hulk; 1) kaugus ookeanidest ja meredest 2) soojade ja külmade hoovuste mõju 3) reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete "püüdmine" 4) valitsevad õhumassid Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N. 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus
· Sademete jaotuse muutus · Aurumõju kasv soostumine · Mõju tervisele (lämmastikoksiid, vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskestade ärritust ja turseid) Saasteained õhus: 1. Looduslikud · Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm · Tolm pinnase erosiooni tagajärjel · Merevee soolade osakesed · Metsa- ja stepi tuleahjudest põhjustatud sudu · Vulkaanilise päritoluga gaasid 2. Antropogeensed · Primaarsed samal kujul, mis nad õhku paisati · Sekundaarsed kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena. Puhastusmeetodid: 1. Tolmu ja gaaside eraldamine · Sadestamine raskusjõu mõjul · Sadestamine inertsijõudude mõjul · Filtrimine · Märgpuhastus
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
Mõju ökosüsteemidele: (Rootsi, Norra - pH langus järvedes, järvede lupjamine). Arvatav põhjus: vesinikioon asendab Ca, Mg, Al; need kantakse välja lahustuvate anioonidena; Ca, Mg ammendumisel puhverdusvõime kaob, pH langeb, Al-hüdroksiidide toksilisus, käiadel osmoregulatsiooni häired. Oluline ala geoloogiline ehitus. Mõju ehitistele, mälestusmärkidele. Mõju veevarustusele. Mõju tervisele. NO 2: fotokeemiline (Los Angelese) sudu (NOx + päikesevalgus=NO+0, O+O2=O3 - osoon). Allikas (%SOx, %NOx): Elektrijaamad (65,46), muu tööstus (19, 11), olme (5, 3), transport (1.5, 34), muu (9.5, 6) Eesti probleemid: SEJ näidetel (tuhk, gaasid atmosfääri; aluselised sademed, kaugemale SOx, NOx). · Osoon: kopsudele ärritava toimega, osoonikontsentratsioon 1 ppm võib olla ohtlik; takistab taimede fotosünteesi. Atmosfääris (ca 15 km maapinnast) päikese
reaktsiooniga vihmu. 11 Mõju: taimedel tekib veepuudus ja muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks, kuna uhutakse maha vahakiht. Muld hapestub. Aeglustub mulla teke ja mullas toimuvad laguprotsessid. Väheneb liigiline koosseis veekogudes. Lagundav mõju ehitistele, skulptuuridele. Põhjustavad gaasid: SO2, SO3, NOx Sudu: on kahte tüüpi sudu. Esimene tekib eelkõige kivisöe põletamisel: kombineeruvad väävlioksiidid, tahmaosakesed ja veeaur. Teise tekkimiseks niiskust vaja ei ole, tekib lämmastikuoksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Põhjustavad peamiselt mootorsõidukite heitgaasid ja tööstused. Vihmametsade vähenemise negatiivsed tagajärjed: surevad välja paljud ainulaadsed taime-looma liigid. Väheneb hapniku tootmine. Suureneb CO2 osakaal atmosfääris. Kaovad suguharude elupaigad
kui neid emiteeriti. Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108
seisuga oli saarel 5,3 milj. ha palmiõli istandusi). Sarnaseid plaane peetakse ka teistes Sumatra piirkondades. Kusjuures ka osa kohalikke elanike näeb biokütustes vaid head nimelt on biodiisli põletamine automootoris vähem heitmeid emiteeriv tegevus kui fossiilse kütuse, samuti biodiisli ning hariliku kütuse segamisel saadava kütuse omaduseks on väiksem müratase mootoris ning üleüldine ökonoomsuse kasv selles nähakse lahendust sudu jm linnareostuse probleemidele. Kõik eelnev on küll õige, kuid paraku ei suudaks bikütused nagunii katta kogu maailma sisepõlemismootorite tarvet ning Euroopa ja USA on võimelised tunduvalt rohkem biodiisli kätte saamiseks maksma eriti näiteks Skandinaavia maad, kelle seast eesrindlikem Rootsi on otsustanud taastumatutest energiaallikatest täielikult loobuda. 2007 aasta mais esitasid 1500 teadlast üle 70-st riigist (Association for
kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena. Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.):
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele. Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonkonna hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab ultraviolet kiirust ja toimib omaalase kilbina, mis kaitseb maad kiirguse kahjuliku mõju eest. Osooni hävitavad peamiselt fluoor ja kloor orgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutus seadmetes, samuti aerosoolides kasutatavad ühendid, mitmesugused
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;...................................................................................................................................................... 26 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; ................................................ 27 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele;................................................. 27 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30
Keskkonnaprobleemid linnades reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub rohkem väikelastele, õhusaastu aga vanuritele. Süsinikdioksiid ehk vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui ka südameveresoonkonnahaigusi. Vingugaas tekib autokütuse ebatäielikult põlemisel, kuid on probleem halvasti ventileeritavate majade ahiküttega korterite elanikele. Sudu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub vääveldioksiidi või heitgaasidega. Energiamajandus Tegeleb energiavarade hankimisega , nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütusteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse/soojuse saamiseks , mootorikütuseks ja masinate tööks.
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi ( NO2 ). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM1; PM2,5). PM ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse. Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
Happelised sademed nõrgendavad ja tapavad puid suurtel aladel. Osooni tekkimine ja lämmastiku sadestumine. Autod , elektrijaamad ja tööstusettevõtted paiskavad heitmetena õhku süsivesikuid ja lämmastikoksiide. ~7~ Päikesevalguses toimuvad nende ainetea fotokeemilised reaktsioonid, mille tulemuseks on osooni ja teiste sekundaarsete ainete, üldnimetusega fotokeemilise sudu tekkimine. Ehkki osoon on atmosfääri ülakihtides oluline ultravioleetkiirguse tõkestaja, kahjustab osooni ülemäärne kontsentratsioon maapinna lähedal taimede kudesid, muutes neid hapraks, ning on toksiline ka loomadele. Toksilised metallid. Pliibensiini ehk etüleeritud bensiini kasutamisel, metallide kaevandamisel ja sulatamisel ning teiste tööstuslike tegevuste käigus pihkub atmosfääri suures koguses pliid, tsinke ja teisi metalle
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv,
Esirinnas on eelkõige veiseliha tootmises. Indoneesia ekspordib eelkõige vürtse, kautsukit, palmiõli ja looduslikku kummi. Impordib vähe, põhiliselt riisi. Palmiõli tootmisega on maailmas esirinnas. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Indoneesias põhjustab keskkonna probleeme suurte metsade maha võtmine ja eriti alepõllundus, kus metsad põletatakse maha. See saastab õhku ja tektab palju sudu ja selle tõttu on Indoneesia maailmas 3.kohal kasvuhoonegaaside tekitaja. Kasvava populatsiooni tihedus ja sellest tulenev nõudlus põllumaa tekitavad tõsist pinnase erosiooni, metsade hävitamine tingitud ka küttepuude vajalikkusest. Lisaks metsade hävinemisele ja pinnase erosioonile on probleemiks veel intensiivse tööstusliku raie tõttu tekkivad kõrbealad. Need kõik võivad viia välja looduskatastroofini.
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
