saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 42)Kuidas tekkib Londoni tüüpi sudu? Londoni ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. 43)Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
sooja õhu enda eest üles. Ilm: rünksajupilved, paduvihm, võib esineda äikest, õhutemperatuur langeb järsult, tuul pöördub põhjakaarde. 34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete kütuste põlemisel eraldunud tolm ja tahm toimivad õhus kondensatsioonituumakestena. 36. Happevihmad. Happelised sademes, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud gaaside- väävli-ja lämmastikuühendite- reageerimisel veega. Põhjustavad kahjustusi nii loodusele kui ka ehitistele. 37. Kasvuhooneefekt. Inimese tegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase
Õhu saastumine Eestis ja mujal maailmas Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteaineid suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Tööstusettevõtete korstnast satub keskkonda erinevaid kahjulikke ühendeid. Õhu saastamise vähenemiseks nõutakse korstnale filtrite paigalamise. Mida rohkem on autosi, seda rohkem õhk saastub. Sageli tekib autode heitegaaside ja veeauru segunemisel ning muundimisel suitsune ja mürgine udu ehk sudu, mis ärritab hingamisteid. Eestis see probleem veel suur eriti ei ole. Autode heitegaasides leidub 3000-4000 ainet, seetõttu nõuakse nüüd uute autode tootmisel heitgaaside puhastajate paigalamist. Silmi ja hingamisteid ärritab ka tolm mis tekib autokummide kulumisest, teede kattematerjalist. Seega tuleks linnatänavaid tihedamini puhastada. Viimaste aastatega on Eestis õhu puhtus paranenud. 5
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid (peroksüatsetüülnitraat) H3COO + NO2+M CH3C(O)OONO2 + M. Osoon _ Stratosfäärisosoonikiht (25-50 km)_ Troposfääris saasteaine !_ Osooni teke O2+ hv ->O + O ,O + O2+ M ->O3+ MNeelab tugevalt UV kiirgust (220-330 nm)O3+ hv -> O2 + O Osoonikihi hõrenemineOsooni lagunemine O3+ h__O2 + O Lagunemine saasteainete toimel
2) Osoonikihi hõrenemine: Hõrenemist põhjustab inimeste kasutuse järel atmosfääri sattuvad osoonikihti lagundavad ühendid - freoonid nt. Tagajärg - UV-kiirguse taseme tõus, taimedel aeglustub fotosüntees, nahapõletused, kasvajad, happelised oksiidid veeauruga. Osoonikihti lõhuvad , kasvuhoonegaasid. 3) Happesademed: tingitud inimtegevusest, kütuste põlemisel nt. Natuke mõjutab ka CO2. Okaspuude vahakiht kaob, haigestumine, aurumine suur, PH tundlikkus. Gaasid: SO 2, SO3, NOX. 3. Sudu: Seda põhjustab lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vaheline reaktsioon. Autodest väljuvad heitgaasid aitavad selle tekkimisele kaasa ning samuti halveneb liikluses sudu tõttu nähtavus. 4. Metsad kui loodusrikkus 4.1 Vihmametsade vähenemise 4 neg tagajärge: 1) mulla viljakuse kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja loomaliikide kadu 7) ei kasva tagasi. Vihmametsi raiudes suureneb ka kasvuhoonefekt
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor). Suspensioon- tahke aine on pihustatud vedelikku (lubimrt, livrvid, lubjapiim).
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke r...
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33. Libe ja tuuline ilm- slippery and windy weather 34. Pikselöök ja kõuemürin- lightning and thunder 35. Linn on täis sudu ja õhk on väga niiske- city is full of smog and air is very humid 36. Tuul puhub Vaikselt Ookeanilt- wind blows from Pacific ocean
kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained. Indoneesia suurtööstuse pidev areng on tekitanud riigile mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks: Vihmametsade ebaseaduslik raie Vihmametsade maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastamist ja sudu teket. Õhureostus, mis on seotud linnastumise ja majanduse arenguga.. Indoneesias on segamajandus, kus nii era-, kui ka riigisektori ettevõtted on olulised. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias, sest suurtööstus hakkab odava tootmise tõttu koonduma Indoneesiasse. SKT elaniku kohta USA dollarites 11000 10385.3
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Posit...
Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik. Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku
Päikeseenergia puuduseks on see, et me elame sellises kliimas, kus päikest paistab vähe. Eelisseks on see, et me tänu päikeseenergiale ei kasuta me nii palju põlevkivi energiat. Kasulik on ka prügi sorteerimine. Selle asemel, et sõita oma autoga, võiksime kasutada rohkem ühistransporti, sõita jalgrattaga või käia jala. Sellega me hoiame ära saasteainete õhku sattumist, mis võivad tekitada hingamisteedele ohtlikku sudu, puid ja teisi elus objekte hävitavaid happevihmasid. Paljude tööstuste ohtlikke jäätmete tulemusena võib tekkida radioaktiivne saaste, mille tulemusena võib inimene haigestuda vähki. Et hoida ära õhusaastumist, ei tohi põletada ohtlikke jäätmeid, visata maha kahjulikke aineid. Selleks, et hoida vee reostumist , ei tohi pesta autot veekogude läheduses, vaid tuleb minna autopesulasse. Õhusaastumist saab ära hoida sellega, et ei tohi põletada ohtlikke jäätmeid
maailmas, mis on pühendatud Vana- Kreeka kunstile. Asklepion on üks kõige iidsemaid monumente Kreeka kohta. Asklepion Keskkonnaprobleemid · Erosioonioht · Maavärina- ja vulkaaniohtlik · Kreeka peamise keskkonnaprobleemid on tööstusliku sudu ja auto heitgaasid suurlinnas Ateenas. Küsimused · Mida kasvatatakse peamiselt Kreekas? · Millised mullad on peamiselt Kreekas? · Mis on maailma pikima rippsilla nimi? · Mis on Kreeka üks tuntumaid puid? · Mis on Kreeka pealinn? Kasutatud materjalid · Google
halogeeni enamasti kloori ja vesinikku. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas kasutatakse neid tunduvalt vähem (Jürgens). Maapinnalähedane osoon Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ning happevihmade üks komponente. Selle kontsentratsioon on hakanud viimastel aastakümnetel kasvama, mida seostatakse ka inimtegevusega, esmajoones autode heitgaasidega ultraviolettkiirguse mõjul toimuvate protsessidega. Osoon on väga tugev oksüdant ning tööstusrevolutsiooni algusest on selle kontsentratsioon maalähedastes õhukihtides kordi suurenenud(Päärt 2008). Maapinnalähedasel osoonil otseseid suuri kohalikke allikaid pole. Küll aga tekib osoon teatud
laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Kiiruse langemisnurk, päikese eksponeeritud aeg, kõrgemad laiuskraadid saavad tohutult vähem aega päikest. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadestuvad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? 14 Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis- talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu.
Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik Foneetika häälikuõpetus Meene suveniir Stenograafia kiirkiri Fonogramm-helilindistus Morfoloogia vormiõpetus Sudu udu suits Garantii-tagatis Müriaad lõputu hulk Sõsar õde Germanism saksapärane Müriaad võistlus Sõtse isa õde sõna Neologism uudissõna Süntaks lauseõpetus Hame särk Niinepuu-pärn Süüme südametunnistus Hoomama aimama Nostalgia mineviku igatsus Süüme südametunnistus
Miks kasvab rahvaarv? liigiline koosseis) · Lapsed tööjõuks Lahendus: soojuselektrijaamadele filtrite · Usulised tõekspidamised kasutus, vähem põletada fossiilseid · Vanemate hooldajaks kütuseid. Gaasid: SO2 SO3 NO2 · Naise viljakus on voorus Sudu Kasvu piiramise abinõud Kivisöe põletamisel, biomassi põletamisel, · Pereplaneerimine lämmastiku oksiidide ja lenduvate · Rasestusvastaste vahendite levitamine orgaaniliste ühendite reaktsioonis. · Hariduse pakkumine Heitgaasid tänu autodele · Laste piiramine Õhu saastega kaasnevad probleemid METSAD 1
· kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16. Sudu - ilmastikunähtus suurlinnades - suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral , kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi ja heitgaasidega. Nimetus pärineb Londonist.
pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51º N ja Saratov 52º N. London on mere poolt mõjutatav aga Saratov on täiesti keset mannert. 4. oskab analüüsida kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 4. teab kasvuhooneefekti, happesademete, osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas
vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor - Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad ravimid 12.02.2006 10 Aerosoolid Pihustunud aine on tahke või vedelik ja pihuskeskkond on gaas Näiteid igapäevaelust: - Muld või liiv + õhk = tolm - Vesi + õhk = udu - Pilved, tubakasuits - Sudu (suits + tolm + udu) - Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon
kontsentratsioon. Sageli on administratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. Linnade areng ja teke: Vanimad linnad seoses põllumaj. Tekkimise ja kujunemisega 6000-7000 a. tag. Vanad linnad tekkisid-suur hiina tasandik, induse jõe org, mesopotaamia, niiluse jõe org. Euroopa vanimad linnad-rooma, ateena. Kiire linnade kasv seoses tööstuse arenguga 18.saj. 22. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: prügimajandus, õhusaaste, sudu, nakkuhaiguste levik, kuritegevus, puhta joogivee puudus. 23. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: reostunud vesi, õhu saastatus, sudu, puuduv prügikogumise süsteem, jäätmete hulga suurenemine. 24. Muutused, mis iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusaja linnaga. Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse
võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
] Nimeta peamised kohaliku atmosfääriõhu saastumise põhjused? · 44. Atmosfääris leiduvad tahked osakesed hajutavad päikesekiirgust, samuti maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust. Atmosfääris tahked osakesed segunevad gaasi ja veeaurudega ning jõuavad nii tagasi maapinnale. · 45. Tööstus, transport, inimeste poolt kasutatav keemia, fossiilkütuste põletamine. · 46. [1 p.] Mida nimetatakse suduks (smog)? · 47. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,New Yorgi" tüüpi sudu? · 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese" tüüpi sudu? · 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel. · 47.Liiklustekkeline sudu. · 48. Fotokeemiline sudu. · 49. [1 p.] Mis on geoloogiline tsükkel? · 50. [1 p.] Mis on kontinentide triiv ja millega seda seletada? · 51. [1 p.] Kuidas tekivad settekivimid? · 49. Geoloogiline tsükkel on korduva iseloomuga geoloogiline
näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Sademete jaotus maakeral Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Osoonikihi hõrenemine Osooni augud Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefektnähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse suurenemise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt. Aerosoolsuits, tahm, tolm ja teiste väikeste aineosakeste segu atmosfääris.
aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia kalleim. São Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel ning on Brasiilia ja kogu Lõuna- Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on linn multikultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa, hispaania, aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu. Linn on tuntud sudu, suure helikopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. Iguaçu juga asub Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 meetrit kõrge ning koosneb 270 väiksemast joast. Juga jaotatakse Iguazú rahvuspargi (Argentina) ja Iguaçu rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Iguaçu juga on oluline turismiobjekt. Ligi pääseb nii jalgsi, autoga kui ka paadiga. 4)Brasiilia on arengumaa ning seal valitseb suur majanduslik ebavõrdsus. 5)Suurim kaubasadam on Tubarao
Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan olla üks nendest, aga paraku ma kardan, et sellest ei piisa.
lähtuv saastekoormuse kasv. Linnade suurimad sotsiaalsed probleemid on kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus ning sllest tulenev inimeste üksildustunne. Keskkonnaprobleemid linnades: puhastusseadmed, transpordi korraldus, küttematerjalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus ja materjalid on suunatud loodussõbraliku keskkonna kujundamisele. Reostunud vesi põhjustades seedehäireid, kõhutüüfust, ümarusstõve, hepatiiti ja malaariat. Eriline ilmastikunähtus on suurlinnades SUDU. Mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega. Arengumaade suurlinnades suurendavad haigestumist gügieeninõuete eiramine veega varustamisel. Arengumaade probleem on ka puuduv prügikogumise süsteem. Kristlik Judaism Islam pühakiri Hindusid religioon üle vanimaid lähtubpaljuski tunnustab 2000 aasta vana. religioone
inimeste tervist. - Lahendus: käia jala, autoga sõitmise asemel 3. Kasvuhooneefekt - Põhjus: kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne - Tagajärg: Mägedes asuvad liustikud hakkavad kergelt sulama, maailmamere veetase tõuseb, liigiline mitmekesisus, temperatuuri suured muutused - Lahendus: vähendada fossiilsete kütuste tarbimist 4. Sudu - Põhjus: tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga - Tagajärg: kahjustab inimeste ja loomade tervist. - Lahendus: vähendada mürgiste ainete sattumist atmosfääri 6. Iseloomusta tuule teket! · Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale- gradient jõud · Maakera pöörlemisest tekkis jõud- Gorilioosi jõud · Kiirus vähenev ja suund muutub maapinnalähedal- hõõrdejõud
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist.Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma, mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu. See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades. (Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tähtsaks dokumendiks selles valdkonnas on nn Kyoto protokoll 1998. aastast. Protokolliga määratakse
Osoon kaitseb meid kõrvetava päikese eest Elu Maal ei saa kesta ilma atmosfääri ehk maakera ümbritseva õhkkonnata. Aegade jooksul on atmosfääri koostis muutunud, kuid enamasti nii aeglaselt, et elusloodus on suutnud muutustega kohaneda. Nüüdseks aga oleme jõudnud selleni, et maavarade kasutamine, keerulised tootmisprotsessid, transport ja ulatuslik fossiilsete kütuste tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Ma...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal. Happesademed – gaasiliste väävli- ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed. Sudu – suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, tekib saastunud õhus (mootorsõidukite heitgaasid, küttekollete suits, tehaste heitained) tuulevaikuse ja udu korral, põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid.
orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Leidumine · ehedalt · kips · mõrusool · püriit FeS2 · väävelvesinik HS Londoni sudu Sudu- udu, mis on raskem ja tumedam tänu linna tahmale. Tekib udu segunemisel küttekolletest eralduva suitsuga(tahmaga). Suitsus sisalduv tahm absorbeerib niiskust. Fossiilsed kütused sisadavad püriiti, osaliselt fosiilsetes kütustes püriidina FeS2+O2- >SO2+Fe2O3. Tekkinud vääveldioksid on hästi lahustub ja lahustub suitsuosakeste (C) ümber kondenseerunud vees. Metallijäled, mis sisaldavad põlemisproduktide hulgas, katalüüsivad
Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavadmulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu, mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonikihi hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest.Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid
· heitgaasid väävelgaasid (vulkaanipursked) · lämmastikgaasid (inimtegevused, keemiatehased, tootmisprotsessid) · süsinikgaas · aerosoolsed ühendid Õhu saastumise tagajärjel : kasvuhoone efekt süsihappegaas, aerosoolid. Tagajärg: maakliima soojenemine. 2. Osooniaugud toob kaasa suurema päikesekiirguse 3. happesademed veepiiskadega ühinevad heitgaasid kahjustab taimede välispinda, toitainete sisaldus väheneb, taimed närbuvad. 4. sudu mürgine udu, hõljuma jäävad mürgised veepiisad, inimesele on see kõige rohkem kahjulik.
linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood
Sellist nähtust nimetakse inversiooniks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus) Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Ka sudu võib inimesele kahjulik olla. Sudu on enesest tahmunud udu ning seda kohtab peamiselt suurlinnades. 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub
tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond. Tööstuses hõivatud osatähtsuse muutumine aegade jooksul tehnika arenedes on kadunud vajadus suure tööjõu vastu. Mida aeg edasi, seda vähem töölisi on seetõttu tööstuses hõivatud. AUTOTÖÖSTUS Autoteede alla jäävad suured maa-alad, sh viljakad põllumaad; autode summutitest eraldub tohutustes kogustes heitgaase, mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda, põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti; autoõnnestustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas tootlikus oluliselt. Ühe auto hind langes mitu korda, muutes selle paljudele kättesaadavaks
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervi...
linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale. Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr. Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui südameveresoonkonna haigusi. Suurlinnades on sudu, märkides suitust ja selle lisandeist koosnevat mürgist udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega.
Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Telliskivi, betoon ja asfalt, samuti saastunud õhk peegeldavad suure osa päikesekiirgusest- seda erinevalt mullast ja taimedest, mis seda neelavad. Klaas ja metall peegeld.avad valgust ning soojust veel suuremal määral ja tekibki ,,kasvuhoone efekt". Ekstreemolukordadel moodustub udu ja suitsu segust nn. sudu ehk ,,suitsukate". Tänu sellele on kliima linnas veidi soojem kui maapiirkondades, seetõttu puhkevad ka teatud taimeliigid linnas varem õide kui maal. Ka sajab linnas näiteks rohkem vett kui maal, ent suurem osa sellest voolab niredena kiiresti jõgedesse. Suur hulk vett ka aurustub, seetõttu on pinnas linnas üldiselt kuivem. Veel üks probleem linnades on loomad. Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud
materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase. Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis muidu tekitaks sudu ja happevihma ning veekogude saastumist. Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, taaskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub peaaegu alati rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist. See tähendab, et jäätmete kokku kogumine, sorteerimine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
