● Kesklinn - äriala ● Üleminekupiirkond - agul ● Vana tööstuspiirkond ● Odavad elurajoonid ● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades. Arenenud maades Arengumaades Linnastumise ● Algas 1850 ● Algas 20.
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise s...
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklo...
Kui ühiskonnas pole kõrge majandusliku olukorraga inimesi, on ühiskonna heaolu väiksem. Inimeste elukvaliteet on madalam ja paljud inimesed jäävad tööta. 3. Salakaubandus Kui loomaaedu poleks, kes haruldasi loomi kaitseksid, oleks salaküttidel suurem võimalus süütuid loomi tappa ning liigi koosseisu arvuliselt veel rohkem vähendada. Tuumaenergia 1) Nafta on otsakorral jääme energiata 2) Keskkonnaprobleem põlevkivi, gaasid põhjustavad osooniaukude teket ja sudu 3) Sõltuvus Hüved Nafta -> tuumaenergia Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tsernobõl plahvatas. Kui tuumajaamas on viga, siis ta lülitub välja, mitte ei plahvata.
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid
mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima) Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused:
sisaldus ( ENVIR. 2009). Tööstusmaastikul ja selle ümbruses on suurimaks probleemiks õhusaaste, millel on suur mõju samblikele. Tööstusettevõtted, mis töötavad fossiilkütustega, paiskavad õhku suurel hulgal lämmastik- ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid. Linnades on probleem liigsetest transpordiheidetest tekkiv fotokeemiline sudu ning tööstusettevõtetes liigne toksiliste metallide kasutamine. ( ENVIR. 2009). Kokkuvõte Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Praegu toimub bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine, millel on nii looduse kui ka inimese heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Selle peamine põhjus on looduslike elupaikade muutumine. Muutused toimuvad põllumajandusliku
tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud sasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku. kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist
on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud vingugaas ning pliiühendid. (Pliid lisatakse bensiinile, et seda saaks kasutada võimsates, kõrge surveastmega mootorites.) Tiheda liiklusega autoteede läheduses on heitgaaside
Reostuse protsent erineb riigiti, kuna reovee puhastuse tase on riigiti erinev. Probleemiks on ka sademete äravool, kuna sademed juhivad reostuse jõgedesse ja järvedesse. [9] Fossiilsed kütused Suurimateks saasteallikateks on söeküttega elektrijaamad ning liiklusvahendite heitgaasid. Fossiilsete kütuste põletamisel tekib ~22 teragrammi (1 Tg = 1012 g) lämmastiksaastet aastas. Põlemise tagajärjel tekib NOx, mis on sudu ja happevihmade tekke põhjuseks Lämmastiksaaste tagajärjed Mõju inimesele Nitraadid ja nitritid võivad põhjustada mitmeid tervisehäireid: · Reageerides veres oleva hemoglobiiniga väheneb vere hapnikukandevõime ning tekivad hingamisprobleemid (hüpoksia). Eriti ohtlik on see imikutele ja väikestele lastele, kes võivad selle kätte surra. Nitraadimürgitust kutsutakse "sinise beebi sündroomiks", kuna tekkinud hapnikupuuduse tõttu muutub nahavärv sinakaks. [14]
1 Sahara tolmu saaste Igal aastal kandub tuulega Aafrika kõrbest üle ookeani miljoneid tonne liiva Ameerika rannikule, Kariibimerre. Koos tolmuga rändavad sinna ka mikroobid ja seened ning mõningad rauaühendid. Need häirivad korallide elutegevust ja seal elavaid organisme. Nitraadi-ja rauaühendid panevad vohama vetikad. Paljud korallid on selle tõttu juba hukkunud. Samuti on ohus seal elavate organismide elu, kes korallidest sõltuvad. Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus
Kuna osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus, siis on seal ohtlik päevitada, eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki. Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad pilvedega segunedes põhjustada happevihmasid, mis hävitavad taimkatte. Maailma suurimates linnades, nagu näiteks Los Angeles Californias, on õhk nii saastunud, et nende kohal hõljub nn Sudupilv. Sudu põhjustab inimestel raskeid hingamishäireid ja enneaegse surma. · Ööl vastu 24. märtsi 1989 aastal jooksis 300-meetrine tanker Exxon Valdez Alaskal Prints Williami lahes karile. Järgmise kahe päeva jooksul voolas laevast merre üle 35 000 tonni mürgist toornaftat, tekitades Ameerika kõigi aegade suurima naftakatastroofi, mis tegi palju kahju loomariigile ja põhjustas suure puhastusoperatsiooni. · Kuveidist 1991. aastal taganedes süütasid Iraagi väed sadu sealseid
või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette; halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette; pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi; pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid; happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide; naftareostus.(4) · Õhusaaste - Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest.(3) · Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine - selle mõistega tähistatakse kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Liikide hävimist põhjustab
toovad kaasa temperatuuri languse ja tekivad sademed ning äike. Talvel hakkab sadama lund ja tuiskama. e) Kliimat kujundavad tegurid, kliimadiagrammide analüüsimine. f) Kliima mõju teistele loodus komponentidele ja inimtegevusele. KUIDAS MÕJUTAVAD KLIIMA TEGURID NEID KOMPONENTE PÕLLUHARIMI NE LOOMASTIK TAIMESTIK VEESTIK g) Kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, happesademete ja sudu tekkepõhjused ja mõju keskkonnale. KASVUHOONE EFEKT - Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.
· Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal,
Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi. Sudu teatud sorti õhureostus. Võib tekkida biomassi põle(ta)mise tagajärjel. HÜDROSFÄÄR Maailmameri katkematu kihina 70,8 % Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. (kaspia meri). Koosneb 5 ookeanist: Atlandi-, India-, Vaikne ookean ning Põhja ja Lõuna jäämeri. Rannavall tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik psoitiivne pinnavorm. Moodustuvad suuremate tormide käigus.
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks ...
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu. · Puuduv prügikogumise süsteem, suur jäätmehulk. Sotsiaalsed probleemid: o Inimestevahelised lahkhelid usundite ja erinevate kultuuriliste taustade pärast. 51.Usundid: Kristlus: Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa;Õigeusk- Venemaa Judaism: Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA Islam: Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika Hinduism: Levik- Enamasti Indias
vahet. Osoon ehk trihapnik (O3) · Koosneb kolmest hapniku aatomist · Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. · Keemiliselt aktiivne aine · Võime neelata ultraviolettkiirgust Kloroflorosüsivesinikud CFC Happevihmad Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Sudu suits ja udu. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest. Kasvuhooneefekt Heitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle maapinnale. Kasvuhoonegaasid Veeaur, süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiid, osoon, freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb) Süsihappegaas e. süsinikdioksiid · Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%)
Pindaktiivne osake on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud. Hüdrofiilne osake seostub veega emulsioonis (või muus lahuses) ning hüdrofoobne osa mõne muu ainega. On pesupulbrites näiteks aitavad plekke eemaldada. Vahud gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained. Vahtude kasutusalad: *maakide rikastamine *vahtkustutid Aerosoolid dispersioonikeskkonnaks on õhk, kolloidosakesteks on tolm, sudu jm. Tolmust vabanemiseks kasutatakse tsükloneid ja elektrilisi filtreid. Keskkonnaks on õhk.tolm on tekkinud suuremate osakeste peenestamisel kolloidsesse suurusjärku. Teine võimalus: kondenseerumine Suits+udu=sudu *termofroees- osakeste liikumine temperatuuri gradiendi tõttu *fotofroees- osakeste ebaühtlane liikumine,soojenemine valguse toimel Kuidas keskkonda tolmust ja suitsust puhastada e. disperssest süsteemist lahti saada. *Tsüklonite kasutamine
pikilainelist soojuskiirgust. Osoonikiht - keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paisunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Sudu - teatud tüüpi õhureostus. 15. üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka
Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust. Osoon, sinaka värvusega gaas, on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD) Jätkusuutlik areng maailmas Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades. Linnade kasv ja seal elavate inimeste hulk on suureks väljakutseks nii keskkonnale kui ka inimestele endile. Probleemideks, mida linnakeskkond põhjustab nii selle elanikele, kui ka populatsioonile üldiselt, on näiteks liiklusummikud, mis tekitavad sudu ja hingamisteede haigusi, puhta joogivee puudumine ja jäätmevee puudulik töötlemine, mis saastab veevarusid ja aitab kaasa vees levivate haiguste levikule, energia kasvav tarbimine, mis ammendab ressursse ja aitab kaasa kliimamuutustele. Kuigi linnade keskkonna ja arengu probleemid on arvukad ja mitmekesised, võib linnade kasv pakkuda ka lahendusi ülemaailmse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Liiklemine ühistranspordiga
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel.
Selleks, et vähendada lämmastikoksiide kasutatakse tänapäeva autodel heitgaaside tagastussüsteemi (EGR). Tööpõhimõte: kui auto liigub ühtlase kiirusega maanteel, siis juhitakse osa heitgaase silindritesse tagasi, millega küttesegu koostis halveneb ning põlemistemperatuur alaneb ja noksgaas väheneb kuni "kuubis" korda. Noksid suuremates kogustes ärritavad hingamiselundeid ja tekitavad mürgitusnähte. Päikesevalguse ja HC koosmõjuna aitavad noksgaasid kaasa sudu ja happevihmade tekkimisele. Teadlaste hinnangul mõjutavad heitgaasis sisalduvad lämmastikoksiid viljakust. Itaalias tehtud uuring näitab, et heitgaasid halvendavad oluliselt noorte ja keskealiste meeste sperma kvaliteeti. · TAHKED OSAKESED Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäieliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist. Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal
usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste
usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt
Mõju keskkonnale: joogivee saastatus : bensiinimahutid ja torustikud alati mingil määral lekivad, kuid seda ei pandud enne tähele. Bensiini lekkest keskkonda andis märku bensiinilisand MTBE, mis lahustub hästi vees ja mis juba 15 osa miljardi osa vee kohta annab veele ebameeldiva lõhna. Võimalikul asendumisel etanooliga kaasnevad uued probleemid: piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata.
hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe, meenuma, õõv hõivama nõme, küülik, rümp tuvastama tarnima mört meede raal nürmik vandel tärk ulme hõlvama sudu, selve, eirama rula vuplid kolp, ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks. amb, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana; jagama ja jaksama.
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest. Tõrke võ...
· Telekas · Telefon · Graffoprojektor · Kell Autotööstus Auto on inimese ruumilist käitumist enim mõjutanud leiutis.Olles kättesaadav enamusele arenenud maade elanikest,on auto muutunud meid liikuvaks.Samas on massiline autokasutus ülimalt keskkonnavaenulik,Autoteede alla jäävad suured maa-alad,sh.viljakad põlumaad.Autode summutitest eraldub tohututes kogustes geitgaase,mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda,põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti.Autoõnnetustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides. Peamised erinevused Fordism(tootmine ihaksjuhuks) Toyotism(Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Toodeti ettevõttes. Osteti sisse
ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; MÕISTED HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; 25
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust kaitset poleks, tapaksid ultraviolettkiired kiiresti kõik elusolendid.Kui atmosfääriosoon kahaneb, siis ultraviolettkiirguse tugevnemise tõttu võiksid teadlaste arvates kaasneda järgmised nähtused:suuremat hulka inimesi hakkavad ohustama nahavähk ja silmakae;tekivad organismide kahjustused planktonis, mis omakorda häirib toitumisahelat ookeanis;soodustub happelise sudu tekkimine;väheneb toiduteraviljade, näiteks riisi, saak;immuunsüsteemide kahjustamise tõttu võivad hakata levima mõned nakkushaigused.Kui paks on osoonikiht 5 Eestis?. Osoonikihi paksus muutub aasta jooksul umbes samal viisil, nagu paljud teised aastaaegadega seotud suurused. Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel- varakevadel,kõige õhem hilissügisel Osoonikihti kahandavad ained
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms, tekkisid 20. saj lõpul, on suurte muutuste ja riski valdkond, suur riiklik toetus 2.Too välja fordismi ja toyotismi peamised erinevused. 3.Miks on toimunud autotööstuse palju ühinemisi, millised on autostumise mõjud keskkonnale? kergem turule pääseda võimalus täita mahukaid tellimusi reklaamikuludelt kokkuhoid rohkem tarbijaid odavam Mõju keskkonnale: heitgaasid, mis omakorda põhjustavad sudu teket, globaalsel tasandil kasvuhooneefekti autoteede rajamisel jäävad teede alla suured maa-alad, sealhulgas viljakad põllumaad teeäärse pinnase saastumine tekitab tolmu ja müra liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine) 4.Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtet ja teadusparkide paigutust?
Fotograafia. Footon- valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sage dusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. Fotokeemiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mis toimub footonite osavõtul. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valgusenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetatakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ja see on üks eluslooduse alusprotsesse. Fotograafia- kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. 16. Valguse dualistlik käsitlus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Kasvuhooneefekti, happesademete, osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Teisalt on aga
mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust, halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised
Antarktika). Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva, l-poolkeral vastupidi. Hoovus on ühesuguste omadustega veemass. Kui külm hoovus on rannikul võib sinna tekkida kõrb, nt Atacama kõrb, Namibi kõrb Aafrika läänerannikul. · Geograafiline laius kaugus ekvaatorist määrab ära, kui palju saab ala soojust ja valgust, määrab ära, kus tekivad soojusvööd. Kliima soojenemise looduslikud põhjustajad: lõõmpilved, happesademed, sudu Vääveldioksiid ja lämmastik reageerivad veega ja tekivad happesademed, kivisöe kaevandamisel satuvad vette nt. Linnas on teistsugune mikrokliima heitgaaside tõttu, majad takistavad ka õhu liikumist. HÜDROSFÄÄR (atmosfääri mõjud) · Temperatuurist oleneb auramine · Hoovused mõjutavad (litosfäär) · Kujuneb välja põhjavee horisont · Pinnase niiskus oleneb litosfäärist (pedosfäär) · Põhjavee tase muld niiskem · Kivimite poorsus
sisaldavad kübemed, tungida inimese kopsu. PM definitsioon: kõik heitgaasis sisalduvad ained, mis temperatuuril 52 0C püütakse kinni vähemalt 98%-se püüdevõimega teflon- klaaskiudfiltriga ja mida on võimalik seejärel kaaluda. Põlemistemperatuur tõuseb 1900-2000 0C-ni ja rõhk silindris 50-90 baarini. Kõrge temperatuuri tõttu tekib heitgaasis lämmastikoksiide NOx tunduvalt rohkem kui ottomootoris. NOx soodustab osoonisisalduse vähenemist välisõhus, sudu teket ja hingamisteede haigusi. Vääveldioksiid SO2 tekib kütuses sisalduva väävli põlemisel. Kui kümmekond aastat tagasi oli kütuses 0,2-1,4 % väävlit, siis nüüd on kvaliteetkütustes seda alla 0,05 %. Peamiselt väiksema kütusekulu tõttu tekib diiselmootoris vähem süsinikdioksiidi kui samasse suurusklassi kuuluvas ottomootoris, kuid diislikütuses on suhteliselt rohkem süsinikuaatomeid kui bensiinis, mis CO2 emissiooni mõnevõrra jällegi suurendab. 1 km
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ...
...........................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: • õhu saastamine;
Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...
climatediagrams.com/north_america/united_states_of_america/washington. htm "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein http://www.climatediagrams.com/europe/estonia/tallinn.htm 18. Iseloomusta riigi majandustaset arvestades õhu saastumise probleeme. Tööstuslinnades ja vabrikutes rakendatakse uusi filtreid ja meetodeid et vähendada saasteainete atmosfääri sattumist. Mõeldakse palju selle peale et vähem saastada õhku. Kõrgelt arenenud tehnoloogia. Suurlinnades valitseb sudu mis kahjustab inimeste tervist "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein 19. Suuremad ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
