NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Tootjad hakkavad kiiresti kaupa juurde tootma · MITTEELASTNE hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega Pakkumise mõjurid 1. Tehnoloogia tase 2. Vajalike ressursside hinnad 3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine) · Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad · Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles!...
Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid; 3) maj. maj. juhtimise ja arenguga seonduvad tegurid, sh. krediiditing., ettevõtluse soodustused ja subsiidiumid , inflatsiooniga seonduvad trendid jm.; 4) sots. elanikkonna demograafilised, kult. ja haridusl. iseäras., eetilised tõekspidam. jm. Org-i mikrokeskkond sisaldab: 1) kliente isikud ja org-d, kes ostavad pakutavat toodet (teenust), 2) partnereid isikud ja org-d, kellega on lepingul. suhted tooraine, materjalide ja toodangu han- kim. ja turustam., 3) konkurente isikud ja org-d, kes teguts. org-ga analoogses valdkonnas ja kellega konkureeri- takse klientide pärast,...
· Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine....
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on...
) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille...
Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 25. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Selgitage ja näidake joonisel. Admin...
eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega Küsimus 3 Coase teoreem: Vali üks: a. väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks ÕIGE b. on kasutatav seal, kus välised effektid on olulised, aga tehingute sõlmimise kulud kõrged c. kasutatav siis, kui riik on sunnitud kehtestama korrigeeriva maksu erafirmasdele, et kõrvaldada negatiivsed välised efektid d. väidab, et riiklikud subsiidiumid tuleb ette näha neile firmadele, kelle ühiskondlikud tulud on suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu...
Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: a. Liiklusummik b. Kaitsepookimine c. Vali muusika südaööl naaberkorterist d. Õhusaaste 16. Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MCX/MCY = PX/PY b. MCX = MCY = MUX = MUY c. MCX = MCY = PX = PY d. MCX/MCY = MRT 17. Väliskulu probleemi ei suuda lahendada: a. Subsiidiumid b. Maksud c. Trahvid d. Regulatsioonid 18. Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega: a. Firmade turujõud b. Täiuslik konkurents c. Loomulik monopol d. Välisefektid 19. Coase teoreem: a. Väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks b. Kasutatav siis, kui riik on sunnitud kehtestama korrigeeriva maksu erafirmasdele, et...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja...
hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu. [1] “Euroopa mure töötingimuste pärast” - Postimees, 31. oktoober 1996 Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel: • hinnaerinevuste põhjusi on väga raske leida - on selleks tööjõu või tooraine odavus, tootmise kõrgem efektiivsus või tootjatele makstavad subsiidiumid , • kulud ja eesmärgid varieeruvad riigiti ning on võimatu kindlaks teha, milliseid kulusid õieti võrdsustada tuleks, • isegi kui hinnaerinevuste põhjusi on võimalik kindlaks teha, on raske mõista, miks hinnad ja kulud erinevates riikides tuleks kunstlikult ühtlustada - teooria järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest. • RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT...
Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt...
kahandab pakkumist; *tehnoloogia tase ja areng – tehnoloogia areng võimaldab pakkumist suurendada; *tootmistegurite(ressursside hinnad) – ressursside kallinemine vähendab pakkumist ja odavnemine suurendab pakkumist. *alternatiivsete kaupade hinnad – alternatiivsed kaubad on tootjale need, mille tootmiseks kasutatakse samu ressursse. Tootjal on kasulikum pakkuda suurem kogus neid kaupu, mille hind on tõusnud. *maksud ja subsiidiumid – maksude suurenemine toob kaasa pakkumise vähenemise ja subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht)...
Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori
töötajatele palga maksmisega.
2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide
ehituseks.
3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid .
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
- saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) - Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Subsideerimine – rahaliste toetuste andmine. turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. turu loomine Turu loomine, müüdavad saasteload - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. Kyoto...
NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed: hinnavõtjad koguturg Negatiivse välismõju optimeerimine: Positiivse välismõju optimeerimine 19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid. Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine, ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksud/lõivud ja subsiidiumid Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus. Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine...