vertikaalsed ja horisontaalsed seosed.) Kuigi majandussubjektide horisontaalsete seoste tasakaalustamise ulesande suudab turg peamises osas enam-vähem täita. Probleemid tekivad turutõrgete (infotõrked, välismõjud, monopoli jms) esinemiselm aga sotsiaalse õigluse tagamisel. Sel juhul puuab valitsus regulatsioonide ja rahalise sekkumise abinõudega (maksud, subsiidiumid, toetused jms), kindlustusmehhanismidega ja avaliku sektori poolsete teenuste pakkumisega turutõrkeid uletada, nii et majandussubjektid saaksid valitsuse poolt kujundatud välistingimustes omavahelised horisontaalsed suhted turu kaudu tasakaalustada. Majandusarengu (eesmärkide saavutamise) võimalikult parema taseme saavutamiseks on tähtiskorrastada majandussubjektide vertikaalsed juhtimisseosed. Valitsus peaks sekkuma majandusprotsessidesse ainult turutõrgete uletamiseks
Org-i makrokeskkond sisaldab org-i teguts. regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid; 3) maj. maj. juhtimise ja arenguga seonduvad tegurid, sh. krediiditing., ettevõtluse soodustused ja subsiidiumid, inflatsiooniga seonduvad trendid jm.; 4) sots. elanikkonna demograafilised, kult. ja haridusl. iseäras., eetilised tõekspidam. jm. Org-i mikrokeskkond sisaldab: 1) kliente isikud ja org-d, kes ostavad pakutavat toodet (teenust), 2) partnereid isikud ja org-d, kellega on lepingul. suhted tooraine, materjalide ja toodangu han- kim. ja turustam., 3) konkurente isikud ja org-d, kes teguts. org-ga analoogses valdkonnas ja kellega konkureeri- takse klientide pärast,
hinnaga P3 ja Q3 Turuhäirete mõju vähendamiseks s.t. sotsiaalsete probleemid lahendamiseks aga ka arengu kiirendamiseks võib riik sekkuda: · tulu ümber jagada (ebavõrdsus); · kontrollida firmade tegevust (monopolid); · maksud, subsiidiumid, kvoodid (ressursside ümbersuunamine); · suurendada ressursside mobiilsust ja info kättesaadavust (investeeringud või soodustused infrastruktuuri). Puudused: · liigne bürokraatia; · madalam efektiivsus ja innovaatilisus; · korruptsiooni oht; · riigiametnik teeb rohkem vigu. 8. Tarbija käitumine ja piirkasulikkuse teooria 8.1. Kauba kasulikkus
PEST analüüs Väliskeskkonna mõjurite analüüs. P political E economic S social T - tecnological PEST analüüsis jälgitavad põhinäitajad: Poliitiline keskkond: Maksuseadused (missugused muudatused toimuvad maksuseaduses ja kuidas võivad mõjutada? nt. aktsiisi tõus muudab omahinda) Keskkonnakaitse regulatsioonid (nt. EURO6 nõuded veoautodele) Konkurentsi reguleerimine Väliskaubanduse reguleerimine Töösuhete reguleerimine Poliitiline stabiilsus Riiklikud subsiidiumid Rahvusvahelised lepingud 14 Rahvusvahelised suhted Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
praegust pakkumist ja ootama kõrgemat hinda. Seega võib kõrgema hinna ootus pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist. 1.15.5 Tootjate arvust Sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 10 Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. Eristada tuleb muutust pakutavas koguses ja muutust pakkumises. Esimese puhul on põhjuseks antud hüvise hinna muutus (ceteris paribus) ja see kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Nt kui hind tõuseb, toimub liikumine pakutava koguse kasvule
infrastruktuuri arendamine. Illustreeriv. Valitsus hoolitseb ettevõtete käitumise eest vastavalt rollimudelile. Ta teeb seda kas omaenda käitumise kaudu (kui osaleja turul nii pakkujana kui ka tarbijana) või teiste käitumise avaliku esiletõstmise kaudu (demonstratsiooniprojektid, autasud jms). Stimuleeriv. Positiivsete ja negatiivsete ergutusabinõude kaudu ahvatleb valitsus teatud käitumisviisidele. Vastutasuks on subsiidiumid, finantstoetus, madalamad maksu- ja lõivu- määrad. Osutav. Valitsus püstitab majandussektorite struktuuri ja arengu eesmärgid ning priori- teedid. Eesmärgid on siduvad valitsusele endale ja orientiirideks ettevõtetele. Sisse on viidud intensiivne konsultatsiooniabi makro- ja mesotasandil. Turul osalejad on küll formaalselt endiselt sõltumatud, kuid nende tegevusväli on siiski oluliselt piiratud. Osalev
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Valdav osa leibkondadest on kindlustatud eluasemevajadusega (suurusega) ja kvaliteediga. Sotsiaalüürisektori osatähtsus väheneb kogu Euroopas (va Rootsi) ja selle roll muutub. Arengud Euroopa riikide elamupoliitikas võib kokku võtta järgnevas: 1. Muutused elamuehituses ja elamuehituspoliitikas. Uuselamuehituse maht on vähenenud. Suurenenud on remondiks kasutatavate vahendite hulk. 2. Muutused eluasemesektori finantseerimises. Pakkumisele suunatud subsiidiumid on vähenemas ning asendumas nõudlust reguleerivate subsiidiumitega. 3. Muutused elamuomandi struktuuris. Erastamine jms. võtted on vähendanud küll avaliku sektori otseseid kulusid eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele
tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: · tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid · kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida, · litsents- konkreetne ettevõte, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse · ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Miks piiratakse väliskaubandust · riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitseks · vastloodud majandusharude kaitseks · kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest · omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine o IMF IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond selle organisatsiooni peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
osalt laienesid. Majandusministeerium omandas enneolematu võimu.1935 loodi Rahvamajanduse Elustamise Fond (REF), mis finantseeris kõiki suuri riigi poolt alutatud projekte. 1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll. Mitmed riigiettevõtted kujundati ümber aktsiaseltsideks, kille aktsiaid jagati majandusministeeriumi kõrgemate ametnike vahel. Ka jäid erakorralides subsiidiumid põllumajandusele. Nt rukki ja nisu sisseveo monopol kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele (kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest. Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo. Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega. Ilmnesid mõningad plaanimajanduse elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute,
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
· kuidas kujundada ladude töökorraldus? Trendid laonduses: laienenud kaubavalik, väiksemad tellimiskogused, lisaväärtust loovate teenuste pakkumine (added value service) Lao asukoha valik 1. Kliendid 5. Kulud Asukoht ja hajuvus Maa hind, ehituse või rentimise kulud Nõudluse suurus Personalikulud ja olemasolu Teenindustaseme suurus Maksud ja subsiidiumid 2. Tarnijad 6. Planeerimise õiguslikud piirangud Asukoht jms 7. Asukoha üldine iseloom 3. Ettevõtte teised üksused Suurus ja kuju Asukoht jms Pinnamood 4. Piirkond Maapinna tugevus Infrastruktuuri olemasolu Ligipääsetavus
ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lilsatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärk on välisturu juhtiva positsiooni saavutamine mingi kauba müümisel ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit selle moodustab grupp riike selleks, et kaubelda omavahel tollivabalt; kui tolliliitu kuuluvatel riikidel tekib vajadus kaubelda
saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid ehk lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärk on välisturu juhtiva positsiooni saavutamine mingi kauba müümisel ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit selle moodustab grupp riike selleks, et kaubelda
kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks N: kunstiväärtused. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda. On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid e lisatasud valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba ekspordi eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärgiks on välisturu juhtiva positsiooni saavutamine antud kauba müümisel ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit selle moodustavad grupp riike selleks, et omavahel kaubelda tollivabalt ja kui tolliliitu
3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne. Asjaolusid, mille tõttu sotsiaaltoetusi garanteeritakse, kirjeldatakse õigusnormides. Sotsiaaltoetuse maksmist põhjustavatel asjaoludel võivad olla mitmesugused tagajärjed (nt toitjakaotus, ebapiisavad elatusvahendid või püsivad tervisekahjustused). Sellele vastavalt on sotsiaaltoetuse eesmärgiks sissetuleku hüvitamine, vajaduse katmine või täiendavate kulude hüvitamine.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
Pakkumiskõver on alati tõusev. hind Pakkumiskver S PAKKUMINE D p 2 p 1 kogus q1 q2 Pakkumise mõjurid on: · Tehnoloogia tase · Vajalike ressursside hinnad · Alternatiivsete kaupade hinnad · Tootjate ootused · Tootjate arv · Maksud ja subsiidiumid 8.7. Osaühingu (OÜ) asutamine, juhtimine, vastutus, plussid-miinused võrrelduna teiste äriühingute liikidega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud kapital. Osanikeks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud (minimaalselt kaks, kuid see nõue reaalselt praegu ei kehti). Minimaalne osakapital on 40000 krooni. Põhilisteks osaühingu asutamisdokumentideks on asutamisleping ja põhikiri. Asutamislepingu kohustuslike punktide hulka kuuluvad:
alternatiivses liiklussõlmes). Kuna välismõjud ilmnevad ilma rahalise kompensatsioonita, nagu eespool selgitatud, ei kajastu need finantsanalüüsis ega vaja seega hindamist. Välismõjude hindamiseks keskkonna puhul võib rakendada eri meetodeid (nt hedonistlik hind, reisikulud, võimalike kulude hindamine jne). Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, –tasud, hüvitised, laenud, toetused ja subsiidiumid, müüdavad saasteload, sisse- ja tagasimaksete süsteem, ökomärgised. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!
korras. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine - Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või
või antud tööstusharu maailma liidritega võrdsele produktiivsusele kui nad just ise ei soovi maailmas liidripositsioonile asuda. Sama kehtib kõigis teisteski valdkondades -- tootekujunduses, turunduses, rahanduses või innovatsioonis -- see tähendab juhtimises tervikuna. Kui tegevustulemus ci vasta maailma kõrgstandarditele, ei aita ka see, kui kulud on väga madalad ja valitsuse subsiidiumid suured. Sellest hoolimata seisame järgmise paari aastakümne jooksul tõenäoliselt silmitsi protektsionismilainega, mis ulatub kõikjale üle maailma. Kuid säärased müürid ei kaitse enam maailmatasemele mittevastavaid institutsioone, eriti äriettevõtteid. Müür muudab need üksnes kergemini haavatavateks. Järelikult tuleb strateegias omaks võtta uus põhimõte. Iga institutsioon ja mitte ainult äriettevõte peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
