Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
· molekulid liiguvad kiiremini · põrkuvad tugevamini · lükkavad üksteist eemale · keha suureneb Faasi muutused Enamus ained saavad esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. · Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine · Toimub temperatuuril, mida nim. Sulamispunktiks · Temperatuur ei muutu · Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon · Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon · Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsiooniks
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E
Kuidas saadakse ja kogutakseH2 laboris? Millised saadused tekivad vee elektrolüüsil? Kirjuta vastavad anoodi- ja katoodireaktsioonide võrrandid? Mis on vesiniku tähtsamad kasutusalad? Halogeenid VIIA rühm Millised on halogeenide o-a? Halogeenide (F2, Cl2, Br2, I2) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida: H2 + Hal2 vesinikhalogeniid +H2O vesinikhalogeniidhape +hüdroksiid/metalli oksiid/ metall*/ sool* halogeniid (sool). Kuidas tõestada lahuses kloriidioone
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide mitte küünaldega ja kuna teda segas ta õe klaverimäng, viidi klaver majast väl...
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
Otsitakse musta lammast Otsitakse kes on süüdi Süüdlane, kes kogu aeg süüdi lavastatakse · Vastandreaktsioon Oma halvad omadused kantakse üle teisele inimesele Kui mees on joodik, siis öeldakse, et teised mehed on ka joodikud; · Sublimatsioon ehk asendamine Keelatud ihad pannakse lubatud vormi Kunstiloomingus ihad ja tunded; Kui keegi maalib nilbe pildi, siis on see vastik ning kui kunstik tegi sellise pildi, siis on see ilus ja maal Kui tahad lõikuda, siis lähed lihunikuks või ilukirurgiks
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
Soojusõpetus Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Temperatuur T kraad, Kelvin °; K Rõhk P paskal Pa Ruumala V kuupmeeter m3 Mass m kilogramm kg Molaarmass µ kg/mol Soojushulk Q dzaul J Konstandid: J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis):...
Mitteküllastunud - niiskus pole 100%-ne. 49. Mis on relatiivne e suhteline õhuniiskus? Mida näitab suhteline õhuniiskus? (eespool) 50. Mis on ülekuumenenud vedelik ja kuidas seda on võimalik saada? Vedelik, mis normaalrõhul (temperatuur 100 kraadi) ei kee. Kui pole lahustunud gaasi, siis sellisel juhul on võimalus saada kuni 108 kraadi. 51. Mitmed lõhnavad ained on tahked. Lõhna tunneme õhu kaudu. Kuidas tahke aine osakesed satuvad õhku? Sublimatsioon 52. Normaalrõhul keeb vesi temperatuuril 100 ºC. Kas keeva vee korral on anuma põhjas temperatuur 100 ºC, või erineb sellest? Põhjas veidi üle 100 kraadi, hästi vähe erineb. 53. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud?
vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset ...
Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia. Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates
Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj) Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid , happeid ja orgaanilisi aineid. Arendati laborisisustust: kolvid, kuumutusahjud, vee- ja liivavannid. Võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajaline kuumutamine. IV RIDA 1. Scheele: ülevaade elust ja teadustegevusest Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo. 2
Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek – on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel – gaas – aurustumine ↔kondenseerumine. Vedel – tahke – sulamine ↔tahkumine. Tahke – gaas – sublimatsioon ↔ kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur – temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk – vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus – energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
Mitu protsessorit, kõik töötlevad samal ajal üksteisest sõltumatult. MISD n protsessorit teevad erinevaid ope ühe andmevooga. Kasutatakse ühiselt ühte mäluplokki. Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on nõelmaatriksiga. Termoprinterid termokontakt(kinopilet, vajab spets temp tundliku paberit) ja termosiirde (vahaga immutatud värvilint), sublimatsioon (4- põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni. Laserprinteris on ainult laser valgusallikas. Värviprinter printimisel kasutatakse värvide lahutamist, valge taust peegeldab kõiki värve
saamine egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia Alkeemia oli kultuurinähtus. Avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed, org ained Arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee ja liivavannid, kuumutusahjud; võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, kuumutamine 3) Litosfääri koostis Litosfäärist saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid. Looduses leidub 94 KE (112st). Rohkem kui 300 isotoobina ja üle 400 lihtainena. Paljude radioelementide sisaldus väheneb pidevalt (U, Th jt). 84% maakoorest: O, Si (räni), Al Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K Looduses esinevad elemendid peamiselt ühenditena.
kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5 optika, aktinomeetria, atmmosfääri keemia, Depositsioon – gaasilisest otse tahkesse Fenoloogilised – seotud taimede ja Kiirguse hajumine (Rayleigh’ ja Mie atmosfääri dünaamika, atmosfääri elekter loomadega (nt: kevad: lehed lehtuvad, hajutamine). piirkihi füüsika Soojuse ülekande viisid
Arthur Schopenhauer • Universaalne tahe ja enesesäilitustung kui inimeste käitumismudelite baaspõhjus - käitumise irratsionaalsus. Pidev surmahirm – inimesed üritavad elu pikendada. • Vajaduste rahuldamise nõiaring – lõpuks tekib igavus. • Võime kannatada varieerub sõltuvalt teadlikkuse astmest – intellektuaalsed eluvormid kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest. • Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma. Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard • Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati. • Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne
tagasi pöörduvate molekulide hulk on ......... . 7. Igal vedelikul on oma keemistemperatuur. Välisrõhk tõuseb. Vedelik keeb nüüd .........temperatuuril. 8. Kondenseerumine on aine üleminek ........olekusse . 9. Kristallilistel kehadel sulamistemperatuur on........ . 10. Amorfsetel kehadel sulamistemperatuur .......... . 11. Anisotroopia on aine füüsikaline omadus, kus aine omadused ....... 12. Tuua näiteid sublimatsioon nähtuse kohta. 13. Gaasides ja vedelikes soojusjuhtivus seletub .......... .
1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse VII Isiksuse tüübid ja sublimatsioon Oraalne isiksus teadmiste kogumine, huumor, sarkasm,toidu nautimine optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleev-passiivne,lapsik-kadetsev, upsakas-ennast halvustav Anaalne isiksus kunst, statistiliste andmete kogumine ihne-lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas Falloslik isiksus
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont. Esiteks, nad on eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust, teiseks töötavad alateadlikult ning inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod).
1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse VII Isiksuse tüübid ja sublimatsioon Oraalne isiksus teadmiste kogumine, huumor, sarkasm,toidu nautimine optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleev-passiivne,lapsik-kadetsev, upsakas-ennast halvustav Anaalne isiksus kunst, statistiliste andmete kogumine ihne-lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas Falloslik isiksus
- Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid: 1) Materiaalne - nõuavad välise reaalsusega tegelemisel ettetulevad muutused. 2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud.
sulvaad ookeiani. Põhjavesi on 30% ja sobib joogiveeks, aga on keeruline kätte saada. Tartu all on 5 põhjavee kihti, erinevate maitseomadustega. Põhjaveekihtides toimub ka liikumine, jõuab allikate või käbi mingite aukude kaudu maapinnale, aga see võib aega võtta kuni kümme aastat. Evaporatsioon aurumine mulla pinnalt Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne aurumine mullalt ja taimedelt Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise otsa ja vajuvad aina rohkem maa alla ja temperatuur tõuseb tekib magma jne..(vaata maateaduse konspekti) Süsinikuringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik 78% Lämmastik on:
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
● Samastumine agressiooniga. (Raid, 2021) Kadri puhul on märgata, et ta kasutas mitmeid kaitsemehhanisme. Esimesena toimus eitamine, pikalt ei rääkinud ta kellelegi, et isa teda sellisel viisil kohtleb. Teine kaitsemehhanism, mis Kadris juba lapsena tekkis oli see, et ta tahtis endale haiget teha, ta tahtis saada lahti valusatest tunnetest, mis väärkohtlemisest tekkinud oli, ta tahtis selle emotsionaalse valu asendada füüsilise valuga. See käitumine on sublimatsioon ehk ümbersuunamine. Kolmas kaitse, mida Kadri kasutas selleks, et endale mitte viga teha oli see, kui ta jäi maha istuma nii pikaks ajaks, kui vaja. 2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald? Kadri oli isa poolt väärkoheldud. Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
