traditsioonidega; inimesti eristav (erinevad rahvuskultuurid). Massikultuur paljude inimeste seas levinud; massimeedia vahendusel levitatav kultuur; suhteliselt uus; inimesi ühendav (üle terve maailma). Loodud eelkõige Ameerikas ja lääne ühiskonnas. Kõrgkultuur väheste, priviligeeritute seas levinud; enamasti pikkade traditsioonidega. Valitseb ühiskonda, neil on rohkem ressursse. Subkultuur väheste (enamasti mittepriviligeeritud) inimeste hulgas levinud. Igasugune vähemusgrupi kultuur, mis eristub enamuste kultuurist. Kontrakultuur vastandub domineerivale kultuurile. Põhiline tunnus ongi aktiivne vastandumine domineerivale kultuurile enamasti massi- või kõrgkultuurile. On põhimõtteliselt subkultuuri alaliik. RAHVUSKULTUUR Kõige tuntum kultuurivorm, kõige sagedamini räägitakse sellest, kui mõeldakse kultuuridest.
- kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see, mida inimene õpib - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Subkultuur (subkultuuriline kohandumine) ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Oma olemuselt subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna algrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. nt rassilised, religioossed, etnilised vähemused. Ühiskonna alagrupi liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Oma seadusandlus/normistik, oma keel/släng, oma maailmanägemus/ideoloogia, äratuntavus/välimus, sisemine jaotus klassidesse, oma reviir ja värbmisprotsess.
· Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. 1988 · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees
ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune
teadvustamise määr on kõrgem Rahvuskultuuri ja organisatsioonikultuuri mõistetes on sarnasust. Väärtushinnanguid ühest kultuurist ei ole sageli võimalik teise üle kanda. Ühised arusaamad Organisatsioonikultuur on tervik, kuid ei ole monoliitne ja ühtne Ta on ajalooliselt kujunenud Kuulub nn pehmete kompetendide hulka Raskesti muudetav Korperatsiooni ja üksuste kultuur Korporatsiooni kultuur kui tipust tulev Subkultuur kui organisatsiooni sees olevate erinevate gruppide ja allüksuste kultuuride peegeldus Vastukultuur kui väljakutse ametlikule kultuurile Juhtide osa Organisatsioonikultuur saab alguse liidritest, kes väljendavad grupile oma enda väärtuseid ja arusaamu. Kultuur ja juhtimine on ühe mündi kaks külge. Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid Omadused
ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS
- religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus - rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised).
· Rahulolu tekitajad · Lihtsam on tegeleda rahulolematuse tekitajate vähendamisega! Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. · · XI. loeng: KULTUUR · · Kultuur on inimese mõttemaailma ühisosa ning see on seotud elamise ja olemise viisiga. · Kultuur on tekkinud tuginedes inimeste vajadustele. Aitab vältida kaost. · Organisatsioonikultuur on rahvuskultuuri subkultuur: · Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia · Kuid loob juurde organisatsiooni tegevustega seotud normid · · 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? · Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse). · · 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · 1) Tehiskeskkond nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid)
eraelu kaitsele) on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada Väljaandjat Vastutava toimetaja Kaebuse põhjustanud artikli autor Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed, ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu. 2. Kultuuri mõiste ja kujunemine. Subkultuur. Religioon. Kultuur ja inimloomus (vanglaeksperiment). Kultuur on ühele inimgruppile omased tavad ja käitumisreeglid. Läbi ajaloo on toimunud võrdlus kultuursete käitumisnormide üle, kus kõrgklassi esindajad peetakse kultuurseteks ja madalama sotsiaal staatusega inimeste ja võõramaalsate käitumist peetakse ebakultuurseks. 20. Sajandil on muutunud kultuur pluralistlikuks ehk sotsiaalsete gruppide erinevaid käitumis- ja mõtlemisharjumustega
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides
· Teiseks, kas see põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur oma sisemiste seaduste abil. Juhuslikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 1 · Kolmandaks: kui suur peab olema ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad. Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng. Et kultuurid muutuvad, on empiiriline fakt. Siin on mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19. sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee ühte heitnud
" Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes.", Arvutustehnika ja Andmetöötlus. nr. 1, 1994. T. Toomere "Arvutimaailm - infoajastu subkultuur?!", Arvutimaailm nr. 7, 1995. "Arvutiuudised.", Arvutimaailm nr. 4, 1993. 24 "1-8000-collect-PolitenessMan's Guide to Netiquette.", on-line: http://www.organic.com/1800collect/Netiquette/index.html 25 i D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html NB
3. Keskendu õigetele tegevustele prognoosivad mõõdikud 4. Seo eesmärgid ja tegevused omavahel katkematuks ahelaks 5. Loo punktitabloo kontroll ja arenguvisuaal 6. Vii sisse aruandlus - koosolekurütm 6. Mis on tulemusmõõdik, kirjutage valem? Tulemusmõõdikud näitavad, kas eesmärk on saavutatud. Need peaks kirja panema stiilis X-ist Y-ni ja mis ajaks. VII loengu kordamisküsimused 1. Mis on organisatsioonikultuur? Organisatsioonikultuur on rahvuskultuuri subkultuur: Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia Kuid loob juurde organisatsiooni tegevusega seotud normid, väärtused ja baasarusaamad 2. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid? Organisatsioonikultuuri avaldusvormid: Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? Tehiskeskkond Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud
[2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus- tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod (etnograafiline välitöö, kõikide kultuuride võrdlev vaatlemine). Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää-
O., Jones, K.C., Fuller, C.M. (2011) Subpopulations of Illicit Drug Users Reached by Targeted Street Outreach and Respondent Driven Sampling Strategies: Implications for Research and Public Health Practice. Annals of Epidemiology, Vol.21, No 4, p 280289. Salganik, M.J., Heckathorn, D.D. (2004). Sampling and Estimation in Hidden Populations Using RespondentDriven Sampling. Sociological Methodology, 34, 193239. Salla, KA. (2011) Noorte subkultuur erikoolis kui totaalses asutuses. [Magistritöö]. Tallinna ülikool. rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. http://eait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf (29.03.2011). Soo, K. ja Laas, A. (2009) Naistevastane vägivald paarisuhetes ja töökohal. Vägivalla mõju naisele. TÜ Sotsiaalteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut http://www.ut.ee/gender/pdf/GVEI_uuring.pdf (29.03.2012). Strauss, A. & Corbin, J
ainult kui mäss ühiskondlike tavade ja valitseva poliitilise režiimi vastu, vaid ka kui omaette kunstivool või esteetika. Punk imbus kirjandusse, filmi, kujutavasse kunsti, luulesse ja muusikasse, kusjuures kahe viimase puhul eriti õnnestunult. Tähelepanuväärne on viis, kuidas ENSV päevil tegutsenud punkarid ning nende looming on ühiskonnas laialt tuntud ka tänapäeval – selle fenomeni kõige markantsemaks näiteks on 2007. aastal Rakveres toimunud maailma esimene punklaulupidu. Subkultuur, mille põhiidee on massi vastu töötamine ja vastandumine, on omandanud Eestis üllatavalt positiivse kuvandi. Punklaulupeo näite teeb veelgi kurioossemaks tõsiasi, et üritusel osales lausa Eesti Vabariigi president. Põhjusi eestlaste pungihoiakutele tuleb otsida tõsiasjast, et punkliikumine seostub paljudele laulva revolutsiooni päevadega, iseseisvuse taastamisega ning vastupanuga nõukogude võimule.102 Kui Läänemaailmas oli tavaline kuvand punkarist, kes riigilippu
Pierre Bourdieu – klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon – protsess mille käigus subkultuur (enamasti mõeldakse siin subkultuuri all mingit rahvusvähemust, näiteks venelaste kogukonda Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON 9
1,1 Anarcho punk 1,2 Christian punk 1,3 Crust punk 1,4 Garage punk 1,5 Glam punk 1,6 Hardcore punk 1,7 Horror punk 1,8 natsi punk 1,9 Müra rock 1,10 Oi! 1,11 Riot Grrrl 1,12 Skate punk 1,13 Street punk 1,14 Taqwacore 1,15 Trallpunk 2 Punk rock fusion zanrid 2,1 2 tone 2,2 Celtic punk 2,3 Chicano punk 2,4 Cowpunk 2,5 Dance-punk 2,6 Deathrock 2,7 Folk punk 2,8 Gypsy punk 2,9 Pop punk 2,10 psychobilly 2,11 Punk blues 2,12 Punk metal 2,13 Ska punk · Anarcho punk Anarcho punk on osa punk subkultuur, mis koosneb ansamblid, gruppide ja üksikisikute toetuseks anarhism läbi nende muusikat. Samuti on kasutatud üldmõistet viidata mis tahes punk muusika anarhist lüüriline sisu. See asutati 1970ndate keskel Ühendkuningriigis. Silmapaistev näide on juhm, iiveldus, eritus ja Chumbawamba. Crust punk Peamine artikkel: Crust punk Crust punk (tihti lihtsalt koorik) on üks arengud anarcho-punk ja hardcore punk, segatud äärmusliku metallist kitarr riffs [3]
Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40
Millised muutused subjektikäitumises ilmnevad ja miks? 67. massiturg ja massitarbimine kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada? Miks seda vaja on teha? Ühiskondlik liikumine, mis tegeleb tarbija õiguste kaitsmise ja laiendamisega; pärast II maailmasõda elanikkonna rikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ning uue kommunikatsioonitehnoloogia arengu tagajärjel tekkinud vajaduste loomisele (ergutamisele) ja rahuldamisele rajatud subkultuur (tarbimine tarbimise pärast, mitte vajadusest), kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast. Põhjustab loodusvarade ületarbimist ning elukvaliteedi halvenemist. (EU suhkru piirangud) 68. potentsiaali tarbimise kultus Me soovime järjest võimsamaid asju tarbida hoolimata sellest, et me kunagi nende täit võimsust ei kasuta. Nt iPod, mis mahutab 10 000 laulu, kuid kuhu panema maximaalselt 100 ja millest kuulame vaid 30- 40 laulu. 69
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
• Kultuuri seostatakse ka mõistega tsivilisatsioon- kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuri piirkond.( Antiik-, Kristlik,- Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri. • Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri. Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad. • Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks • Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad, tehnika).
50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 51. Mis on subkultuur? näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks
vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ..
kaetava tegeliku auditooriumi. Seda kaetavuse näitajat kasutatakse tavaliselt müügi, külastatavuse ning tellimuste mahu, loetavuse näitajate ja auditooriumi reitingute puhul jne. Neljas ja kõige sisemine tsoon näitavad tähelepanu kvaliteeti ja teate potentsiaalset mõju, mida osaliselt saab empiiriliselt mõõta. Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest tähelepanust ja teadete mõjujõust. 56. Subkultuur ja auditoorium Meediatööstus on pidevalt otsinud endale uusi turge ja nisiauditooriume, püüdnud määratleda ja luua maitsel või elustiilil põhinevaid sotsiaalseid või kultuurilisi alagruppe. Meedial toimub pidev stiilide ja pseudo- identiteetide loomisprotsess eesmärgiks auditooriumi positiivne tagasiside. Meediakasutust kujundab peamiselt varasem kogemus ja samastumised, või kujuneb see vastavalt hetkel moesolevale, kultuurilisele ja sotsiaalsele kontekstile
Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34
jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega sotsiaalne grupp. Subkultuurid tekivad: 1) vanuse või soo järgi, 2) tegevuse või eriala järgi. Neid iseloomustab sageli salakeel: keskajal arstide ja kaupmeeste keel; 3) religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias. Subkultuuridel on sageli oma keel, kirjandus ja folkloor. Tegevuse järgi võib eristada vanglafolkloori ja varastefolkloori. d) kunsti ja kirjanduse institutsioonide ja vahendajate uurimine
Isiksus Sotsiaalne kiht Elustiil Positsioon Joonis 4. Tarbijakäitumise protsess ja selle mõjurid Tarbijakäitumist mõjutavad mitmed tegurid. 1. Kultuurilised 2. Sotsiaalsed 3. Demograafilised 4. Psühholoogilised · kultuur · sotsiaalne · vanus · motiiv · subkultuur klass · sugu · taju · perekond · amet · õppimine · rühma mõju · sissetulek · hoiak · isiklik mõju · haridus Sotsiaalse klassi moodustavad inimesed, kellel on sarnane sotsiaalne prestiiz ehk ühiskondlik positsioon, mis rajaneb elukutsel, sissetulekutel, haridusel, heaolul.
tööjaotus, võrdsus, keskse võimuorgani puudumine) massimeedia vahendusel levitatav kultuur, suhteliselt uus 2. aiaviljandus (ekstensiivne põllundus, Vaikse Ookeani ja inimesi ühendav. saared, Lõuna-Ameerika vihmametsad) Kõrgkultuur väheste priviligeeritute seas levinud: 3. karjakasvatus (nomaadid rändavad koos karjaga, enamasti pikkade traditsioonidega. sõjakad, armastavad iseseisvust) Subkultuur väheste (enamasti mittepriviligeeritud) 4. põllumajandus (intensiivne põllundus elatakse inimeste hulgas levinud. pidevalt ühes kohas ja kasvatatakse taimi ja loomi, Kontrakultuur domineerivale kultuurile vastanduv. palju tööd, antiikaja ja feodaalne ühiskond, palju Rahvuskultuuri esindaja oli Johann Gottfried Herder: lapsi, suur ebavõrdsus) maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo 5
on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 53. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 54
Sel on suur roll sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Negatiivne: Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. Ksenofoobia - võõrapelgus, viha või kartus võõraste, välismaalaste või kõige võõrapärase suhtes, sealhulgas majandusliku mõju suhtes, mis väljendub siseturu üliranges kaitsmises (vihatakse neid, kes teistmoodi ) Näide: Pagulaste sisseränne. 51. Mis on subkultuur? Näited. Subkultuurid - alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid Näide: amishid, hipid, veganid, loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52
Kultuur kui jada kultuuri heterogeensus: Kultuuri kirjeldamisel lähtume sageli (ideaalis) kesktendentsidest. Samas, mida tähendab "keskmine eestlane"? Millise astme erinevust suudab üks või teine kultuur taluda? Kes määrab piirid (oma/võõras)? Kultuurikogukond erinevatel tasanditel: - Etniline kultuur - Rahvuskultuur - Korporatsioonikultuur - Professionaalne kultuur - Sugu kui kultuur - Põlvkond kui kultuur - Regionaalne kultuur - Subkultuur - Sotsiaalne klass kui kultuur jne. (Osa loetletutest pikemalt käsitletud Scollon and Scollon 1995) Üks ja seesama inimene kuulub seega väga erinevatesse kultuuridesse. Scollon ja Scollon eelistavad terminit "diskursuskogukond" (discourse community) ja "diskursussüsteem". Diskursussüsteem Scollonite järgi: Sellises süsteemis mõistetakse ideoloogia all valitsevat ("tervemõistuslikku") maailmanägemist (sh väärtusi).
kahjupiirkondades 19 John Stuart Mill inimesed on vabad tegema mida soovivad, kuid tingimusel et ei kahjusta teisi inimesi. heaolu tuleks maksimeerida, aga pikemaajalises perspektiivis, ntks valitsuse kriitikute vaigistamine. Lühiajaline vs pikaajaline heaolu. Inimesi juhib nauding ja valu, maksimeerida mõnu Inimesed oskavad eristada kõrgemaid ja madalamaid hüvesid. Popmuusika vs ooper (kõrgem, postmodernismi puhul on ooperist saanud hoopis subkultuur ja rnb on kultuur); parem rahuolematu inimene kui rahulolev siga. *omandiküsimus, mill arvab et üksküik kelle omandiga võib teha midaiganes *Liberalism enda omandiga võin teha mida taha Liberalism Liberalism- kaitseb üksikisikute õiguseid, riik sekkuks võimalikult vähe. Vabadus on teha midaiganes oma omandiga (utilitarismi puhul ka ühishüved) tingimusel, et austatakse teiste õiguseid. Euroopa liberalism eesmärgiks indiviidi vabadus, suurendab indiviidi tähtsust,
Tarvo. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri. 1094. Kull, Rein 2000. Kas kindel või lagundatud kirjakeel. Keel ja Kirjandus 1, 19. Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. Keel ja Kirjandus 2, 3, 8389, 144148. Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängisõnaraamat. Tallinn. Loog, Mai 1992. Sanat tyttöjen ja poikien puhessa. Tutkimus Tallinnan koululaisten puhekielesta ja slangista. Opera fennistica linguistica. Tampere. Maruste, Rait 1988. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts. Org Ervin, Reiman Nele, Uind Katrin, Velsker Eva, Pajusalu Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. Keel ja Kirjandus 4, 203209. Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9, 529543. Pajusalu, Karl 1992. Regional and Social Varieties of Estonian. UralAltaische Jahrbücher. Ural-Altaic Yearbook 64. 2334. Pajusalu, Karl 1996
indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju selle kaudu, et kuritegelikud subkultuurid võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Subkultuuride all mõeldakse kultuurinormide osa, mis on osaks võetud väiksemate kuritegelike kultuuride poolt. Kuritegelik subkultuur ei oma seost mingisuguse konkreetse territooriumiga üldiselt. Ta on omane konkreetsetele piirkonnas tegutsevatele kurjategijatele. Tuleks mõtelda ka selle peale, et kuidas vaadata neutraliseerimisteooriat ja subkultuure, et need liiga konfliktsed vastastikuses toimes ei oleks. Neutraliseerimisteooria ütleb, et normid on Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 suhteliselt ühesugused. Subkultuuri teooria vaatab spetsiifilisi norme, mis on omaseks teatud kurjategijate rühmadele
ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune
Võib olla ka nii, et esimene märgistamine tabab isikut juba lapsepõlves. Sellele välisele märgistusele aga järgneb reeglina isiku sisemine märgistamine ja see tõukab isiku uutele tegudele. Neid tegusid võib nimetada sekundaarseks hälbeks. Me saame sildistada nii isikuid, isikute gruppe ja sisuliselt terveid piirkondi. Isikud, kes kannavad sarnast silti hakkavad ühte hoidma ja võitlema sarnaste eesmärkide eest. Nii tekib subkultuur, sealhulgas ka kuritegelik subkultuur ja tekivad ka jõugud. Stratifikatsioon on ühiskonna kihistumine. Sotsiaalne mobiilsus võib olla 2 liiki: · vertikaalne mobiilsus · horisontaalne mobiilsus Mõiste "mobiilsus" tõi sotsioloogiasse Sorokin. Sorokin toob kujundliku näite: Ei ole teada ühtegi ühiskonda, kus ei leiduks erinevaid sotsiaalseid kihte. Kihistumine on võrreldav hoonega, millel on erinevad korrused. Kui kihte ei oleks, oleks maja ilma korrusteta, katuse ja põrandata
5. TARBIJATURG 5.1 Tarbijakäitumine Tarbijaturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks (Vihalem 2003). Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi ning tegevusi. Tarbijakäitumist mõjutavad mitmed tegurid. 1. Kultuurilised 2. Sotsiaalsed 3. Demograafilised 4. Psühholoogilised · kultuur · sotsiaalne · vanus · motiiv · subkultuur klass · sugu · taju · perekond · amet · õppimine · rühma mõju · sissetulek · hoiak · isiklik mõju · haridus Sotsiaalse klassi moodustavad inimesed, kellel on sarnane sotsiaalne prestiiz ehk ühiskondlik positsioon, mis rajaneb elukutsel, sissetulekutel, haridusel, heaolul.
Käitumishälvik näeb end isikuna, kes lahendas probleemi, kuigi seaduse rikkumise hinnaga. · Hälbekäitumine kulturologiline seletus mitu teooriat: 1. subkultuuri hälbeteooria kuritegelikku käitumist õpitakse nagu mistahes muud käitumist. Kurjategijatel on oma kultuur, traditsioonid, väärtushinnangud, mis on vastuolus üldkehtiva kultuuriga. Selline gruppide sisene oma kultuur ongi subkultuur. Subkultuuri kandvad grupid võivad olla nii deviantsed kui ka mitte kuritegelikud (maffia grupid, punkarid). Mida varem isik satub kuritegelikku subkultuuri kandvasse gruppi, seda tõenäolisemalt kujuneb ta lõppastmes kurjategijaks. Sutherland. 2. nurjumis- ehk frustratsiooniteooria Merton. Isik satub hälbekäitumise teele, sest traditsiooniliste vahenditega ei ole ta võimeline oma eesmärke saavutama.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
· Neil ilmneb kalduvus näoilmete asümmeetriliseks (üheaegselt mitu emotsiooni) avaldumiseks. Uuringud näitavad suhteliselt suurt sarnasust tavainimeste ja õiguskaitseteenistuste töötajate hoiakutes, mis on sageli ekslikud. Õiguskaitsetöötajad aga peavad ennast sageli headeks vale avastajateks. Probleemiks on piisava tagasiside puudus. Kõige parem ja efektiivsem tagasiside on aga ühel kontingendil (Vrij ja Semin, 1996), nimelt kurjategijail. Kurjategijate subkultuur on seotud sagedama valetamisega kui tavaline (seaduskuulekas) keskkond ning et selles edukas olla, tuleb olla hea vale äratundja. Hüpotees leidis kinnitust, vangide hoiakud olid korrektsemad kui üliõpilastel, uurijatel ja mundrikandjatel politseinikel. Kõige sagedasemaks eksimuse aluseks on veendumus, et valetamine ja närvilisus (nt politseile tunnistusi andes) korreleeruvad positiivselt. Tegelikult suudetakse oma närvilisust enamasti mitte välja näidata.
Individuaalne – indiviidide mõjutused. Kõik need kultuurilise kihistumise tasandid on omavahel keerulises hierarhilises ja horison- taalses vastastikuses toimes. Suurtes ja keerukates ühiskondades kujunevad ka eristatavad poliitilised subkultuurid: regionaalsed; etnolingvistilised; sotsiaal-majanduslikud; religioossed; vanuselised. Poliitiline subkultuur on üldise poliitilise kultuuri osa, mis paneb märkimisväärse osa inimesi mõtlema ja käituma poliitiliselt erilisel viisil. Eriline subkultuur on kontrakultuur (vastandkultuur), millel võib olla kaks tähendust. Valitseva kultuuri põhiprintsiipidele vastanduvad sotsiaal-kultuurilised hoiakud. Eitav suhtumine ja avalik protest oma kaasaegse kultuuri põhiväärtuste ning seisukohtade vastu.
teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, ,, õigeks", tähtsamaks. s.o universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne 168 23. Mida nim sots normideks? Sots normideks nim käitumisreegleid, mis on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 24. Mis on subkultuur? alagrupp ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad siis, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest- advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, ,millega end üldisest massist eraldada. 25. Mida nim kontrakultuuriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
