3-aastane mängib järjest enam teistega, aga eellistab ikka pigem üksi mängida.Kes mängib on tema ise. Matkib. Koolieelik valib mängimiseks juba rolle ja tahab hakata mõistma rolle sügavuti -> suurendab tahte tugevnemist. Tahteliste mängude puhul on mängud väga loomingulised. 3-aastasel ei ole veel välja kujunenud teadmist enda ja teiste mõtete erinevusest. 8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Järelduste tegemine, subjektiivsus, konteksti olulisus, sekkumine. 9) Mis 17-18 saj koolkond väitis, et rakus on juba olend valmis ning toimub vaid kvantitatiivne areng? (Siis punktiirile pidi ka kirjutama, et missugune areng siis toimus nende meelest) Mis koolkond? metafüüsiline??? 10) lapse arengustiilid - 1) ülevalt alla 2)keskelt välja 3)üldiselt spetsiifilisemaks 5)eristumine 6) integreerumine ??? 11) Ganglion - väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev närvirakkude kogum. Toomela kiidaks :D - hahaaaa
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
2. Sooritajale keskendunud hindamine hindame tegijat. Kompetentsidekeskne hindamine. Sama hindamine, mida kasutame värbamise käigus. Kui palju on mingid teadmised/oskused esindatud. Hea ka koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Puudused keskendub olemasolevale kompetentsile, mitte kompetentsi rakendamisele. Nt ma tean küll klienditeeninduse reegleid aga ei rakenda neid (tervitamisel naeratamine nt jms). Kõige suurem tõenäosus hindamisvigadele subjektiivsus tuleb sisse. Saame teada, milline töötaja on, aga mitte seda kas/mida ta saavutab. 3. Käitumisele tuginev hindamine kõige valiidsem ja populaarsem. Peegeldab seda, mis tegelikkuses toimub. Keerukas luua, kuna peame looma hindamise kindla ametikoha jaoks. Skaala loomine: peame koostama nimekirja töödimensioonidest, mis selle töö puhul olulised on; peab kõigi dimensioonide puhul head ja halba käitumist
mõtlemine, mälu ja probleemide lahendamine, on loonud uuenduslikke tehnikaid inimeste teadvustatud muljete mõistmiseks. Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused: a) kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma ,,tunnet"; b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent
Määratleti puberteediaeg, mida tuleks tema arvates pikendada, siis on maandumine pehmem. Haridust võiks pikendada asjade õpetamine. Inimene kui kompleksne areng ja kuidas ühisk käitub. 18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast. · Friedrich von Klinger. Saksa Kuraator ( 1752 Frankfurt 1831 Tartu) näidendi "TORM JA TUNG" 1777 ("STURM UND DRANG") järgi sai nime kirjanduslik liikumine. Romantismi eelne liikumine, kus individuaalne subjektiivsus ja eelkõige äärmuslike emotsioonidele anti vabad väljendused. reaktsioon eeldatavate ratsionalismi kehtestatud valgustusajastu ja nendega seotud esteetilise liikumisne. · Johann Wolfgang von Goethe saksa kirjanik (1749 1832) "Noore Wertheri kannatused" 1774, intiimne kiriromaan, mis räägib Wertheri keelatud armastusest, mis on jutustatud kirjade teel. Lõppeb enesetapuga. Noorte enesetapp on traumaatiline sündmus ja sotsiaalne probleem.
magusat tajuvaid näsasid on rohkesti keeleotsal, haput maitset tajume peamiselt keele külje piirkonnaga ning mõru ja kibeda maitse suhtes on kõige tundlikum keele tagumine osa. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maitsmine_%20haistmine_ %20kompimine_liisaojakoiv.htm Taju pole lihtsalt aistingute summa Lisandub: Varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Subjektiivsus Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks • Hermann von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria. (võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida). Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda
aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad)
leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2
OTSUSTUSPROTSESSI ALUSED EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED LK 70 14. Selgitage alternatiivide elluviimise ,,tulemuste välja" olemust. Kui palju neid väljasid peaks otsuse ettevalmitusprotsessis koostama? Alternatiivsed tegevusvariandid, väliskeskkonna võimalikud seisundid, erinevate väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused ja alternatiivide kasulikkusehinnangud konkreetsete väliskeskkonna seisundite korral on need otsuse ettevalmistusprotsessi põhielemendid, mis kajastuvad baasmudelis. Otsuse ettevalmistamise baasmudelit iseloomustatakse kui tegutsemise tulemuste välja riski oludes. Alternatiivide elluviimise tulemused (Yij) on otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. Neid tuleb hinnata kasu...
kasutatakse originaalpealkirja. Perioodika väljaandes ei kasuta tõlkimist. Nimedele on omane suur- ja väike algustäht. Kui suure j aväikese algustähe erinevus tekkis, siis polnud see selle funktsiooniga, mis praegu. 300-400 aasta omadus on, et kirjutame nimesid suure tähega. Rööpselt ei saa vaadata suure tähega ja nimesid. Kõiki nimesid ei kirjutata suure tähega. Maailmas on keeli, mille puhul ei eristada suuri või väikeseid tähti. Nime meelevaldsus e subjektiivsus. Oluline nime tunnus. Sõnad keeles ei vahetu. Kui termin on kasutusel, siis on raske seda ümber õpetada. Nt termin ,,postiindeks" keelekorraldajad soovitavad ,,sihtnumber" tulemus on pooleks. Sõna vahetamine keeles on raske, pea võimatu. Nime vahetamine käib kähku. Nimevahetusega inimesed lepivad kiiremini. Nimede puhul on kindlad reeglid, olgugi, et need on mõistlikud. KOKKUVÕTE NIMETEOORIAST. Nimede eristamine teoorias on raske, seda on võimatu üheselt määratleda
) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele
2. Hippokraatikute mõju Sõda kui haigus (nt kodusõda) Jumalikest põhjustest loobumine Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal Usaldust arstikunsti vastu ei olnud 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 19. saj keskpaik 20. saj keskpaik: ,,teaduslik ajalugu" soosis Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks 20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut. Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal elada.
Osalev vaatlus lükkab positivistliku uurimissuuna kõrvale/varju , sest leiti, et osalev vaatlus annab hästi palju uut ja ootamatut; emotsionaalset, personaalset mõõdet. See uurimine ei ole koguaeg hästi intesiivne. Määratlemata fookusega. See on vaba ulatusega, kõikehaarav uurimine. Tuleb dokumenteerida igast asju, mis ette tulevad. Üldiselt tuleb kõige kohta midagi teada, et millestki konkreetset aru saada. Ohud, probleemid: Subjektiivsus tekib küsimus, kuidas saab kontrollida, et inimene räägib tõtt. Seda on väga raske kontrollida, need on üldiselt tehtud individuaalselt (ühel inimesel on kerge sulanduda). Tavaliselt on isegi ühe inimese majutamine raske, mõnes väikeses kogukonnas. Samas on see ka osaleva vaatluse jõud ja positiivne väärtus. Tekitab probleemi, et igaüks võib rääkida põhimõtteliselt seda, mida tahab. Samas käib
kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline diskursus) ja institutsioonalsed (sotsiaalsed diskursused) praktikad. Esindajad : F.Jameson ja M.Ryan. ameerika dekonstruktivism -- kirjanduskriitiline praktika, mis lähtub poststrukturalismist, eriti Kristevast ja Derridast. Kirjanduskriitika subjektiivsus. Tekstid ei ole lõplikud ja neis puudub referentsiaalne osutus. Esindaja P. de Man - tähtsustab kirjanduse retoorikat (kõne kujundeid). Derrida dekonstruktivism -- traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu. feministlik dekonstruktivism (feministlik kriitika) -- logotsentrismi fallosliku variandi (meheliku alge domineerimine) lõhkumine
PROBLEEMID: · inflatsiooni arvestamine. Mõjutab kõiki komponente ühtemoodi - pole vaja arvutada eraldi · diskontomäära valik. Intressi nominaal- ja reaalmäär. Näit. Laenuintress 12%, inflatsioon 5% siis tagasimaksmisel reaalmäär on 7%. · arvestusperioodi pikkuse valik: tulu saamise aeg, ehitise kasutamise aeg · valitud diskontomäär peab olema suurem kui loobutud alternatiivtulu allikal ( pangadeposiit). · möödunud perioodi kogemuse subjektiivsus. Ei saa usaldada absoluuthinnanguid , kuid võib usaldada kui vahendit alternatiivide hindamisel. · ignoreerime majanduse statistilise ( tõenäosusliku ) iseloomu. Arvutusraskused. Ajakaost kahju suurem kui arvutustäpsusest tulenev kasu. Intuitsioon. Juhtimiskunst. · psühholoogiline lühinägelikkus. Kõrge diskonteerimismäär vähendab tulevikuvoogude mõju investeerimisotsusele. ??? 100% tõenäosusega krooni kasu või 90% tõenäosusega 100 krooni kasu. Matemaatiliselt on võrdsed
Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist. Tunneb, et midagi tuleb teha, et see lõppeks. Ka pos emotsioon võib väsitada, vahel on vaja eemalduda. Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp. Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik, või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi. Emotsioon tekib sujuvalt, aeglasem ajaskaala. Isegi afekt võtab nats aega. Ka kustumine võtab aega. Emotsioon<-> ratsionaalsus; emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus. Teatud vastandlikkus- kui inimene ona emotsionaalne, siis tema loogika ja ratsionaalne mõtlemine kannatab. Tugev emotsioon on vastand objektiivsele mõtlemisele. Emotsioonide funktsioonid: · hinnang oludele/objektidele · erutab/pidurdab aktiivsust · suunab tähelepanu · kinnistab olulisi mälujälgi · väljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega
konda), mille üheks terminaalseks taksoniks (harutipuks, niisiis eeldata- vasti liigiks) on teine perekond või isegi sugukond. Evolutsiooniline süstemaatika peab klassifitseerimisel, taksonite ühen- damisel tähtsaks ka sümplesiomorfseid tunnuseid (vrd. joon. 12). Lisaks metodoloogilistele vasturääkivustele ja eksimustele loogika vastu (sugukond mingi perekonna liikmena) on evolutsioonilise süstemaatika põhi- hädaks subjektiivsus - ainult uurija suva otsustab, kui suur erinevus on küllaldane, et mõnest monofüleetilisest rühmast (klaadist) üks või teine liige välja eraldada. Evolutsioonilise süstemaatika pooldajate peamiseks teeneks on kladisti- liste meetodite nõrkade külgede leidmine ja kritiseerimine, eriti füloge- neesipuudest hierarhilise klassifikatsiooni tuletamise osas. 12. Identifitseerimine. Süstemaatika üheks allosaks on identifitseeri-
avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid.
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
(võivad jõuda) erinevatele tulemustele. Kõike analüüsitakse. Ükskkõik kuidas laps käitubs, iis see kõik annab infot, oleneb vaid, kui palju jõutakse tõlgendada/analüüsida. Samas võib üks tõlgendada ühtviisi ja teine teistviisi mingit käitumist. Hindamises kasutatakse mõlemat hindamisviisi. Hindamine ei tohiks olla subjektiivne, vahenditest võiks kasutada selliseid, mis hindavad objektiivselt. Samas alalti pole kõik vahendid objektiivsed, sisse tuleb seega subjektiivsus ja siiski kõik infot peaks analüüsima, sest sealt võib tähtis info peidus olla. Hindamisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Et tuleks mõelda analüüsi kohta, kui mõistlik ikka see on, kas saame teha laspe tulevikku puudutavaid otsuseid, järeldusi, elukvaliteeti jne. Paljud uurimisvahendid eeldavad korralikku väljaõpet. Kas uurijal alati ikka on see väljaõpe olemas? Peaks olema. Sest sellest sültub ka tulemuste tõlgendamine ja analüüs. Kui tal pole
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Humanistliku joone jätkaja, aga toob sisse mõnegi uue joone. Raymond Sebond astub välja antropostsentrismi vastu. Katalaani päritolu filosoof 15. saj-st. Temalt sai M ideid. Elu tervikuga kooskõlas olemine on M puhul oluline. Kasutatud on ka epikuurliku filosoofi mõistet tema puhul. Elu ülim nauding on olla loodusega kooskõlas. Essee on vormilt vabam ja ei eelda teaduslikku viiteaparaati. Ei ole katset saavutada formaalset objektiivsust. Essees on subjektiivsus, autori seisukoht tähtsaim element. Tõsised filosoofilised arutlused, aga need võivad olla äärmiselt isiklikud. M on ajalooliselt selle ,,teise" avastaja. Et võib olla ka keegi teine peale minu. Asuda selle teise positsioonile ja mõelda tema lähtekohast. Ameerika on avastatud. Ta puutus kokku pärismaalastega, kes prantsusmaale õukonda toodi. Ta mõtiskleb selle üle sügavalt. Seab kahtluse alla mõistuse võimed täielikeks v absoluutseteks otsusteks.
Neurootik – halb „teadlane“, mittevaliidsed ennustused. ROLLIDE KONSTUKTI REPERTUAARI (REP) TEST: Sex-rep – soorollide repertuari test. Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletus konstrukt; liiga avatud konstrukt. Fikseeritud rollide teraapia. Enesekirjeldus kolmandas isikus. FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE: EELISED: Optimistlik vaade isiksuse olemusele. Unikaalsus ja individuaalsus. Kogemuse struktuur. Subjektiivsus ja käitumine. PROBLEEMID: Alateadvuse osa ignoreerimine. Minevikusündmuste osa ignoreerimine. Lihtsustatud vaade isiksusele. Idiograafiline lähenemine. Tautoloogilised seletused. Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus. Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) II KLASSIKALINE TINGIMINE: Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J
1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega, vahetult vastu võetud informatsiooni. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta. Kõiki neid elemente mõjutab subjektiivsus ja meelevaldne lähenemine. Empiirilise tunnetuse väärtuslikkust mõjutavad: 1) faktide juhuslik ja valikuline talletamine; 2) üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumisest ja nendega seostunud sündmustest; 3) näidete eelistamine faktide kogumile; 4) seoste põhjuslikkus/juhulikkus määratakse subjektiivse suhtumise põhjal; 5) asjade, nähtuste ja seoste tegelik olemus jääb lahendamata.
põhjustas sündmuse B. Sündmuse A võis hoopis põhjustada sündmus B või hoopis sündmus C. Ø 2+2 4 Näiteks kui ühe inimese sissetulekud suurenevad, on ta paremas olukorras. Kui suurenevad kõigi inimeste sissetulekud, ei pruugi keegi nendest paremas olukorras olla. Seega pole majandusanalüüsis sageli kõige olulisemad mitte absoluutsed, kuivõrd just suhtelised muutused. Ø Subjektiivsus Teadlased on sageli omaenda teoreetiliste arusaamade "vangid". Kui õppida üks teooria "liiga" selgeks, võib see raskendada teistest teooriatest arusaamist. Teisisõnu, kui keegi teab liiga palju, mis ei ole õige, kuid mida ta ei saa oma mälust kustutada, võib see raskendada uute teooriate omaksvõtmist. Ø Ratsionaalsuse eeldus Majandusteooriate kehtivuse üks põhitingimus on, et majandusagendid käituvad
hakati suhtuma omaenese seksuaalsesse tegevusesse. Kristlus pakkus inimestele välja uue viisi, kuidas kogeda ennast kui seksuaalset olendit. Võrdleme 1)Artemidorost ja 2)Augustinust, 1) Artemidoros tõlgendab unenägudes seksuaalsust, annab seksuaalsusele hinnangu majanduse, ühiskondlike suhete, poliitilise tegevuse ja igapäevaelu õnnestumiste ja nurjumiste vallast. Augustinuse järgi, aga paradiisis Aadami seksuaalne soov allus ta tahtele, maal aga see nii ei ole. Seksuaalsus, subjektiivsus ja tõde liideti tugevasti kokku. See ongi see religioosne raamistus. Foucault sündis Poitierss 1926. a. Töötanud õppejõuna mitmetes ülikoolides, alates 1970 College de Frances . Suri 1984. a. aidsi. Mõned raamatud temalt Hulluse ajalugu, Teadmiste arheoloogia, Seksuaalsuse ajalugu Heites kõrvale inimmõtte ajaloo traditsioonilised käsitlused, püüab Foucault ajalooteadust ümber organiseerida, kasutades keskse
Küsimustiku pikkus (n. mittevastanute arv on üle 47% kui küsimustik pikem (Dawes, 2008) kui 15 min) - Probleem mõõtmisel, subjektiivsus: "Kui mitu korda nädalas ...?", M: "liiga palju" (tegelikult (Churchill, 1995: 399) 1 kord), N: "liiga vähe" (1 kord)
ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste
Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Emotsioon<-> ratsionaalsus; emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus. Teatud vastandlikkus- kui inimene ona emotsionaalne, siis tema loogika ja ratsionaalne mõtlemine kannatab. Tugev emotsioon on vastand objektiivsele mõtlemisele. Emotsioonide funktsioonid: · hinnang oludele/objektidele · erutab/pidurdab aktiivsust · suunab tähelepanu · kinnistab olulisi mälujälgi · väljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega. Emotsioonid reguleerivad õppimises
väljatoomine Sotsiaalsete tunnuste tajumine- tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus, organiseeritus, terviklikkus, interpreteeritavus, subjektiivsus. Tajuvead : haloefekt, loogika viga, leebuse efekt, sarnasusefekt, juhutunnusest lähtumine, stereotüpiseerimine, esmasuse efek. Implitsiitse isiksuseteooria on, et meie taju teisest inimesest ei koosne pelgalt omaduste kogumikest. Me loome teisest inimesest tervikliku ettekujutuse, mis oma olemuselt on enam 32 kui omaduste summa. Kasutatavad skeemid mõjutavad seda, kuidas grupeeritakse
Teadvus on aktuaalne subjektiivne mudel maailmast ja iseendast. Teadvuse "ülesanne" ehk otstarve on hoida meid teadlikena kõigest meile olulisest meie ümber ja iseendas. Teadvuse aktuaalsus - me teadvustame praegust hetke ja sellel toimuvat. Praegusel hetke toimuval on oma objektiivne ja subjektiivne külg. Teadvuse aktuaalsuse mudelina võiks kujutleda pimedas ruumis põleva küünlaga käes liikuvat inimest, kus põleva küünla leek oleks teadvuse analoogiks. Teadvuse subjektiivsus (a) tänini pole veel kellegi teise võimuses "heita pilku" meie teadvuse "puhtale poolele", s. o. teadvuse aktuaalsele sisule peale meie enese; (b) meie teadvus ei taotle reeglina kiretut, objektiivset ja kõikehõlmavat tegelikkuse peegeldust, vaid valib tegelikkusest välja ainult seda, mis meile oluline on. Subjektiivsena võimaldab meie teadvus küll üritada reprodutseerida teiste inimeste teadvuses toimunut, ent täielikult me seda vaevalt suudame (näiteks loovisiku teadvuses
ei viita reaalsele ega olemasolevale (ega kogemusele). Aru ja aistmise valdkond on tunnetus, puhta mõistuse valdkond on usk. Inimese arusaam heast ja halvast ei pärine kogemusest, vaid (moraal) on antud kui puhta mõistuse põhimõte, milles me oleme kindlad enne kogemust, a priori. Kehtib ka siis, kui keegi ei koge, keegi ei järgi. Inimene on mõistuslik olend ja annab ise endale seadused. On autonoomne vaba kuuletuma enda kehtestatud seadustele. Valgustatud. Allutatud ja autonoomne subjektiivsus. Praktiline mõistus juhib meie tegevust, annab meile tahte olla moraalne, kuid moraali kindel alus säilib muutumatuna, absoluutselt ja tingimusteta, isegi kui keegi seda mitte kusagil mitte kunagi ei järgiks. Moraal ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Kategooriline imperatiiv Kategooriline pole piiranguid, reservatsioone, kehtib tingimusteta. Imperatiiv kohustab. · Deontoloogiline eetika - väärtustab tegu, mitte tagajärge. Kasu ei saa olla moraali aluseks.
(õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus- õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus- õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus- käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte
keskkonnafaktorid, huvid) vahel ühe piirkonna siseselt, siis teemaanalüüsi tulevad esile ühe teema seosed kogu käsitleval maastikul tervikuna. Piirkonnaanalüüsi kasutatakse maastiku tundmaõppimiseks erinevate piirkondade kaupa. Samas on selliseid piirkondi võimalik edaspidi käsitleda kui terviklikke piirkondi, mida planeerimissituatsioonides tuleb käsitleda kui planeerimisüksust. Piirkondadeks jagamise kriteeriumid sõltuvad otseselt analüüsi tegemise eesmärgist. Subjektiivsus on ka selle analüüsi metoodika puhul suhteliselt suur, eriti piirkondade lahkmejoonte lokaliseerimise etapis. Teiselt poolt kasutatakse piirkonnaanalüüsi puhul tihti erinevaid hindamisskaalasid, mille tulemusena saadakse igale piirkonnale matemaatiliselt töödeldav numbriline väärtus. LOKALISEERIMISFAKTORITE ANALÜÜS Metoodika eesmärgiks on leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid
Küsimused 1. Mida mõeldakse teenindustaseme all? 2. Mida mõeldakse teenindamise kvaliteedi all? 3. Milles seisneb teenindustaseme kui tegevusnäitaja subjektiivsus? 4. Kuidas on võimalik hinnata pakutavat teenindustaset ja teenuste kvaliteeti objektiivselt? 5. Miks tajuvad klient ja teenindaja teenindustaset veidi erinevalt? 6. Millised on olulisemad teenindustaset iseloomustavad tegevusnäitajad? 16.9. Teenindustaseme jälgimine ja mõõtmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
