caput. Õigusvõimelist subjekti nimetati persona. Füüsiliste isikute puhul sõltus õigusvõime caput vastava isiku seisundist status. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 11.Rooma kodaniku staatuse mõiste. Õigusvõime Õiguslikult vaadatuna olid täisõiguslikeks subjektideks vaid Rooma kodanikud. Rooma kodanikus sai sündimisega, esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, Rooma kodaniku poolt orja vabastamisega, Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati orjusse sattumisega eriti vangi sattumisega; kui rooma kodanikule määrati raske krim karistus ühes pagendamisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks ja vabakslastuiks
tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Antud uurimistöös analüüsitav õigusakt Perekonnaseadus kuulub "rahvusliku õiguskorra püramiidis" neljandale astmele seaduste alla. Euroopa Liidu õigussüsteem loob rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille subjektideks pole üksnes liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. See on iseseisev õigussüsteem, mis moodustab osa liikmesriikide õigussüsteemist ja mida peavad tunnustama nende kohtud. Ühenduse õigus on kohustuslik ja absoluutne, s.t, et pädevatel siseriiklikel asutustel on automaatselt keelatud kohaldada 7
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
2) Õigust kaitsvad Käitumise või tegevuse tagajärjel karistuse rakendamine. Kolmas liigitus: 1) Seletavad põhiseadus (annab juhiseid), valimisseadus seletab protsessi. 2) Viitavad sätestab, reguleerib käitumist teiste õigusnormide kaudu. 3) Kitsendavad kui oli juhtum A ja ei olnud B-d, siis ei ole ka C-d. 56. Õiguse subjektid: Õiguse subjektid on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kuna õiguslik elu kossneb tervest reast õigussuhetest, siis on õiguse subjektideks kõik need isikud, kes võivad olla osalejateks õigussuhetes. Vaatamata formaal-juriidilistele erisustele õigussubjektide liigituses, on summa summarum (lõpp kokkuvõteks) õiguse subjektiks inimene. Ainult inimene on kohustatud ja õigustatud. Inimese kui õiguse subjekti iseloomustamisel tuleb käsitleda tema õigusvõimet ja teovõimet. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, missuguseid õigusi saab inimene omada ja milliseid kohustusi tuleb tal kanda. Kõrvuti
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18-
Kinnistusraamat on kinnisasjaga seotud asjaõigust käsitlevate andmete register, mis annab kolmandatele isikutele teavet kinnistute kohta. Kõik kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ning sellele antakse kordumatu number (kinnistu number). 40. Tsiviilõiguse subjektid. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid sõltumata subjektist ning autonoomse meetodi alusel ehk subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised (Füüsiline isik on inimene õigussubjektina) või juriidilised isikud. Juriidilist isikud jag: 1. Eraõiguslik juriidiline isik - isikud, mis on loodud erahuvides. EJI on täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik - isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes AJI-na
7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte säilimise tagab riik Õigussuhe kannab määratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 25. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. 26. Õigussuhte sisu.
Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on haldusõiguslikud, s.t nad on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte määratlemisel on praktiline tähtsus eelkõige haldusprotsessis, tema olemasolu on kaebuse esitamise aluseks. Haldusõigussuhete subjektid Põhimõtteliselt võivad haldusõigussuhete subjektideks olla kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Haldusõiguse subjektideks on see osa õigussubjektidest, kes on haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjateks. See tähendab, et neile on haldusõigusnormiga antud teatud õigused ja peale pandud kohustused. Alles konkreetse asjaolu ehk juriidilise fakti toimel muutub õigussubjekt haldusõigussuhte subjektiks.
Õiguse subjektiks on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, missuguseid kohustusi saab inimene kanda ja milliseid õigusi omada. Õigusvõime on inimese võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime tähendab inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime algab täisealiseks saamisega. Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimeste ühendused- juriidilised isikud. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud funktsiooni teostamiseks.Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle orgnid. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja- kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks: 1
ettekirjutatud toiminguid (tuleohutuseeskirjad jms). Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. 2. Õigusnormide kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, st normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Siin on inimese teod alati aktiivsed. Neid õigusi võib sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena, kusjuures subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne. 3. Õigusnormi rakendamine e kohaldamine – selline õiguse realiseerimise vorm, kus õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (nt kohus, politsei, haldusorganid jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: a. Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (nt sõjaväeteenistusse astumine). b
struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjeksus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega
ordinatsioonisuhteid (nt halduslepingud). Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. 3. Subjektiteooria – ehk modifitseeritud subjektiteooria (ka liigitamisteooria) – põhineb õigusnormide juurde liigitatavate subjektidel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Kui tekib kahtlust, kas õigusnorm kuulub avaliku või eraõiguse hulka, siis tasuks analüüsida
neid hoitakse ülal teadvusele suunatud võimukasutuse abi. Võimusuhete toimimisse on raske põhjalikult süveneda sellepärast, et võimusuhtes- ka sugupoolte omavahelised suhted- on kindlaks kujunenud juba kaua aega tagasi ja põhieeldused on seotud väärtustega. Väärtuste muutmine omakorda on väga raske, mis ei saa aga olla ettekäändeks nende rahulejätmiseks. [Tapani Kaakkurinniemi] Lääne tänapäevase ühiskonnakäsitluse järgi on otsustamise subjektideks üksikisikud. Teoreetiliselt ei ole nüüdisasjal erilit vahet, millist sugupoolt subjektid esindavad, teoreetiliselt puudub kodanikul sugupool- mehed ja naised on ühtviisi pädevad ja õigustatud otsuseid langetama ning kasutama neile kui kodanikele antud poliitilisi ja majanduslikke õigusi. Kuid see kuidas subjektsust mõistetakse teenib ilmsegelt rohkem meeste kui naiste huve. Mees on seega kodaniku tegevuse eeskuju ja mõõdupuu.[ Tapani Kaakkurinniemi]
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus.....................................................................................................7 3.3.Loomuõiguslik käsitlus.....................................................................................................7 4.Normatiivse ja individuaalse ...
tasakaal,inimene soovib võimu 1 Tutvusta välispoliitika kujundamise teooriaid ja osalejate rolle välispoliitika kujundamisel. 2 Tutvusta rahvusvahelise poliitika erinevaid toimijaid ja nende tähtsust. · Põhilised toimijad on riigid Teised toimijad on: · Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks 22 · Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) · Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused · Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d)
Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad ning õigussuhte objekt 22 Õiguse alused 6.2. ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus Rahvusvahelise poliitika toimijad n Põhilised toimijad on riigid n Teised toimijad on: n Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks n Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) n Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutam...
Tehingu vorminõuded: • kirjalik (TSÜS § 78); • kirjalikku taasesitamist võimaldav (§ 79); • elektrooniline (§ 80); • notariaalselt kinnitatud (§ 81); • notariaalselt tõestatud (§ 82). 19.Tehingute kehtetus Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi , tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. 20.Isikute paljusus lepingutes. Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus:Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult
üle. Loodusteadlase silmade järgi on inimene ülim loomariigist. Kuigi õigus seodub ka looduse eluta osadega, saab õiguse järgi toimida ikkagi ainult inimene. Füüsiline isik ehk inimene saab ainukesena olla õiguste ja kohustuse kandjaks. Inimene on ka täieõiguslik õiguse subjekt, kellele vastanduvad õiguse objektid. Ainult inimene saab olla õigustatud ja kohustatud isikuks. Kõik inimesed ei ole alati olnud õiguse subjektideks. Alles 19.sajandil sai inimene Euroopas täieõiguslikuks subjektiks. Enne ei olnud subjektideks nt orjad, võõrad, lapsed või naised. Kanooniline õigus annab inimesele õigussubjektsuse läbi rituaalide (nt ristimine). Tänapäeval on antropotsentriline maailmapilt aga servast ka murenema hakanud. See paistab silma nt selles, et üha kõvemini kostuvad hääled, mis nõuavad loomade mõtestamise muutmist. USA-s on teadaolevalt toimunud kohtuprotsess, milles vaidluse üheks
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
Töösuhe lõpetati kuna ei läbinud katseaega edukalt. Lahendused: Siret poleks pidanud nõustuma töötama 2 nädadlat töötama kella 20ni. Tööandja vastu pöörduma töövaidluskomisjoni. 20.TÖÖÕIGUS Tööd saab teha lähtuvalt neist neljast seadusest: 1. TLS- töölepingu seadus - selle seaduse järgi on subjektiks töötaja ja tööandja. 2. ATSAvaliku teenistuse seadus- subjektid:teenistuja/ametnik ja teiseks pooleks riik 3. VangS vangistuseadus- subjektideks kinnipeetav ja riik.KP ei ole töösuhetes vanglaadministratsiooniga. Kuid töötades väljaspool vanglat on töösuhetes asutusega. 4. VÕS- võlaõigusseadus töövõtuleping-töövõtja.-tellija see ei ole töölepinguline suhe. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Töötaja on ainult ja alati füüsiline isik.
korraldatuse stabiilsus. See tähendab - võimuorganisatsiooni käsutuses oleksid viisid ja vahendid korraldamise ja korraldatuse tagamiseks. Niisuguseks tagavaks organisatsiooniks on kaasajal riik (riigi süsteem). Tagamisest üksi on vähe - peab olema ka objekt, mida tagatakse ning subjektid, kelle suhtes tagatakse. Objektiks selles tähenduses on kehtiv õigus, st üldkohustuslikud käitumiseeskirjad ehk õigusnormid, subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. § 3. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid P.1. Õigusnormi tunnused Õigusnormi tunnused on: a) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht); b) üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga); c) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel).
anda neile riigile soovitud vorm ja asuda neid kaitsma riigi käsutuses olevate sunnivahenditega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: · Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. · See on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · Selle säilimise tagab riik · See kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 10. Õiguse subjektid ja õiguse objekt Õiguse subjektideks on subjektiivsete ôiguste ja kohustuste kandjad. Nendeks on isikud, kes osalevad ôiguslikus elus. Kuna ôiguslik elu koosneb tervest reast ôigussuhetest, siis on ôiguse subjektideks kôik need isikud, kes vôivad olla osalejateks ôigussuhetes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 7 ja 24 toovad ära isikute liigid, kes on füüsilised vôi juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik on seaduse alusel loodud ôigussubjekt. Juriidilised isikud
TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SISU Tsiviilõigusliku suhte subjektid (isikud) Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted) Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) ÕIGUSNORM on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijäuga.
Isikud, kes osalevad õiguslikus elus ja õigussuhetes. Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, milliseid õigusi saab inimene omanda ja milliseid kohustusi tuleb tal kanda. Õigusvõime on inimese võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime tähendav inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Õiguse subjektideks võivad olla ka juriidilised isikud. Nad liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud fn-ide teostamiseks. 4. Õiguse objekt. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Mõistega ,,õiguse objekt" on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed. Mittekehalisteks esemeteks võivad olla seaduses nimetatud juhtudel teatud õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Asjad omakorda
võlakirjad --"-- 1 kuu; 4)muud kohustused 3)konfidentsiaalne e. varjatud F- ostjale sellest ette ei --"--1 kuu. Kuuajalise likviiduse normatiiv 35% teatata, leping kolmepoolne. Ostja maksab sellele, kes Riskide konsentreerumine See on suurte summade välja arve esitab; 4)siseriiklik F; 5)ekspordi F; 6)tarbjaF e. laenamine ühele kliendile või omavahel seotud osa- järelmaksuga ostmine; 7)spetsiifiline teenus: avatud e. poolele. Kõrge riskikonsent. subjektideks loetakse konvensiaalne F- universaalne müüja teenindamise üks klient või omavahel seotud osapooled, kui nende vorm, mis pakub müüjale muid teenuseid(raamatup.-, võlakohustus panga ees ületab 10% panga omavah.-st. info-, reklaami-, kindlustuse- ja juriidilisi teenuseid). Omavahel seob osapooled: 1)kaks või enam maj.
Omanikul on õigus omandist loobuda või asi hävitada. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segatas omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud ja võlaõiguslikud kaitsevahendid. Omandi subjektideks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ka nt piiratud teovõimega isikud. Nende suhtes toimub omandi soetamine esindajate kaudu. Omaniku õigusi võib piirata ainult seadusega ja teiste isikute õigustega, kui viimased rajanevad seaduslikul alusel või kinniasjade puhul kinnisraamatu kandel. Omandi omadus tema vetruvus kui omandi kitsendused mingil põhjusel lõppevad , võtab omand jälle oma endise kuju ja mahu.
õiguste ja kohustuste kandja (nt ostja-müüja, tööandja-töötaja) Ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping, testament); sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub o Eriliik – absoluutne õigussuhe – suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Regulatiivne õigussuhe – tekitab subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; eraõiguslikud suhted, mille peamine eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse
põhiküsimus. Juriidilise vastutuse liigid. Liigitus toimub. 1) sõltuvalt juriidilist vastutust korraldavast organist: - kohtulik vastutus haldusvastutus sõltuvalt sellest,millises õiguskorras juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus, haldusvastutus,tsiviilvastutus, distsiplinaarvastutus. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud Nimetatud asjaolud on sätestatud seadustes ja neid kohaldatakse subjektidele, kes kehtivate seaduste kohaselt saavad olla õigusrikumise subjektideks. Need asjaolud on:1) süüdimatus: juhud, mil pädevad organid (kohus ja ekspertiis) tuvastanud,et õigusrikkumise toimepannud isik ei ole olnud võimeline endale oma tegudest aru andma psüühiliste puuete või vaimutegevuse häirete tõttu. 2.Armuandmine: konkreetse subjekti suhtes üksikakt antav Vabariigi Presidendi poolt. Amnestia seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud.
Sotsiaalkindlustus, pensionikindlustus, töölepingud, puhkused jne. osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel c. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad d. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusperekond 11
Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. · Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites · Õigusnormi kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86)
Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, kusjuures tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. 303. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama oma teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu objektiks võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. TVL subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. 304. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Kohustuslikud andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht, 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, 3) tööülesannete kirjeldus, 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, 5) töötasu, selle arvutamise viis ja
h riik. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja kohustused avaliku halduse teostamiseks. Pidepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Oluline on, et oleks kindlaks määratud subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks (kes teostavad volitusi, mida sisaldab õigusnorm). Teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ja nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. Riik 24 Avalik-õiguslikud juriidilised isikud - a.-õ korporatsioon - a.-õ asutus - a.-õ sihtasutus Osalise õigusvõimega haldusüksused Eraõiguslikud isikud 2. Riik
alusel konkreetsetest asjaoludest. Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigus suhtega. Subjektiivne avalik õigus saab realiseeruda üksnes haldusõigussuhte kaudu. 1. Haldusõigussuhte subjektid Haldusõigussuhet subjektideks saavad põhimõtteliselt olla kõik õigussubjektid, kes on haldusõigusnormidega tunnustatud õiguste ja kohustuste kandjateks. Eelduseks haldusõigusvõime olemasolu ehk võime omada haldusõigusnormidega sätestatud õigusi ja kohustusi. Peab olema ka haldusteovõime e võime praktiliselt realiseerida õigussuhetes oma haldusõigusvõimet, täita haldusõiguslikke õigusi ja kohustusi. Haldusõigusvõime ja haldusteovõime koos loob tingimused, et haldusõiguse subjekt muutuks
Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused · kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2. mitteametlik ehk mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt teadlase kommentaar). Tõlgendusaktid jagatakse: 1. ametlikud tõlgendused kohustuslikud; 2
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Riikliku korralduse erivormid a) Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea; riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil riigipeaa. b) Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, tavaliselt osalevate riikide välispoliitika koordineerimine, ühine riigikaitse ning majanduslik integratsioon. Tema riigid jäävad iseseisvateks rahvusvahelise õiguse subjektideks. Konföderatsiooni loetakse föderatsiooni eriliigiks või suveräänse riigi eriliigiks. Poliitiline reziim Poliitika on määratletav kellegi poolt oma eesmärkide saavutamisena avaliku võimu kaudu. Poliitiline reziim on riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste olkorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. a) demokraatlikkk poliitiline reziim: riigivõim kuulub rahvale.
Kasutamine Täitmine Järgimine Rakendamine Nendest 3 esimest on nn vahetud õiguse realiseerimise vormid, st et õiguse subjektid on siin ise pädevad õiguse realiseerimiseks. Kuid eksisteerib terve rida situatsioone, kus õigust vahetult lihtsalt ei saa realiseerida ja õiguse realiseerimiseks on vaja riikliku võimualast tegevust. Kasutamine: Aktiivne õiguse realiseerimise vorm, kus õiguse subjektid kasutavad neile antud juriidilisi võimalusi oma tegemistes ja toimetustes. Subjektideks saavad siin olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Eksisteerib tuntav erisus õiguse realiseerimises, tema kasutamise vormis tavainimeste ja avaliku võimu kandjate vahel. Nimelt, on lausa aksiomaatilise fakt, et tavainimese poolt temale kuuluvate subjektiivsete õiguste kasutamine on vabatahtlik asi. Keegi ei või meid sundida selleks. Niisamuti ei saa rääkida ka mingist vastutusest, kui me kasutame neid õigusi. Teisiti on lugu aga õiguse realiseerimisega kasutamise vormis avaliku
Vatikani riik. Teiseks anomaalseks subjektiks on Malta Rüütliordu. See ordu kontrollis Maltat kuni 18.sajandini. Kuid "viisakusest" on seda ordut siiski tunnustatud siiamaani kui rahvusvahelise õiguse subjekti. ÜROs on antud NGOdele konsultatiivstaatus nad võivad kaasa rääkida. Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid? nt General Motors, maavarade kaevandamisega seotud. Konservatiivne lähenemine on et nad ei saa olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, kuid USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2....
absoluutne subjektiivne õigus. Samas eksisteerib juriidiline kohustus ka ilma nõudeõiguseta. Nimelt peavad isikud alati silmas pidama teise isiku absoluutseid subjektiivseid õigusi. 8. Õigussuhte subjekt ja objekt. Õigussuhte subjektid on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Nendeks on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kuna õiguslik elu koosneb tervest reast õigussuhetest, siis on õiguse subjektideks kõik need isikud, kes võivad olla osalejateks õigussuhetes. Isikud jagunevad 2ks: · füüsilised isikud inimesed ja · juriidilised isikud seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilised isikud jagunevad omakorda: · eraõiguslikud erahuvides ja selle juriidilise isiku kohta käivate seaduste alusel loodud · avalik-õiguslikud riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu avalikes huvides loodud juriidiline isik (loodud selle juriidilise isiku kohta käivate seaduste alusel). .
KOV idee G. F. W. Hegel KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos. ,,Kõlbeline olmine" kui institutsioon on seega ühelt poolt subjektides endis olemas teadmise ja tahte kujul, teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi
langeda ei tohi. Tõlgendamisel tuleb kasutada kõiki tõlgendamisargumente (põhiõiguse korraldusele ja menetlusele kohta vt § 14 komm 3; sotsiaalse põhiõiguse kohta vt § 28 komm 10; tõlgendamise kohta vt § 152 komm 5.2.2). Põhiõiguse isikulise kaitsealana tähistatakse isikute ringi, keda vastav põhiõigus kaitseb. Isikuid, keda põhiõigus kaitseb, nimetatakse põhiõiguse kandjateks ehk õigustatud subjektideks (vt ülal komm 4.1; § 9 komm-d 3, 5). Isikuline kaitseala võimaldab eristada põhiõiguste kohaldamist PS objektiivsete printsiipide kohaldamisest (nt sisemine või välimine rahu, demokraatia) ning organipädevuste kohaldamisest (nt vaba mandaadi põhimõte). Organipädevuste kandjad on organid või organiosad. Kui on kindlaks tehtud, et teatav tegevus, omadus või seisund kuulub ühe kindla põhiõiguse
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk selle konkreetse riigi jurisdiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja selle stabiilsuse. Objektiks, mida riik tagab, on kehtiv õigus ehk üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks, kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab. Kaasaegne ühiskond loob erinevates eluvaldkondades jätkuvalt uusi eeldusi ja võimalusi majandustegevuse arendamiseks ning nende realiseerimiseks esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Koos sellega suureneb vajadus mitmesuguste suhete õigusliku reguleerimise järele. Seadus ja sellest juhindumine on tsiviliseeritud ühiskonna ning areneva majanduskeskkonna olulisemaid eeltingimusi.
h riik. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja kohustused avaliku halduse teostamiseks. Pidepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Oluline on, et oleks kindlaks määratud subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks (kes teostavad volitusi, mida sisaldab õigusnorm). Teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ja nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. Riik Avalik-õiguslikud juriidilised isikud - a.-õ korporatsioon - a.-õ asutus - a.-õ sihtasutus Osalise õigusvõimega haldusüksused Eraõiguslikud isikud 30 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik
eraõiguses liigitatud: 1) subjektiivseteks isikuõigusteks; 2) subjektiivseteks perekonna õigusteks ja 3) subjektiivseteks varanduslikeks õigusteks. Üksikisikul, eriti kodanikul, on teatud huvid avaliku võimu kandjate suhtes. Sellised subjektiivsed õigused avalikus õiguses liigitatud: 1) subjektiivsed õigused avalikust elust osavõtuks; 2) üksiku subjektiivsed õigused ühisolemisele ja 3) subjektiivsed vabadusõigused. Õigussuhte subjektideks on isikud, kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Õigussuhetes võivad osaleda nii füüsilised isikud (inimesed) kui juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud). Õigussuhte objekti all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid hüvesid, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel
mehhanismi, et kahju saaks hüvitatud. Üheks võimaluseks on see, et riigi ülesande saanud eraõiguse subjekt nt notar, peab oma ametitegevuse kindlustama teiseks võimaluseks oleks kahjunõuete esitamine otse riigi vastu. (autode teisaldamine Falcki poolt tasulisse parklasse (teostas avalikku võimu) - parkla aga hoidis oma era territooriumil autot - eraõiguslik vaidlus kohtus!) probleem, millisesse kohtusse pöörduda.) Teatud tingimustel võivad PÕ-ste adressaatideks ehk kohustatud subjektideks olla ka riigi äriühingud. Kui riigi äriühing on monopoolses seisundis, siis on ta eraõiguslikes suhetes seotud võrdse kohtlemise põhimõttega täpselt samuti nagu riik ise. kui riigi äriühing osaleb turusuhetes võrdsetele konkurentsialustel teiste eraõigusliek isikutega, siis ei ole ta võrdse kohtlemise põhimõttega seotud. Vastasel juhul sattuks ta turusuhete konkurentsis halvemusse, võrreldes teiste suhtes osalejatega ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
