eksisteeriks positiivset õigust 6. Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita! Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga
ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada, seletada, kui lähtuda vaid vabadest indiviididest. Haarab endasse selle, mis seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Vaja tunnustada, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus on riigil praktiliseks vahendiks, millega saab korrastada, käskida õiguse subjekte, mitte selleks, et parlamendil tööd oleks. Vajalik info, kuidas käituda! Kuidas tuleks õigust ühiskonnas rakendada, seda ütlevad õiguse subjektid ise, kommunikatsiooni kaudu. 8. Positiivne õigus ja õiglus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õiglane, kuna pole võimalik leida õiglust antud probleemis. Sellisel juhul leitakse põhiline ning leitud probleemid süstematiseeritakse, et hiljem samu olukordi lahendada „õiglasemalt“. Samas positiivne õigus püüab olla maksimaalselt õiglane. Samuti tuleneb see ka ülipositivismist, mis juba omakorda eeldab õiglust. 9
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud. Füüsilised isikud on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaa kodanikud. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna.
täitmiseks. Nendele aktidele tuleb käskkirja konstateerivas osas viidata. Jõustub selle allakirjutamisest, kui selles ei ole kirjas teisiti. Tehakse teatavaks viivitamatult. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). Õn alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotussubjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: Subjektid (kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud) Subjektiivsed õigused (lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist) ja juriidilised kohustused (riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr) Objekt (materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve) 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Õigusvõime
Ajutused normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. Teema 5. Õigussuhe 1) Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjeltise vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 2) Õigussuhe subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele: isiku õigus-, teo- ja deliktivõime. 3) Õigussuhte subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvüime tekib inimesel sünniga, avalaki õiguse harudes täisealiseks saamisega
vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused: 1) võimude lahusus-põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid); 2) üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes; 3) riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele-põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelises kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele
Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa alati õigusvaldkondi eristada ka eraõiguses subordinatsioonisuhted. Subjektiteooria täiendamine aitab aga õiguse
8. juriidilise vastutuse liigid Kriminaalvastutus riiklik sunni vahend, mis järgneb kuriteole. Karmimad karistused. Haldusvastutus järgneb väärteole, väiksem kahju tingib lahjemad karistused. Tsiviilõiguslik e. Varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumises ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 9. õigussuhte subjektid Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja 10. õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime
sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele.
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
Probleemiks suhteliselt ebaselged viisid kaitsmiseks. Demokraatlikes maades kaitstakse seades ajaline juurdepääs 30-60 aastat. Autoritaarsetes riikide isikute grupiti. 3. Ettevõtete ja isikute majanduslike huvide kaitse. Demokraatiamaades kaitstakse arhiiviseaduse või eriseadusega suhteliselt jäigalt, kehtestatakse 30-60 aastane juurdepääsupiirang. 4. Autoriõiguse kaitse. On kõigis demokraatiamaades ja enamuses ebademokraatlikes maades üldjuhul täpselt defineeritud subjektid ning levinuim piirang on kuni 70 aastat dokumendi tekkest. Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidus valdav seisukoht, et neid seadusi ei ole võimalik täielikult unifitseerida. Praeguseks näib olukord olevat mõnevõrra muutunud, juurdepääsureegleid soovitakse vähemalt harmoniseerida, määrates erandid selgelt õiguspärastatult.1 Eesti Vabariigis käsitleb juurdepääsupiiranguid arhiiviseadus, riigisaladuse seadus ja
1 Praktilise tähenduse annab sellele õiguse tehnoloogia ehk õiguse KUNST. Õiguskunsti, "õiguskäsitöö" tegemiseks ei pea omama küll kuigi täielikku ülevaadet õigusest, kuid see mehhaanika pole ei huvitav ega jätkusuutlik. 4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest
.................................................................................19 7Õigussuhte olemus ja mõiste...................................................................................................20 7.1Subjektiivne õigus............................................................................................................20 7.2Juriidiline kohustus..........................................................................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8
avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6
Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4. Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud tubakatoote pakendile nõuded, samuti müügiedenduse ja tubakatarbimise keelud ja piirangud,
osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: 1) autonoomne meetod selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogu, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. See meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel, kuid ta on iseloomulik ka kõikidele teistele eraõigulikele normidele. 2) Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. See meetod on selgesti nähtav riigivalitsemise
Näiteks ehitusluba, isik kohustub projektijärgi ehitama midagi Õigustkaitsev õigussuhe tekib kui isik ei järgi õigusnormist tulenevaid kohustusi ja keelde. Riik sunnib isikut loobuma õigusvastasest käitumisest ja viima on käitumise õigusnormidega vastavusse. Õigussuhte subjekt selleks, et keegi või miski saaks olla õigussuhte subjekt peab ta olema võimeline omama õigusi, kohustusi, vastutust ( süüvõimeline, õigusvõimeline) Kehtivas õiguses on kõik füüsilised isikud subjektid, isegi kui nad on piiratud teovõimega. Juriidilised isikud saavad ka olla subjektid, kuid ta saab tegutseda vaid organite ja esindajate kaudu. Õigussuhte objekt nähtus, millele on suunatud õigussuhte subjekti kohustused ja õigused. Võivad olla nii materiaalsed esemed kui ka vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mis rahuldavad subjektide vajadusi või huve. Juriidiline fakt olukord kus õigusnormis kirjeldatud abstraktne juhtum on aset leidnud.
sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. 2) Loomuõigus ehk ülipositiivne õigus- Loodus on inimesest omaette eksisteeriv igavene nähtus. Seal eksisteerivad universaalsed looduse seadused. Need on ideaalsed ja igavesed. Loomuõigus on õiglane, arukas ja vooruslik. Loomuõigus on rohkem tunnetatavad printsiibid,
6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale riikide eksisteerivad ka muud rahvusvahelise õiguse subjektid, nt rahvusvahelised organisatsioonid. Riigid siiski peamised subjektid. Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev. Rahvusvaheline eraõigus ei ole rahvusvaheline üigus, vaid on siseriiklik õigus. Määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhtudes, kui õiguselust võtab osa midagi välismaist. Rahvusvaheline avalik õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade kogum, mis
ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine
kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba. Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba. Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodi elementidena on käsitletud juriidiliste faktide valikut, õigussuhtest osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa
finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. TÕ subjektid on f. ja j.isikud. JURIIDILINE ISIK Juriidilise isiku tunnused: Täielik õigusvõime Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu Eraldatus oma liikmetest Iseseisev varaline vastutus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiliste isikute abil on võimalik ellu viia eesmärke, mis ületavad üksikisiku võimalusi ja võimeid. Juriidiline isik on kas Eraõiguslik v Avalik-õiguslik. Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmärgil:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse(õigusvõime, teovõime, deliktivõime). Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr. Objekt: Materjaalne ese, vaimne või uu sotsiaalne hüve, mis rahuldabüksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime. Riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8. Teovõime. Isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidililisi kohustusi iseseisvalt teostada e võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10
pigem inimkond ihkas sääraseid väärtusi nagu eelnevalt mainitud, ning seetõttu Fukuyama liberalismi tõlgendus Ajaloo lõpu näiteil ka inimkonnale sobis, sest nagu öeldud oli tegemist ajastu lõpuga, mis soosis liberaalse ideoloogia väärtusi, kuid sellest olenemata ei saa võtta liberalismi kui kunagiste ideoloogia sõdade võitjana ja maailmas domineeriva jõuna, kuna endised liberalismi pinnal hoidvad subjektid on närbumas. Eriti, kui veel täheldada, et liberalismi haripunkt leidis aset 19. Sajandil, ehk aktuaalne liberalismi dominantsus on seega vähenenud või siis pigem liberaalse ideoloogia väärtuste täis rakendumine on ebaõnnestunud, sest liberalismi väärtused ei mängi üheselt rolli, vaid pigem on valitud sellest sobivaim vorm, mis teatud riikidel nagu USA aitab ennast osaliselt teostada. Seetõttu oman kindlust nii
tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse(õigusvõime, teovõime, deliktivõime). Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr. Objekt: Materjaalne ese, vaimne või uu sotsiaalne hüve, mis rahuldabüksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime. Riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8. Teovõime. Isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidililisi kohustusi iseseisvalt teostada e võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10
karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus.
tähtaega. Käskkiri on üksikakt, mida annab minister välja põhiseaduse põhjal. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 6 Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. 7 Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhetes. 8 Õigusvõime. Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. 9 Teovõime. Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel
html 2.http://www.riigikogu.ee "Muulased Eestis" http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11900 3. http://www.delfi.ee/ "Eesti muulased on muutunud riigile lojaalsemaks" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-muulased-on-muutunud-riigile- lojaalsemaks.d?id=486736 4. http://www.ekspress.ee/ "Muulased kui mõistmatud subjektid" http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/muulased-kui-moistmatud- subjektid.d?id=27681413 5. http://www.saltokov.ee/ " ." http://www.saltokov.ee/?p=88 6. http://www.seti.ee " , -" http://www.seti.ee/modules/news/article.php?storyid=25313 7. http://www.moles.ee/ " " http://www.moles.ee/04/Jun/12/9- 3.php 8. http://www.sirp.ee Urve Palo "Integratsioonist Eesti ühiskonnas" http://www.sirp.ee/index.php?
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt".
Kohustused ja õigused objektiivsed (mis meile on antud) subjektiivsed (mis võivad tekkida). Säilimise tagab riik riik jälgib õigusnormide täitmist (õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist). Riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite (politsei, kohus,kontroll- ja järelvalveorganid) abil, kohaldades õigusrikkujate suhtes riigisundi. Õigussuhte pooled ehk subjektid on konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid) 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Füüsiline isik - inimene (peab eristama isiku õigusvõimet ja isiku teovõimet) 1 Õigusvõime (sünnijärgne) riik tunnustab meid õiguste ja kohustuste kandjana, tunnustab meid süsteemi osana
puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses.
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine. 33. Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-
avalikuks õiguseks, kusjures subjektide seisund erineb kardinaalselt era ja avalikus õigussuhtes. Avalik õiguslikus suhtes ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud e see pole egaalne suhe, üks pool nt riik võib alati muuta õigusnormi, mille alusel vastav suhe toimib. Avalikõiguslikus suhtes on alati yhel poolel võimuvolitused normatiivseks tegevuseks, mille abil saab olustikku reguleerida ka enda kasuks. Õigussuhte struktuuri elemendid: Avalikõiguses- subjektid, juriidiline kohustus, objekt Eraõiguses- subjektid, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, objekt Õigussuhte subjektid: Füüsilised isikud- kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaallased. Fõõsilised isikud võimad olla teovõimelised, ja kas osaliselt või täielikult teovõimelised. Juriidilised isikud- eraõiguslikud: äriühingud, eraorgansatsioonid, sihtasutused Avalikõiguslikud: riik, omavalitsus, poliitilised
või saada rahvusvahelisest lepingust lahti aga seni, kuni rahvusvaheline leping on kehtiv, peab Eesti rahvusvahelistes suhetes seda lepingut täitma - Lepingud on kõrgemal teistest õigusaktidest, sest “kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid” (lg 2) 3. Subjektid Rahvusvahelise õiguse subjektideks on need, kelle käitumist rahvusvaheline õigus reguleerib ning kes saavad olla rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjateks. Subjektid võivad olla: ❏ algsed ehk piiramata - saavad olla mis tahes rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjateks(nendeks subjektides on RIIGID) ❏ sekundaarsed ehk piiratud - saavad olla teatud rahvusvaheliste õiguste ja
Massikultuur laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu levitatav kultuur Eliitkultuur priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Igal rahval on oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku võime olla õigussuhtest osavõtja,peab olema teovõime ja deliktivõime. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?suhete valdkonna.õigussuhte struktuuri järgi. Riigiõiguslik,haldusõiguslik,tööõiguslik ,perekonnaõ jne. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise,muutumise või lõppemise. 58
· Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr. · Õigussuhtes juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused korrespondeeruvad; nt liikluses valgusfoor. · Ühes ja samas situatsioonis on ühel õigussubjektil nii subjektiivsed õigused kui ka kohustused; nt ost-müük. · Mitte alati pole subjektiivse õiguse ja juriidiliste kohustuste vaheline side vahetu; nt nõudeõiguse situatsioon. Õiguse subjektid · Juriidilisi kohustusi ja subjektiivseid õigusi omavad isikud. · Jaguneb kaheks: 1. Füüsiline isik selleks, et olla õiguse subjekt, omab õigusvõimet ja teovõimet. · Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See algab elusalt sünniga ja lõppeb inimese surmaga. Inimesel on piiramatu õigusvõime. Üldjuhul ka ühetaoline.
.............................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17
2. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse. 3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 5.2 Õigussuhe subjektid - õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine. 33. Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-
juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende täitmist. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlustest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik
LK 77 1. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste: a)eksogeenne; b) endogeenne olemust. EKSOGEENNE - Käsitleb inimesi juhitavas susteemis passiivsete käsutäitjatena, kellele "kõrgemalt poolt" (olgu selleks riigi valitsus, kontseni juhtkond, ettevõtte juhtkond või keskastme juht) antakse ette nii tegutsemise eesmärk kui ka tegutsemise variandid seega piiratakse otsustava subjekti vabadus tegutsemisvariandi valikuga. ENDONGEENNE - Tunnistab kõik subjektid endale eesmärke seadvateks vabadeks isiksusteks, kes käsitlevad väljastpoolt etteantavaid parameetreid (ka eesmärgiks või alternatiiviks nimetatut) ainult väliskeskkonna tingimustena, mille mõjusid arvestades seab subjekt endale tegutsemise eesmärgi ja valib selle saavutamiseks sobivaima tegutsemisviisi. 2. Selgitage eesmärgi käsitluse erinevusi juhtiva ja juhitava subjekti poolt juhtimise vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes).
Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6 Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel 6 Kokkuvõte 7 2 Sissejuhatus Eesti on sotsiaalne, ja demokraatlik õigusriik, ...
Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; kaubad, teenused, ideed; tasuline, kinni makstud; informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; mingi väljavalitud auditoorium. Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks; äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke; tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida. N. Roose (2005). Reklaam turunduses. EV REKLAAMISEADUSEST- Reklaamina ei käsitata: teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse
Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
