iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6
ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende viiside puhul, realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus
• Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud
õiguskorra horisontaalne struktuur liigituse aluseks on nende kuulumine teatud õigusvaldkonda. Horisontaalne on samatasandiline avalik õigus ja eraõigus. Mõlemas õiguses eraldi on samuti olemas eritasandilised õigusnormid. Läbi erinevate kvaliteeti puhul on võimalik ka Common Laws ja Islamis rääkida horisontaalsetest ja vertikaalsetest struktuuridest. a) Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Üritatakse vormida ja muuta, seda mis on juba olemas. Olemasoleva baasil muutuste sissetoomine.
valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse tagamine Rahvusvaheline õigus on õigus, mida rahvusvahelise õiguse subjektid peaksid vabatahtlikult järgima, kuid ka selles õiguskorras välja kujunenud meetodid, mis aitavad rahvusvahelise õiguse tagamist järgida. Sunnivahendite kasutamine on päris sageli vajalik. Peamisteks sunnivahenditeks rahvusvahelises õiguses on: surve avaldamine diplomaatiliste kanalite abil, vaidluste rahumeelse lahendamise meetod rahvusvahelistes kohtutes või väljaspool, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, riigi privileegide ja õiguste kaotamine või
subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA ·Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist ·Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) ·SUBJEKTITEOORIA ·Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ·ALLUVUSTEOORIA- ·Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). õigusharud ·Riigiõigus ·Haldusõigus ·Karistusõigus ·Tööõigus ·Tsiviilõigus ·Majandusõigus ·Protsessiõigus Õiguse allikad ·Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele
subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õigust eraõigusest- HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu mis kuuluvad eraõigusesse ja 3 avalikku õigusesse (uuri õigsust)Eraõigusesse- tsiviilõigus, majandusõigus, haldusõigus Avalikku õigusesse- , riigiõigus, karistusõigus, protsessiõigus 6.
Tunnetuse eesmärgiks on teadmiste omandamine. Teadmised jagunevad empiirilisteks ja teoreetiliseks tasandiks. Õiged teadmised valduvad, siis kui paneme need vastakuti valedega.Ratsionaalsel tasandil on tõde vastandatud eksimusele, meelelisel tasandil valele. . 1.2 Tunnetusteooria probleem Tunnetusteooria põhiprobleem seisneb objekti ja subjekti vahel. Subjekt on filosoofias terve inimkond ja objekt on aga maailm, mida subjektid näevad. Inimesed ehk subjektid ammutavad iga päev uusi teadmisi ja oskusi välismaailmast ning selle tulemusel loovad uusi objekte. Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada. Selle ehituse tulemusel lõin uue objekti. 3 1.3 Platon ja teised teadlased
· peamiseks tööõigus aktiks töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus: · teiste õigusharudega võrreldes on eriline õigusharu; · reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aga ka sõjalise suhtlemise pinnal; · erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja
suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus
Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad,
Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist
Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori
..........................................................6 2.1Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut................................................................6 2.2Islami karistusõigus koloniaalajastul.................................................................................6 2.3Islami karistusõigus postkoloniaalsel ajastul.....................................................................7 3KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES....8 3.1Kuriteo definitsioon...........................................................................................................8 3.2Õiguse subjektid.................................................................................................................8 4Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses..................................................................................10 4.1Huddud.........................................................
järgi kuuluks võlaõigus( mis tegeleb lepingutega) avaliku õiguse alla, kuigi tegelikult kuulub võlaõigus eraõiguse alla. 26. Mis on subordinatsioonisuhte puudus? Subordinatsioonisuhtes on tähtis allumine avaliku õiguse kandjale. Selle teooria järgi kuuluks laste ja vanemate vahelised suhted ka sinna alla. 27. Miks on avaliku õiguse liigitus selline nagu ta on? EI TEA 28. Mis on eraõigus? Õigus, kus subjektid on võrdsed. 29. Mis tähendab sõna “käsutama”? Tehingute tegemine 30. Mis on abstraktsiooniprintsiip? Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga. 31. Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4: (3)Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Õigusvõime on kõigil taoline ja piiramatu õigus omada õigusi ja kanda kohustusi (põhiseaduslikud õigused, näiteks õigus elule). Teovõime on iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime 18.a. (täisealine).
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem?
1. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. 2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled; 2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Ettevõtlus Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine
ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama. Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektidasutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud. Valitsusvälised organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühing või sihtasutus. Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena. 2.Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline
- Karistusõigus perekonnaõigus - Protsessiõigus pärimisõigus - Äriõigus Triin Roosve SKA lektor Avalik õigus Eraõigus Huviteooria Lähtub ühiskonna Lähtub üksikisiku ehk avalikest kasust huvidest Subjektiteooria Vähemalt 1 pooltest Mõlemad peab olema riik (ehk subjektid on füüs. avalik-õiguslik või eraõiguslikud juriidiline isik) jur. isikud Alluvusteooria 1 subjekt allub teisele Mõlemad e. subordinat- subjektid on siooni teooria õiguslikult võrdsed Triin Roosve SKA lektor Kas tegu on era- või avaliku õigusega? Vangistusseaduse säte: “§ 14. Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas
poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, st iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.
Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma. "Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris klassikat ja romantilist stiili. Baleriiniteema südamelähedane 1870ndal, kasutas modelli, kujutas siis baleriini proovis, lavale astumas, puhkamas, oma esinemist ootamas Rodin, tõepärased skulptuurid. Ta andis ebaharilikult edasi liikumist, tegi skulpuure nii, et oleks näha inimeste tundmusi, sisemisi mõtteid. "Mees murtud ninaga". Alguses tõrjuti see ära aga hiljem võeti vastu nime all "Roomlase portree"
Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks (ingenui) ja vabakslastuiks (libertini). Rooma kodanikuks sai: 1. sündimisega Rooma kodanikkude abielust, 2. esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, 3. Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, 4. Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, 5. Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodanikud olid ainukesed täieõiguslikud subjektid, kelle osas rakendati ius civile' t. Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium). Orjad
KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus.
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele
Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab kallid asjad ja odavad asjad Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad. Sotsiokultuuriline, -kõrgeim, abstraktseim tasand sotsiokultuurilised märgid: ((defitsiitsus, sotsiaalne positsioon, hind)) Mood. Kampaaniad, mis jaotavad inimesed gruppideks. Michel Foucault TEADMINE Kolm põhilist uurimistelge 1) teadmine-kuidas oleme konstitueerunud kui oma teadmise subjektid? 2)Võim-kuidas oleme konstitueerunud kui subjektid, kes teostavad võimusuhteid või neile alluvad? 3)Subjekt(eetika)-kuidas oleme konstitueerunud kui oma tegevuse moraalsed subjektid? Kanti 3 antropoloogilist küsimust peegelduvad:mida ma võin teada, mida pean tegema ja millele võin loota. Foucault-konkreetsus, süsteemipõhisus, erinevused Kant-universaalsus Tõde saab rääkida ühes konkreetses ajas ja ühes konkreetses kohas viibides. Peab suhestuma.
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2
Vapi reegleid muudetakse Vapi reeglite muutmine Kõike Vapide nimekirja vaatamine Vapide nimekirja vaatamine Uudiste haldamine Uudiste nimekirja lisatakse uus element Uudise lisamine Uudist korrigeeritakse Uudise muutmine Kõike uudiste nimekirja vaatamine Uudiste nimekirja vaatamine 2.2.2.8 Seotud subjektid (business actorid) Pädevusala kliendid: Andmesisestaja Pädevusala teenindajad: Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 5 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9 Mudelid 2.2.2.9.1 Business Use Case diagrammid a) pädevusala teenindaja rollis Vappi loomine Uudise loomine
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et kõik majanduslikud subjektid käituvad ratsionaalselt. Kui ressursid on piiratud ja alternatiive on palju, siis peab iga ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Mida arenenum ja haritum on ühiskond, seda rohkem on alternatiive. Majanduse 3 põhiküsimust on: 1) MIDA TOOTA? Ettevõtte seisukohalt on see olulise tähtsusega. Lihtne vastus sellele on, tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma
40 Juriidilisi fakte on võimalik jagada ka suurtesse gruppidesse, kui võtta liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega. Seega juriidilised faktid jagunevad: 1. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm. 2. Teod võivad olla kas õiguspärased või õigusvastased. „Õiguspäraste tegude puhul käituvad õiguse subjektid õiguslikku tähendust omavas olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega. Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.“ 41 Juriidilisi fakte võib liigitada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel: 1. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile konkreetsetel õiguse subjektidel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise 2
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel
süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik – on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel
sellega ähvardada mis tahes viisil mis tahes asja vastu 5) Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus a. ÜRO harta art 1 lg 2 ütleb, et kõik rahvad on võrdsed oma õiguste poolest ja omavad enesemääramisõigust Rahvusvahelise õiguse allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis puudub konkreetne hierarhiline õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt: 1) Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid põhiallikas 2) Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika põhiallikas 3) Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad põhiallikas 4) Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite
animetatakse õigusharudeks. Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega? Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. 17. Mis on õigussüsteem?
4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad:
pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Üldiselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses.
sümbolist. Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistva Viini juugendi esindaja. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid. Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud
Ühiskonna KT kokkuvõte vms . · Germaani ehk saksa õigussüsteem - mõjutatud Rooma õiguse poolt, omased on mitmesugused keerukad & aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks, tähtsamaiks osaks on Saksa tsiviiseadustik. · Anglosaksi ehk inglise õigussüsteem - kohus võib ise õigust luua, koodeksite puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus, Rooma õiguse vähene mõju, kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagune...
Vastus: Kiviräha Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2015 12. Lisa lause Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase ................... lõppu sobiv kaassõna (suhtes, osas, kohta). Põhjenda valikut. Vastus: Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Osas oleks siis, kui lepingu ese muutub. Suhtes siis kui subjektid muutuvad. 13. Mida tähendavad sõnad soovitav ja soovitatav? Vastus: Soovitav tähendab soovimisväärset ja soovitatav tähendab soovitamisväärset 14. Kas õige on Google otsimootor või Google'i otsimootor? Vastus: Google'i otsimootor 15. Milline on õige variant: Marseille sadam, Marseille' sadam, Marseille'i sadam? Vastus: Marseille' sadam 16. Leia loetelust kolm ajaloosündmust, mis tuleb kirjutada esisuurtähega: põhjasõda,
protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
asjaõigus Võlaõigus Staatilised suhted(ollakse omanik ja Vahetussuhted(mingi asi vahetab eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud
õigustatud isik nõuda kohustatud isikult tema juriidilise kohustuse täitmist (näit. võib pank laenutähtaja ületamisel nõuda laenusaajalt laenu tagastamist). Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine kujutavad endast õiguse vahetu (e. ainult õigussuhte poolte endi poolt) realiseerimise viise. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseeruvad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust.
Sellel teel ristuvad juba teadmus ja uskumus ehk see, mida loetakse käega katsutavast ja mida tuletatakse teadmistest. Imelik, et uskumise võiks seostada teadmisega. Kuid usutakse ju seda, mida pole otseselt nähtud, puudutatud või millest täpselt ei teata, vaid mille omadusi, päritolu ja sündmusi tuletatakse vastavalt arusaamadele. Olgu selleks siis tõesti jumal või maaväline elukas. Eelmised kaks näidet on väga huvitavad, kuna mõlemad on väga laialt kõneldavad subjektid. Samuti on nad võrreldavad kahe tõe vormiga, uskumise ja konkreetse füüsilise tõendiga. Väga palju inimesi on, kes usuvad, et jumal või maaväline olend on olemas, olles neid ise mingil moel näinud. Samuti on neid, kes on tulnud lagedale justkui tõenditega salapäraste olemasolust. Milline viis on rohkem tõde? Vast mitte kumbi, kuna ükski ütelus, sündmus ega sõna paberil või pilt, pole suutnud veenda inimesi jumala või tulnuka olemasolust või olematusest
eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse * tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises,
Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor
vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus : riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime. Õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja, annab õiguse osaleda õigussuhetes. 8. Teovõime - isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime -isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste (deliktide) eest 10
seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Objekt 7. Õigussuhte subjektid. Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) 8. Õigusvõime. Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 9. Teovõime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
