,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega. Määratakse: maksu objekt, subjekt, maksumäärad, maksu tasumise kord, tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord, võimalikud maksusoodustused jm 6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine,
Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on
.kuidas see on tänapäeva õiguses. MÕSITED: 1. Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused 6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga. 7. Juriidilised isikud- organisatsioonid 8. Füüsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias
antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Tänapäeval saab lepingut sõlmida ka teiste isikute-esindajate-procurator- kaudu. Otsene esindus-kus üks isik tegutseb teise isiku nimel ja arvel Roomas puudus. Obligatsiooni täitmine. Obligatsiooni mittetäitmise tagajärjed. Täitmine-solutio-loomulik obligatsiooni lõppemise viis,sest leping sõlmitaksegi selleks, et seda täidetaks. Täitmise juures tuleb vaadelda: Täitmise subjekt. Obligatsiooni võib täita deebitor ise või keegi tema asemel.Oluline on, et kolmas isik sooritab täitmise tahtega vabastada võlgnik. Obligatsioon tuleb täita kreeditorile v kellelegi muule(eestkostja).. Teatud juhtudel võib selle täita ka kolmandatele isikutele ilma kreeditori nõusolekuta(kui allüürnik maksab oma üüri otse majapremehele.) Täitmise objekt. Võlgnik peab sooritama selle samme tervikuna , milleks ta oli kohustatud
2.1 Konfutsianism Konfutsianism ehk žusue on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem, mille õpetused on täielikult läbi põimunud põhja-korealaste kultuurihoiakutega. Konfutsianism ehk süsteem inimestevahelistest käitumisest ja eetikast on üks nurgakivi lõunakorealaste vahelistes suhetes; see rõhutab just kohustusi, mis baseeruvad vastavalt suhte liigile. Põhilised tõekspidamised baseeruvad viiel erineval suhtel: 1) käskija ja subjekt, 2) mees ja naine, 3) vanemad ja lapsed, 4) õed ja vennad, 5) sõber ja sõber. Konfutsianism rõhutab kohustust olla aus, siiras ning näidata pojalikku kaastunnet ja austust vanemate vastu. 2.2 Perekond Perekond on kõige tähtsam osa korealase elus. Vastavalt Konfutsiuse traditsioonile on perekonnapeaks isa ja tema kohuseks on pakkuda süüa, riideid ja peavarju ning anda kinnitus abiellumiseks perekonnaliikmetele. Perekonna heaolu on palju tähtsam kui individuaalsed vajadused
Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest ja rahvuslikust koosseisust. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. VI Rahvas Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahtesugust rolli: 1) Inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks. 2) Riigivõimu teostaja, riigivõimu subjekt. Mitte kõigil riigi territooriumil asuvatest inimestest ei ole riigiga ühesugune õiguslik seos. Rahva riigivõimu subjekti tähenduses moodustab nendest see osa, kes on riigiga seotud püsiva õigusliku seosega kodakondsuse kaudu. Üldjuhul saadake kodakondsus sünniga, teisel juhul naturalisatsiooni korras. VII Riigi vormid Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses. Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi;
Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi tavasituatsioonis toimub õigluse tunnetamine eelkõige intuitiivselt ja empiiriliselt järjepidevuse kriteeriumi abil. Õigluspärasuse hindamisel saab kasutada formaalloogikat. Kõik kes on X, peaksid olema Y jne Õiglus ja väärtusteooria väärtust saab mõista kolmes erinevas tähenduses: väärtus kui omadus – tõene, õiglane – subjektiivne aspekt
Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6. Õigusakt eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid
kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused
erakordse jõupuhanguga. See on lühiajaline plahvatusetaoline protsess, kus inimese peaaegu täielikult domineerib aju koorealune osa ning ajukoor on pidurdusseisundis. See tingib pidurdamatute, primitiivsete reaktsioonide tormilise ja ägeda avaldumise; 3) Ootamatus ja lühiajalisus afekt põhiliselt sellepärast tekibki, et inimene ei ole valmis teatud sündmuste käiguks, need tabavad teda ootamatult. Subjekt ei ole selleks 9 valmistunud, kuid olukord nõuab tegevust ja afekt saab probleemsituatsiooni lahendamisel tahtmatult vahendiks. Ülitugev erutus ei saa kesta pikka aega, sest see kurnaks inimese ära eriti seetõttu, et inimene on selleks olukorraks ette valmistamata. Mida tugevam on olnud afektiaegne erutus, seda sügavamat üldist pidurdust on vaja afekti järgselt, et taastada kulutatud jõuvarud. (Bachmann ja Maruste, 2003: 228-229)
Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul
tusega seoses. Tõlgendamisega tegelevad juristid. Peab püüdlema selle printsiibi realisee- rimise poole- oleneb ka objektiivse olukorra tundmisest, võimest prog-noosida õigusliku regulatsiooni tagajärgi. Ka muudatused on vajalikud, kuid mitte nii, et alles jõustunud seadust tuleb hakata kohe muutma, parandama või täiustama. Abstraktsuse küsimus (vt õpikust lk 14). Oleneb ka kellele norm adresseeritud, kas eraisik või konkreetne muu subjekt. 3)Proportsionaalsus- sobivus ehk nende vahendite abil peab olema eesmärk saavu-tatav; vajalikud: tulenema avalikust huvist; mõõdukad (proportsionaalsus kitsamas täh) mõõdukas vahekord abinõude ja eesmärkide vahel. 4)Süsteemsus- seadused peavad olema süsteemsed. Sisemine ja väline süsteemsus. # sisemine eelneb välisele- puudutab seaduse loogilist, aksioloogilist ja teleoloogilist täpsust ning eeldab, et puuduvad vastuolud normide vahel
mingid struktuurid, millest tekst on ainult manifestatsioon- see on täiesti vale. Ei ole olemas ka teksti välist lugevat subjekti- ka lugeja samamoodi nagu tähendus tekib selle tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused. Dekonstruktsioon teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda.
tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja." 4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5
ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). Õiguse objekt. Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus
jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme (seonduvad õigusrikkumistega) riigi võimuorganite aktid – seadused, määrused kohtuorganite aktid – kohtumäärused, -otsused 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: käitumise subjekt käitumise subjektiivne koosseis käitumise objekt käitumise objektiivine koosseis 42. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loomad, loodusjõud. 43. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused
millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke.
36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiline fakt sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks autonoomne meetod õigussubjektid on võrdses õiguslikus seisundis (eraõiguslikud normid) autoritaarne meetod üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud (avalik õigus) Õigusinstituut on õiguharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
kohustused. Reflektsiooniõigus objektiivne õigus reguleerib õiguse subjektide välist kooselu, sisaldades õigusnorme, mis loovad õiguse subjektidele võimalikult soodsa olukorra. Soodustatu ei saa vahetult nõuda kohustatud isikult normi nõuetest kinnipidamist aga ta saab teadaandmisega riigiorganile mõjutada teda normi nõudeid realiseerima. Selline vahendatud mõju on reflektsiooniõigus. Ehk siis olukord, kui subjekt nõuab riigiorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud huvi (Ihering). Huvi teooria. Õiguse sisu. Subjektiivne õigus kui õiguslikult kaitstud tahtevõim või lihtsalt võim (Savigny, Puchta ja Windscheid). Õiguse eesmärk. Tänapäevane seisukoht huvi ja võim haaravad subjektiivse õiguse olemuse. Subjektiivsed õigused avalduvad era- ja avalikus õiguses erinevalt.
arengu vahel hakkab vahendama partei. Samas jääb ka Bernstein poliitilist ühtsust mõistma lõppkokkuvõttes klassiühtsuse tähenduses. 3. Georges Soreli (1847-1922) revolutsioonilise sündikalismi käsitluses on ühiskonna ratsionaalne substraat juba täiesti lahustunud ja ühiskondlik reaalsus ise määramatu. Taas on dialemma sama mis eelnevate puhulgi: majanduslik baas ei suuda tagada klassi ühtsust (ühtset identiteeti), poliitilisel tasandil moodustatud ühtne subjekt ("meie") aga ei pruugi tingimata osutuda klassiks selle sõna ranges mõttes. Siin tekib küsimus: kuidas siis mõtestada/täpsustada seda poliitilise ühtsuse loomust, mis tegelikult on struktuurselt määratlematu? Soreli järgi hakkab igasugune ühendamine ühtsuseks sõltuma teatud gruppide tahtest suruda peale omaenese arusaam majanduse korraldusest, see tahe ise aga püsib omakorda keelekujundite ehk müütide najal. Selliseks müüdiks saab Soreli tekstides "üldstreik"
vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele
2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara ...
Hea usu põhimõte- võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. Mõistlikuse PM- võlasuhtes loetakse mõitslikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Erista mõisteid objektiivne õigus, subjektiivne õigus ja õiguse subjekt ja objekt · Õiguse objekt õiguse subjektile allutatud õiguse objekt* Õigused esemena (mõned näited) · Nõudeõigused · Aktsiad ja osad · Muu ... Muud hüved esemena (mõned näited) · juurdepääs soojusenergiale, elektrienergiale jms · arvutiprogrammid · oskusteave (know-how) · Muu ... Asja mõiste Asi on kehaline ese. Asi on kehaline st meeltaga tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav (st "käegakatsutav") Kinnisasi ja vallasasi
12. Milline erinevus on teadmise ja teadmuse vahel? teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda Teadmine on suhe kolme ilmingu vahel: objekt (asi, mille kohta teatakse), seda esindav (sellega seotud) märk, teadja (agent, subjekt, kes teab; samuti edaspidi järeldamise masin). 13. Millised on tehisolendite õigused? Muuhulgas, üha rohkem tehakse eksperimente, kus tarkvaraline või füüsiline tehisolend tekitatakse esmalt mingil primaarsel kujul ning seejärel kasvatatakse üles ja õpetatakse nagu inimest. Millised on nende olendite õigused? Kas abielu omaloodud objektiga on reaalne? Mida see tähendaks ja milliseid muudatusi tuleks sisse viia kooseluseadusesse? 14
Väljenduses püütakse olla võimalikult ökonoomne. Hästi laabuva suhtluse tunneb ära sellest, et kohe kui osapooled on enda jaoks olukorra määratlenud, lähevad nende repliigid lühemaks ja elliptilisemaks - inimesed mõistavad teineteist poolelt sõnalt, täpsemalt võib kirjeldada ka selle situatsiooni kus toimub kahe tegelaste omavaheline suhtlemine.Mingit signaali on õige märgiliseks pidada siis, kui seda lähetanud subjekt annab sellele tõepoolest teatud tähenduse. Alati pole inimeste eneseväljenduse märgiline iseloom küllalt selge. Piirdume ühe näitega. Vestluse ajal käekella vaatamine on tavaliselt kiirustamise signaal. Kuid sageli kiigatakse kella ka vaid harjumusest või ajas orienteerumise tarbest. Lähedaste tuttavate keskel võib vabalt öelda, et aega on vähe ja kellavaatamise kui pehmendatud ja vahendatud väljendusvõtte järele pole mingit vajadust
Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus)
Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused. Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti (tellija) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping sõlmitakse sageli teatud teenuste osutamiseks (tõlke-, konsultatsiooni- vm teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt
eneseunustuseni. See toimub uimastava joogi või kevade lähenemise mõjul, mis täidab kogu looduse rõõmuga. Kaob vaen ja sõlmitakse uuesti liit, inimese ja inimese vahel samuti ka inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja. Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt. See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost... Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned? Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta. Modernsed kunstiteosed said kiiresti kuulsaks, kuid institutsioonide tunnustuse said üsna hilja. Kunstivoolud järgnesid üksteisele kiirelt. See tegi esteetikust
põhiõiguste kandja omab kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisavalt pakkumine ka vabalt turult saada võiks. III Võrdsuse tagamine ( võrdne kohtlemine) - Põhiõigused peavad looma kõigile inimestele üht viisi tingimused. IV Objektiivse väärtuskorra funktsioon- põhiõigused loovad subjektiivsed õigused aga ka riigi kohustused. §13 Põhiõiguste kandjad I Mõiste ja sätestus- põhiõiguste kanda on põhiõiguste õigustatud subjekt. Sätestatud on see üldises plaanis PS §9 II Piiritlemisprobleemid- 1. Subjektiivsed õigused VS objektiivsed printsiibid PS §27 lg 5 2. Subjektiivsed õigused VS organi pädevused PS §62 Füüsilised isikud Põhimõte on sätestatud PS §9 lg1 Kvalifitseeritud subjektid- isikud, kelle on teatud tunnus ja põhiõigus seob põhiõiguse kandja selle tunnusega • Kodakondsus- §36 lg2 ◦ Ehtsad õigused ◦ Mitteehtsad õigused §28 lg2 • Eestlane- §36 lg3
Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele
Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused. Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti (tellija) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping sõlmitakse sageli teatud teenuste osutamiseks (tõlke-, konsultatsiooni- vm teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt
varast. Näide Rooma õiguse arengust · Pojad (filii familias) on avalikus õiguses varakult pereisaga samade kohustuste ja õigustega, võivad olla magistraadid, eraõiguses alluvad pereisa võimule · Klassikalises õiguses muutub perekond poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg tsiviilõiguses iseseisev subjekt Perekond · Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta veel elaks (agnaadid, agnatio) · Veresugulus (kognaadid, cognati) omas vanas õiguses tähtsust ainult abieluõiguses · Preetorite õiguses veresuguluse osatähtsus, näiteks pärimisõiguses kasvab · Justinianuse ajal on veresugulus valdav
Objektiivsus- esitada nägemus selle kohta, kuidas asjad tegelikult reaalsel on (ei esita oma subjektiivset arvamust- autor taandab ennast, esitada oma vaateid, kuidas asjad tegelikult on) (Üritada lähtuda ausatest tõetaotlustest (filosoofia- mõista asju, nii kuidas nad on, kõik lähtub reaalsusest,saada asjadest aru, nii nagu nad on ideoloogia- subejekt, kes üritab näidata kõike nagu tema tahaks seda näha, lähtub sellest, kuidas subjekt tahab seda näha (näidata asju, sellisena nagu me ise tahame neid näha) Eesmärgiks nagu filosoofias, on mõista tõde Mitte kasutada “mina arvan” jne, pigem “toetudes eelnevale analüüsile, on nii ja nii”) Sirgjoonelisust Otsekohesust- ei tohi kasutada kujundeid, see mida vaja öelda, öelda otse Argumendi esitamine, orienteeritud probleemi lahendamisel- ei tohi olla kirjeldus, peab olema lahendus probleemi väljatöötamisel
(subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
nemad ei saa kuulata ega kasutada; selle volitusega aga saab DAC realiseerimine · Pääsupoliitika võib esitada maatriksina (nn. maatriksmudel): Oi -- objektid, Si -- subjektid L -- lugemine, K -- kirjutamine Haldamine keeruline, kuna on üks suur tabel - arvutis on sadu tuhandeid faile. Tahame igale kasutajale näidata ainult temaga seotud õiguseid. Sellist maatriksit saab näidata ainult täisõigustega administraatorile, kellele võib näidata kõike. DAC probleemid · Subjekt saab oma õigusi meelevaldselt teistele edasi delegeerida - salajase faili saab meelega või kogemata lubada ka teistele · Puuduvad vahendid ülesüsteemsete pääsureeglite kehtestamiseks (iga kasutaja teeb omamoodi) - puudub keskne kontroll · Enamasti ei kehti reeglid kõrgemal tasemel (süsteemiülem omab kõiki õigusi) - domeeni või süsteemi administraator või root; Lahendused: - organisatoorne meede - vähemalt kaks kasutajat peavad korraga sama asja tegema;
Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Aristoteles arvab, et iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike
kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei defineerinud nii täpselt) Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud tähendustele. Kaks dominanti: piiratus ja korrastatus.
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse.
massiklutuuri ideoloogia ideed. Välja tuleb identiteetide paljusus. See iseloomustab ettehaaravalt ka järgnevat aega eesti ühiskonnas kui ka kultuuris. Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad. Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele
Me saame mõtelda ainult vastavalt olemasolevaile kategooriaile. Seega on kategooriad samasugused teadmise eeldused nagu ruum ja aeg. Mõistus "... ei ammuta seadusi aprioorselt loodusest, vaid kirjutab need sellele ette." Metafüüsika ei ole aga Kanti järgi võimalik, kuna ta püüab uurida mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nii nagu teeb loodusteadus või matemaatika (i) Kant kritiseerib subjekti ehk hinge (ik self) metafüüsikat. On kahte liiki subjekti: empiiriline subjekt ja transtsen-dendaalne (kogemuse piirest väljapoole jääv) subjekt. Empiirilist subjekti me kogeme, transtsendenaalset mitte, kuid see peab eksisteerima, kuna see on vajalik meie kogemisvõime jaoks (analoogia: me ei näe vaadates oma silmi, kuid meil peab olema, millega näeme.) (ii) Kant kritiseerib eksistentsi-üldse metafüüsilist mõistet. Selleks esitas ta 4 antinoomiat, millest igaüks koosneb teesist ja antiteesist, mis üksteist loogiliselt välistavad.
Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine • Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt • Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb … • Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine • Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid • Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) • Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati • Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
...............................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus).
Seadusandja peab õigesti tunnetama reguleeritavate suhete iseloomu ja erisusi ning ühte liiki suhteid reguleerima ühesugusel viisil. Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. -autonoomne meetod- selline suhte reguleerimise kogum, mille tulemusena subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. (varalised suhted) -autoritaarne meetod- üks subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (riigivalitsemine, avalik õigus) Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatud osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kuid üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
kollane, sinine). 23. Mis on mõiste? Mõiste nimi, tähendus (sisu) ja osutus (maht)? Tooge näiteid mõistetest! Mõiste on abstraktne objekt. Mõisted on muutuvad ja hägused. Maht on objektid, mida mõiste hõlmab. Sisu on nende objektide üldiste tunnuste kataloog. Mõiste osutus ehk maht väljendub kohustustes ning konkreetses kohtustussuhtes isikute vahel Predikaat on omadus, lauseosa mis ei ole lause alus ega subjekt. Mõiste mahuks on kõik sellised kohustused, mis sel hetkel maailmas on ja samas ka see idee ise. „Ehatähe“ ja „Koidutähe“ osutus ehk maht on sama, tähendus mitte. Fregel ütleb, et neil on sama osutus ehk planeet veenus aga neil on erinev tähendus. „Märk“, „nimi“ on mistahes tähis, mis esineb pärisnimena, mille osutuseks on kindel objekt, mitte mõiste. Osutus ongi objekt, see millest lause räägib. Lausega tähistatu on osutus ja see kuidas, seda tehakse on tähendus
Kuidas modaalid tekivad? Dünaamiline deontiline episteemiline (võime) (luba) (tõenäosus) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet, näiteks: kas lause subjekt on agent (teadliktahtlik tegija) või hoopiski patsient, vrd inglise k: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv / impersonaal. Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Loetakse raamatut (*Jaani poolt) Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiivakusatiivne süsteem (2) absolutiivergatiivne süsteem Nominatiivakusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
