pöördes (isikus), on verbid e pöörd- e tegusõnad; (c) sõnad, mis üldse ei muutu, on partiklid e muutumatud sõnad. Morfoloofia ja süntaksi erinevus ilmneb just seoses sõnaga. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. 15. Sõnaklassid ehk sõnaliigid lauseõpetuses - Lauseõpetuses: (eesti keeles) (a)öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. 16. Polüseemia ja homonüümia põhjused ja piirid (polüseemia ja homonüümia vahetegemine, eristamine) - Lekseem ,,keel" on polüseemiline (st tal on mitu alltähendust, st ta on mitmetähenduslik). Polüseemia on seega motiveeritud mitmetähenduslikkus
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
sisemise õõnestustööga hävitada. 1920. aastate teisel poolel suhted paranesid -- 1929. aastal sõlmiti Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping. Samas püüdis Moskva kasutada Eesti, Läti ja Leeduga paranenud kaubandussuhteid neile poliitilise surve avaldamise vahendina. 3 Balti liit Eestist sai rahvusvaheliste suhete täieõiguslik subjekt. Juba 1921. aastal Rahvasteliitu vastu võetud Eesti Vabariik ühines kõigi poliitiliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. Eesti diplomaatia eesmärgiks oli regionaalse Balti liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola, Leedu ja Läti osavõtul. See aga ei õnnestunud riikide erihuvide ja omavaheliste vastuolude tõttu. Balti Liidu sõlmimist takistas ka Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. 1923
Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes võimuga tagaplaanile, õigusele antakse nii palju ruumi, kui võim seda lubab Õigussuhe. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Kolm elementi: Sisu subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus koos; Objekt See, millele õigussuhte on suunatud. Näiteks kahju hüvitamine, kauba üleandmine(ostumüügileping); Subjekt Isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud(füüsiline, juriidiline isik) Subjektiivne õigus. Konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Juriidiline kohustus. See, kellelt käitumist nõutakse. Juriidiline fakt. Konkreetne äitumisakt, mis on õigusega reguleeritud. Raha laenamine, kauba ostmine, juriidiline fakt tekitabki õigussuhte. Juriidiline isik. A) eraõiguslikud loodud erahuvides(TÜ, OÜ, AS, ühistu, sihtasutus,
killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Vastus: Kui oleks olemas vastuolu, siis kehtiks Loodushoiu seadus, kuna see on välja antud hiljem. Tegelikult aga kehtivad mõlemad normid, kuna tegelikult vastuolu puudub, sest võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toomine ei pruugi tähendada seda, et tooja ise looma tapnud on. Loom võis näiteks ka ise surra. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18-aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 3 Vastus: 15-17(k.a.) aastaste puhul peaks rakendama sama normi, mis 7-14 aastaste
- religiooni rituaal väljendab ja kinnistab selle religiooni usulisi seisukohti 22. Palve liigid ja psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne - vestlev palve: teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust/ kindlustunnet - objektiivne palve: palvehelmed (maagiline maailmapilt) - subjektiivne palve: palvetav subjekt on aktiivne ja usuliste kogemustega - efektid isiklikul tasandil: muudab meid teadlikumaks iseendast (olukorrast, vajadustest, tunnetest, motiividest), toetab inimeses usku ja lootust, vähendab sisepinget (terapeutiline), inimesed leiavad tähenduse elusündmustele ja tunnetavad elu mõtet. grupitasandil: suurendab grupi sidusust, inimesed on avatumad ja pühendunumad, annab inimestevahelistele suhetele nö igavikulise/ vertikaalse mõõtme 23
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse motivatsioonilist teadvustatust tähistatakse ladinakeelse sõnaga ego. Mina ise rõhutab inimese identsust iseendaga. Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist: -Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W
mõtleb jänest, jänese osa või "kõik miinus jänes". Mõnes teises keeles võib toimida hopis teistsugune klassifikatsioonisüsteem (see on Quine'i tõlke ebamäärasuse printsiip). Asjadest ja nende omadustest kõnelemine on mõtlemise vaid. "Omaenese, eelnevalt omaks võetud ja lõppkokkuvõttes hõlmamatu ontoloogia" raamides see on Quine'i ontoloogilise relativismi printsiip. Traditsiooniline empirism Traditsiooniline empirism lähtub Quine'i arvates pildist, mille järgi subjekt omandab teadmisi välismaailmast. Subjektile ei pruugi maailm olla antud otseseslt nagu ta on, vaid subjekti ja maailma vahel asub teatud vahenduslüli. Selleks võivad olla meelemuljed või meeleandmed või mingisugune vahetult antu, mis pole siiski sama, mis selle objekt maailmas või hoopis positivistlik vaatluslause. Sellele vahenduslülile toetudes saab põhjendada väiteid välismaailma kohta. Seesugune ettevõtmine kätkeb endas probleemi kuidas on üldse
Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest. Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne, on need pigem head kõrvalproduktid aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis, inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 3. KANTI EETIKA KRIITIKA Alati ei pruugi testimine kategoorilise imperatiiviga olla kooskõlas meie moraalse intuitsiooniga
Nad oskavad analüüsida asju mitme külje alt ning teevad ise otsuse, mis variant sobib neile rohkem, mis on loogilisem nende arvamuse järgi. Mina saan aru nii, et Hegel tahtis sellega näidata, et kõik inimesed mõtlevad abstraktselt, isegi kui nad seda ei tunnista. Abstraktsest mõtlemisest ei ole pääsu. Otsustus on kujutluste ühendamine teadvuses. See on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses tõestati (see, teine või kolmas) on tavaõigus. Kohtunikel on võimalik selgitada ja täpsustada kehtivat õigust või mõnikord hoopis luua uut õigust. ( Nt vaidlus selle üle, kas ÜRO on üldse rahvusvahelise õiguse subjekt või mitte? Israelis tapeti ära ÜRO vahendaja ja ÜRO tahtis oma ametniku tapmise eest saada hüvitist. Plaanis ÜRO esitada Israeli vastu rahvusvahelise nõude. Israel ütles aga, et rahvusvahelise nõude on võimalik esitada vaid rahvusvaheliste subjektide vahel ja ta küsis ÜRO käest kus kohas on ÜRO hartas kirjas, et ÜRO on rahvusvahelise õiguse subjekt. Ja tõesti ÜRO hartas siukest sätet ei ole. ÜRO pöördus rahvusvahelise kohtu poole, et küsida tema arvamust
Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Kas inimene on loom? Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Arengusuund: autonomiseerumine Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos inimrühm, mitte üksikindiviid Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda- sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema. 2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt. Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS. Nt Peenral kasvavad lilled, poisist kasvas mees, väljas sajab vihma. Semantika uurib seda, mida miski tähendab , pragmaatika uurib, mida sellega öelda tahetakse. Tähistaja sümbol, sõna puhul selle kest, nt maja puhul häälduskuju või kirjakuju.
Ta otsib süsteemi, kus üksikisik ja riik oleksid lahutamatult seotud. Tema metafüüsilises ratsionalismis on just mõistus kõige mõõdupuu. Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkus tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne.
Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on
Eraõiguseks nimetatakse õigusnormide kogumeid, mis reguleerivaid suhteid üksikisikute vahel. Eraõigus on õigusnormide kogum, mis korraldab omandi-, kohustis-, pärimis-, ja perekonnaõiguslikke suhteid. Eraõiguse moodustavad tsiviilõigus, kaubandusõigus ja majandusõigus. 9. Avalik õigus: Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga. Avalik õigus korraldab riigi ja isiku vahelisi suhteid, kus riik on kodaniku suhtes võimu subjekt ning sunnib oma tahte talle peale nn. Käsu korras. Avalik õigus on rahva teenistuses olevad toimingud, mis on suunatud kõigile. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, mis jaotub tsiviil- ja kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus. 10. Õiguse tekkimise üldiseloomustus: Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk
peal olev number ja selle arutlemine..).Ta juttude keskmes inimese pürgimine kõrgemale.. Tugev rõhutatud teksti ja keele tasand taandub 00ndatel, mille vahetab välja traditsiooniline käsitlus inimesest. Murrang algab „Taevatrepist“. 2002. a ilmunud novellikogu „Hobune ei kusagilt“ näitab ka ilmekalt rõhkude ümber paiknemist. Hakkab tegekema tuntud teemadega – armastus, truudusetus, kadedus, süütunne jne. Psühholoogia ja pshühhopatoloogia piir ähmane... Naine e armastuse subjekt, püütakse tabada sügavamalt, kui lihtsalt suhteprobleemid ja õnneni jõudmine läbi naise. Tegutsemise eesmärgiks mõista tervikut, milleks on hing. Ka nagu püüdlemine, aga hingeni läbi armastuse, mitte tõeni läbi tõe vms. Enam ei tõlgendata, selle asendas armastus. 2005. a „Palverännak“. Pealkiti viitab religioonile. Fragmentaalsuse aste väga kõrge, isegi rohkem, kui teistel. 9 raamatut kokku tal.. palju artikleid jm kirjandusasju.
millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI
kindlustuskaitse eest kindlustusmakseid. Võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes sõlmib või kelle nimel sõlmitakse KA- ga kindlustusleping. KV võib samaaegselt olla ka: kindlustatud isik ehk isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud, või soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada KA kohustuse täitmine. Kindlustusandja – (VÕS § 422 lg 1) on kindlustuslepingu subjekt, kes peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tegevuseks on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Vastutasuks omandab ta selle eest kindlustusmaksed. KindlTS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustusandja KindlTS tähenduses äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel
seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt. Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord. Konföderatsioon on riikide liit mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal ei ole ühist riigipead, ta ei ole ise rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektid on kofederatsiooni moodustanud riigid. Riigi valitsemis vormid: 1. Monarhia : riigipead ei valita vaid saab isik kellel on selleks sünnipärane õigus 2. Vabariik: Riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Ühiskonna tuntumad teooriad Karl Marxi teooria: Selle aluseks on omandi suhted. Elanikkond on jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi: 1. Kodanlus (omavad tootmis vahendeid) 2. Palgatöölised
Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest · Andmekogu vastutav töötleja võib volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Selline subjekt on volitatud töötleja · Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse · Andmekogu vastutav töötleja korraldab riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud või delegeeritud ülesannete täitmiseks asutatud andmekogu keskse tehnoloogilise keskkonna loomise ja haldamise
infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
hüpotees ka kinnitust( joove vähendas kondoomi kasutamise soovi). Omavahel võrreldi kaineid ja joobnud vastuste andjaid. Ülejäänud kolmes eksperimentaalses uurimuses kasutati uurimuse analüüsiks t-testi, z- skoori, f- testi ning analüüsiti saadud standardhälvet ja cronbachi alfat peale küsimustikele vastuste andmist. Ka nendel puhkudel leidis kinnitust hüpotees, mille kohaselt alkohol paneb unustama kondoomi kasutamise ja subjekt on valmis vastu võtma kõrgendatud riske, nende võimalikke mõjusid vähem arvestades. Sama toimus ka nn. Platseebokatses, mis annab küll suuremad võimalused saadud tulemuse interpreteerimiseks ( lihtsalt fun ja nauding elustiiliks tarbimisajastul jne.) 16. Mida teeksid teisiti selle uuringu korraldamisel? Tulenevalt vastusest eelmisele, 16 küsimusele sügavuti edasiminemisel. 16)Minu arvates on selle uuringu suurimaks puuduseks ressursside (aeg, inimesed, vahendid)
ETTEVÕTTE TMS ETTEVÕTTE ALLÜKSUSED JUHTIMINE KONTROLLINGU KONTROLLING OPERATIIVNE KONTSEPTSI- OONIS ALLÜKSUSTE TMS Т.KARM 12 KONTROLLINGU KOHT JUHTIMISSÜSTEEMIS Subjekt või juhtiv süsteem ORGANISATSIIOON Eesmärgid PLANEERIMISE SÜSTEEM KONTROLLING PERSONALI jUHTIMISSÜSTE INFOSÜSTEEM EM Faasid Varustus Tootmine Turustus Ressursid Materjalid Seadmed Personal Инфо Т
eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted. Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud, seda ei määratle miski), c) lepinguvabadus (seotud dispositiivsusega), d) tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip, e) hea usu põhimõte- käiuda ausalt ja õiglaselt kohustus teha koostööd jne, f) mõistlikuse põhimõte(asja konkreetset hinda, turuhind) Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks(õigusvõime, ja teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
ning mis asuvad hierarhias seadustest ja määrustest allpool. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega. 7 Põhiseadus Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes
Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti. Küsin, et mis punkt see on ja jõuan järgmisele reflektsiooni punktile, kus mõtlen endast jne.. Minaloome kõrgematel tasanditel tulevad välja mina kui moraalsete otsuste subjekt, mina kui religioosne subjekt jne. Karl Marx- inimene kui ühiskondlike suhete summa (või lõikepunkt). Goethe samastab oma elutööd iseendaga ning ütleb, et töö ei tulene hingesügavustest vaid see on see, mida olen oma elu jooksul kogenud. · Materialistlik- vaatleb inimest kui looduse koostisosa ning arengu tippu · Psühholoogiline inimese fenomen läbi psüühika. 19 saj lõpp, 20.saj alguses avastatakse ju, et inimesel on hinge asemel psüühika.
· Tunnustamise tüübid: o De facto tunnustamine tähenduab uue riigi või valitsuse esialgset tunnustamist piiratud ulatuses. Selline tunnustamine on eelkõige ajaliselt piiratud. Õiguslikud suhted ajutised. o De iure tunnustamine tähendab uue riigi või valitsuse täielikku tunnustamist. Pärast sellise tunnustamise saamist on uus riik rahvusvahelise õiguse täieõiguslik subjekt ning saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. · Mõlemal tunnustamisel on tagasiulatus jõud kuni riigi tekkimise momendini ning samal ajal tunnustatakse ka kõiki uue riigi intitutsioone ja vastuvõetud õigusakte Õigusjärglus Puututab selliseid õiguslikke küsimusi mis tekivad olukorras, kui üks riik asendub teisega ning järeltulijariik hakkab teostama oma avalikku võimu eelkäijariigi
esmasematest põhjustest. Tarkus tegeleb põhjuste ja alustega. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Ainelised, materiaalsed, vormiv, võimalikkuse põhjus. Toimiv põhjus, lõpp-põhjus. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Aristotelese kategooriad Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi
(subjekt) ja isiku vahel, kellele on võim suunatud (objekt). Nagu see esineb näiteks ülemuse ja alluva vahekorras, kus juht kasutab töötajat millegi ärategemiseks. Võimu tööriistad on organisatsiooni alluvusseostel põhinev siseehitus ning täpne korralduste andmise ahel. Teisel juhul on võim kui kellegi isikupärane omadus, s.o kordasaatmine on inimese isikliku suutlikkuse tagajärg. Võimu olemus, st subjekt ja objekti vahekord ei muutu, küll aga omandab partnerluse ja koostöö vormi sisu. Tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kaudu või millegi abil kedagi või midagi, panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus. Võimu sisu ilmneb võimuallikates ja vahendites. Võimuallikad: 1. Tasul põhinev võim- inimesed tajuvad, et juhil on ressursse, millest võib neile kasu olla: edutamine, palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine.
poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiline fakt sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi
psühholoogilistest efektidest. - p118 14. Palve psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne - vestlev palve: teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust/ kindlustunnet - objektiivne palve: palvehelmed (maagiline maailmapilt) - subjektiivne palve: palvetav subjekt on aktiivne ja usuliste kogemustega - efektid isiklikul tasandil: muudab meid teadlikumaks iseendast (olukorrast, vajadustest, tunnetest, motiividest), toetab inimeses usku ja lootust, vähendab sisepinget (terapeutiline), inimesed leiavad tähenduse elusündmustele ja tunnetavad elu mõtet. grupitasandil: suurendab grupi sidusust, inimesed on avatumad ja pühendunumad, annab inimestevahelistele suhetele nö igavikulise/ vertikaalse mõõtme 15
Info ei ole uudisväärtuslik Tsitaadid ja argumendid ei ole usutavad Liiga palju või vähe faktimaterjali Vale struktuur algus ebaoluline Pikk, lohisev, reklaamilik pealkiri Vormistamisel: Grammatika vead Pealkirja lõpus punkt Pealkirjas, sissejuhatuses ja kontaktides puudub org. nimi Vähetuntud org.-de kohta puudub info tegevusvaldkonnast Otsetõlge Saatmisel: E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus Vale sihtgrupp · E-pressiteate väljastamine 7.8 Teemareal (subject) pressiteate pealkiri või lühikokkuvõte 8 Manuseid ei ole vaja lisada, va fotod (kui neid ei saa panna kodulehele, ftp-sse) Veebiviited alamleheküljele Kontaktisiku andmed (meil, telefon) Meili tähtsustamisega (hüüumärk) ettevaatlik · Suhtekorraldus 2.0 4.1.3
· Mina-teadvus, · Käitumise suhteline püsivus, · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga. Ehk siis lühemalt: kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ning sotsiaalne roll. Eneseteadvus selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t saadakse aru, et ümbritsevad keskkonnas on veel minutaolisi objekte ehk suhe: mina ja maailm. 1.2 TEOORIAD ISIKSUSE ARENGUST 1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks
Õigusnorm - õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigusnormi loogiline struktuur: Hüpotees- eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohandatav. Dispositsioon. Santsioon. Õigussuhe õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus selle seose pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohtuste kandjatena. Õigussuhte elemendid: õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Õigussüsteem mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Dok.süstemi juurutamise metoodika- EVS A. Lähteuuring (määratletakse dok seotud probl. Antakse hinnag asutuse dokhalduse nõrkade ja tugevatele külgedele. Hinnatakse probl lahendamise teostatavust ja riske) B
Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi aluste mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse se...
ratsionalismile ning vähemalt Kanti enda arvates ületab mõlema puudused (ühekülgsuse): empirism alahindas mõistuse aktiivsust ja rolli tunnetuses, ratsionalism aga kogemuse rolli tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. Otsustuste seas eristas Kant analüütilisi (`osadeks lahutamine') ja sünteetilisi (`kokkuühendamine'). Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid (`kogemusel põhinev') ja aprioorseid (`enne kogemust, kogemusest sõltumatu') otsustusi. Asi iseeneses ja asi meie jaoks- Das Ding an sich
1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks. Kolmas isik ei ole kohustuslik subjekt, kuid on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmisel ja mittetäitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib kas lepingu või seaduse alusel olla garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohustus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud sunjekt. Siis lähevad kõik nõuded garandi vastu.
Teine lugemine on kõige olulisem. Kolmandal lugemisel saavad sõna võtta ainult fraktsioonide esindajad. Toimub hääletus. Kui saab üle poolte häälte, saadetakse presidendile. Presidendil on 14 päeva kuulutada välja. Presidendi nõunikud kontrollivad seaduse vastavust põhiseadusega. President kuulutab seaduse otsusega välja, läheb Riigikogusse, kust saadetakse justiitsministeeriumisse. 33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise koosseis: - Subjekt: vastutusõiguslik isik. Võib olla ka juriidiline isik. - Subjektiivne koosseis: isiku suhtumine käitumisse. Vastutama saab panna ainult siis, kui süü on tuvastatud. - Objekt: õigussuhe, mis on normiga kaitstud. - Objektiivne koosseis: tegevus, tegevusetus, mille kaudu sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus.
C) Ei usu, et teadus suudab seletada, mis meie tahtmisi determineerib D) Ei soovi püsida jäigas vastuolus Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast B) Üldteadmine, mille järgi saab toimida C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on A) subjekt B) substants C) monad D) reflect Kõige utoopilisem võimu vastane objekt A) sotsialism B) kommunitarism D) anarchism D) liberalism Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses A) jumalik autoriteet B) mitteloomulik autoriteet C) nõusolekul baseeruvad teooriad D) autoriteet hüvest Empirismi rajaja A) Leibniz B) Berkley C) Locke D) Spinoza Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku
Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2) mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3) mille säilimise tagab riik. 4) mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhted võime liigitada järgmiselt: 1. õigusliku toime iseloomu alusel: a)regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel b)õigustkaitsvad - põhinevad õigustkaitsvatel 2. juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed- mida kohustatud subjekt peab tegema b) passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi 3. õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks pool on üksnes õiguste ja teine üksnes kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui ka kohustuste kandjad. 7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM
Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta? Ei tohi jätta, sest sellega me rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga.(olla võivad ka sõbrasuhted jne). 85. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib ka suhteid olla. 86. Mis on tsiviilõiguslik suhe? Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos 87. Nimeta tsiviilõigusushte 3 elementi? 2subjekti, objekt ja sisu 88. kes on subjekt? Isik, võib olla nii õigustatud kui kohustatud.Üks subjekt võib olla samaaegselt nii õigustatud kui kohustatud. 89. Mis on objekt? See, millele õigussuhe on suunatud.objekte võib olla mitu. 90. Mis vahe on subjektil ja objektil? Objektil puudub õigusvõime. 91. Mis on sisuks? Õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused 92. Mis on subjektiivne õigus? Konkreetsele subjektile kuuluv õigus 93. Objektiivne õigus?
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8 TSERNOBÕLI KATASTROOF.............................
Luulet peaks olema mugav lugeda; luule peaks justkui pakkuma meile turvalisi emotsioone ja äratundmisi. Kui teised kunstiliigid võivad rääkida meile "tõtt", siis sõnapaar "aus luule" on midagi harvaesinevat; "aus luule" võib olla koguni kompliment see võib olla ka midagi pisut ohtlikku, või koguni vanaaegselt radikaalset... olles radikaalne oma "ebamoodsuses", ning, mis peamine - oma vastandumises kaasaja ootustele. Kuid luuletaja võib tõepoolest olla subjekt, kellel on teravalt ja selgelt eristuv oma keel, hääl ja nägu. Ja mitte ainult võib... vaid peakski seda ideaaljuhul olema. 4 Elo Viiding "Selge jälg" Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline, luulekogu on väike eepos, mis algab algusest ja liigub kaduvikku. Raamatu algupoolel on luuletus "Enne algamist" ja lõpus "Päev pärast surma". Ning paljud pikad luuletused on koelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
