Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"subjekt" - 501 õppematerjali

subjekt – NP; Öeldis ehk predikaat – VP; Sihitis ehk objekt – NP; Öeldistäide ehk predikatiiv – NP või AP; Määrus ehk adverbiaal – AdvP või PP; Täiend ehk atribuut – AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks.
thumbnail
8
doc

Arvestuse küsimused ja vastused

Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...

Õigusõpetus
358 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

Tänu inimõiguste ideele on kuulutatud kehtetuks absoluutse suveräänsuse teooria. Välispoliitika mõttes tähendas absoluutse suveräänsuse teooria seda, et teise riigi siseasjadesse ei tohtinud sekkuda. Tänapäeval on see olukord muutunud. Teise riigi siseasjadesse on teatud juhtudel lubatud sekkuda. Tänapäeval võib ka üksikisik olla rahvusvahelise õiguse subjekt . Nt isikud võivad pöörduda süüdistustega riigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isikul võivad olla ka rahvusvahelised kohustused mingit asja mitte teha või teha (nt piraatlus, lennuki kaaperdamine, genotsiid jne). Euroopa Nõukogu (asub Strasbourgis) tegeleb ka peaasjalikult inimõigustega. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja NGO(non-governmental organisation)...

Õigus
395 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha Neg ja Neg- maffiaboss või vangla 4...

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elo Viiding

Kui teised kunstiliigid võivad rääkida meile "tõtt", siis sõnapaar "aus luule" on midagi harvaesinevat; "aus luule" võib olla koguni kompliment ­ see võib olla ka midagi pisut ohtlikku, või koguni vanaaegselt radikaalset... olles radikaalne oma "ebamoodsuses", ning, mis peamine - oma vastandumises kaasaja ootustele. Kuid luuletaja võib tõepoolest olla subjekt , kellel on teravalt ja selgelt eristuv oma keel, hääl ja nägu. Ja mitte ainult võib... vaid peakski seda ideaaljuhul olema. 4 Elo Viiding "Selge jälg" Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline, luulekogu on väike eepos, mis algab algusest ja liigub kaduvikku. Raamatu algupoolel on luuletus "Enne algamist" ja lõpus "Päev pärast surma". Ning paljud pikad luuletused on koelt...

Kirjandus
87 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

· Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide probleemide osas ­ sotsioloogiat ei huvita niivõrd üksikisikud, vaid sotsiaalsed grupid ja milline on nähtuste suund ühiskonnas. · Kui teistes teadustes on uurija ühel pool kui subjekt , kes uurib mingit objekti, mis tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti ­ inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil ­ on püstitatud hüpotees...

Õigus
110 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ühiskond, riik ja õigus

ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid ­ sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim ­ tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara...

Õiguse alused
119 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õigusnormid ja õigussüsteem

Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: 1) autonoomne meetod ­ selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogu, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. See meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel, kuid ta on iseloomulik ka kõikidele teistele eraõigulikele normidele. 2) Autoritaarne meetod ­ loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. See meetod on selgesti nähtav riigivalitsemise valdkonnas, iseloomustades eelkõige haldusõiguslikku suhet, tegelikult on aga omane kogu avalikule õigusele. Õigusinstituut ­ õigusnormide rühm, mis on suhteliselt iseseisev õigusharu osa. Nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses, distsiplinaarvastutus tööõiguses. 3.8...

Õiguse alused
354 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus

Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine ­ käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine ­ juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus Tahtlus Otsene tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist...

Õiguse alused
125 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

1920. aastate teisel poolel suhted paranesid -- 1929. aastal sõlmiti Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping. Samas püüdis Moskva kasutada Eesti, Läti ja Leeduga paranenud kaubandussuhteid neile poliitilise surve avaldamise vahendina. 3 Balti liit Eestist sai rahvusvaheliste suhete täieõiguslik subjekt . Juba 1921. aastal Rahvasteliitu vastu võetud Eesti Vabariik ühines kõigi poliitiliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. Eesti diplomaatia eesmärgiks oli regionaalse Balti liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola, Leedu ja Läti osavõtul. See aga ei õnnestunud riikide erihuvide ja omavaheliste vastuolude tõttu. Balti Liidu sõlmimist takistas ka Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. 1923...

Ühiskonnaõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Akantmudel on seega rollimudel. Tihti on aktandi täitjaks tegelane, kuid neid samastada ei saa, sest üht rolli võivad täita ka mitu tegelast või mingi abstraktne jõud (nt saatus). Ühes loos võib leida tavaliselt 6 aktanti, kuid mõni neist võib ka täitmata jääda. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo analüüsimiseks valitakse subjektiks peategelane, kuid aktantmudeli saab koostada iga tegelase kohta. Objekt võib olla ese, tegelane või abstraktne nähtus, mida subjekt ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis. Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise. 20...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
278 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b. Implikatiivse vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud, sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega. Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on näiteks see, et paljudes keeltes on subjekt enne objekti. Erandiks on näiteks malagassi keel (VOS). Keeleuniversaal on näiteks eitus, mida saab väljendada igas keeles. 5. Sotsiaal-kultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne (tunnetuslik) aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud...

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eksamiküsimused- vastused

Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...

Õiguse alused
305 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Süntaks

käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Peenral kasvab lilli)...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õiguse alused

5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Lex posterior derogat legi priori - hilisem õigusakt tühistab varasema. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18- aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab ­ karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest ­ karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 7. Lahenda ülesanne Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud...

Õiguse alused
79 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise (sunni-) vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt määratletud. mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised. 25. Tutvusta õiguse realiseerumise viise. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava......... Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Õigusnormi kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena...

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus ­ manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI...

Suhtlemispsühholoogia
380 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid ­ omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed ­ kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed ­ üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine)...

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ühinguõigus

kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? ­ kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa ­ aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb ­ 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk o kas tehing on üldse olemas? 2 poolt ­ kas subjekt (AS) on olemas? ­ TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 ­ st on olemas 2 poolt tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI tehingud jäävad kehtima ­ formaaljuriidilised eeldused on olemas iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing ­ aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud kas ÄR võib keelduda kandest, kui saab teada?...

Õigus
695 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagi võla tagasinõudes kostja AS O vastu. Hagejana oli kirjas pankrotihaldur. Kohus rahuldas hagi ning mõistis pankrotihalduri kasuks välja nõutud summa. OÜ U (pankrotis) juhatuse liige esitas apellatsioonikaebuse. Mida teeb kohus? AS-l O pole midagi selle vastu, aga hagejaks oli pankrotihaldur. Haldur ei ole iseseisev subjekt , läheb sinna, et asendada käparditest juhatus. OÜ U juhatuse liikmel on õigus esitada ­ teda ei olnud kaasatud menetlusse. Lisaks on ka kaebus pankrotihalduri peale. 139. H tegi K kasuks ehitustöid; töövõtulepingu täitmise eest tasu saamise nõude loovutas ta pangale. Pank andis H-le volituse nõuda tasu (H enda nimel) K-lt sisse. K esitab protsessis vastuväite, et vaeselt H-lt ei ole hagi rahuldamata jätmise korral võimalik kohtukulusid sisse nõuda....

Õigus
527 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun