ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus.
aspektide kombineerimine Lapsekesksus: kaasamine Lapse subjektiivne nägemus (nt hinnang oma tervisele, tunded seoses kooliga) Käsitlused lastekaitsetöös: Perekeskne lähenemine: laste heaolu edendamine on efektiivsem tema pere heaolu toetamise kaudu→lapse päästmise ja vanemate süüdistamise käsitluse kõrvale jätmine Laps kui lastekaitsetöö subjekt Tõenduspõhine praktika: parima olemasoleva tõendusmaterjali täpne, selge ja kaalutletud kasutamine otsustuste tegemisel konkreetse indiviidi, juhtumi puhul Partnerluspõhimõte, kaasamine Ökoloogiline lähenemine Lapse ja tema pere olemasolevate tugevuste, ressursside rõhutamine raskuste ületamiseks Lapsekeskne lähenemine Lapse vajadustega arvestamist, last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse lapse huvidest
kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega
- mille suhtes inimesed esteetilise hoiaku võtavad? Filosoofiline esteetika uurib esteetilise hoiaku teooria raames esteetilise hoiaku esinemise üldisi ja reaalseid tingimusi, kuid ka ideaalseid tingimusi - mille suhtes peaks võtma esteetilise hoiaku? 3. Jerome Stolnitzi huvituse teooria väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustab sümpaatiline tähelepanu objetki suhtes, mis on ühtlasi ka huvitu. Stolnitzi järgi tuleb mõista huvituse all olukorda, kus esteetilise hoiaku subjekt on objektist niivõrd haaratud, et ei koge seda mingi muu eesmärgi pärast kui kogemise enda pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4. Noel Carroll on Stolnitzi teooriat kritiseerinud, kuna seda on võimatu rakendada poliitilisele kunstile. Ei saa üht ideed korraga nii toetada kui sellest mitte mõelda
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. * Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) * Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) * Määrsõna e kvantor = QP * Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed (ja nende tüüpilised väljendajad): * Alus e subjekt – NP, nimisõna (kes? mis?) * Öeldis e predikaat – VP, tegusõna (mida tegema?) * Sihitis e objekt – NP, nimisõnaline, nimetavas, omastavas või osastavas käändes, väljendab objekti, kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. * Öeldistäide e predikatiiv – „olema“-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. * Määrus e adverbiaal – AdvP või PP – koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis
põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal. Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga. 10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal.
lõppemise 14. Mida tähendab õigussuhe? Ava selle olemus ja mõiste! Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete kohustustega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja jur kohustused. Reflektsiooniõigus – olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks 15. Mis on subjektiivne õigus? Selgita! Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba
(subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad.
kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas
põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. 19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel
teile sõja”, siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks. Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas subjekti all silmas tegelikku asja, mille kohta midagi öeldakse, ning predikaadiga seda, mida subjektile omistatakse (preditseeritakse). See kehtib ka väite ehk kokkuleppelise otsustuse kohta. Atributiivse lihtväite komponendid on alljärgnevad:
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
Näiteks 'See, kes avastas planeetide orbiitide elliptilisuse, suri viletsuses.' Sel juhul tähenduseks pole mitte terviklik mõte, ja osutuseks mitte tõeväärtus, vaid Kepler. Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja aeg on objektid, on kindel koht ja kindel aeg (st et selle keeleline tähistus) pärisnimi. Tingimuslausetes on teatav määramatult vihjav osa, mis teeb lausest reegli (kuna on üldine). Viitab üksteisele ja ühendab mõlemad laused üheks tervikuks, väljendab ühte mõtet. Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa)
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsi...
ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
tulenevaid karistust isegi tõendite olemasolul. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Lex posterior derogat legi priori - hilisem õigusakt tühistab varasema. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18- aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 7. Lahenda ülesanne Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud
Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus. Neljandaks, toimib tendents, kus kasvab niisuguste haldussuhete arv, millede kohustatud pooleks on haldusorgan ja õigustatud pooleks teised subjektid, samuti haldusõigussuhted, milles pooled on võrdõiguslikud.
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
vahel, palju kaasomanikke). Aga kui nüüd olid hooned läinud kellegi teise eraomandisse, siis neid hooneid ei tagastatud, kui aga oli tegu ENSV omandis olnud hooned, siis need tagastati. Maapiirkonades uued kinnistud: 1 ha suvila juures maad, 2 ha elamu juurde, 20 ha elamu 3 juurde, kui elamu omanik ja õigusjärgne subjekt taotlesid maad jne. Need 'mustrid' kajastuvad ka meie kinnistupiltides. Tänaseks päevaks on maareform peaaegu läbi. Suure osa moodustavad tagastatud maad, teise suure osa moodustavad riigi omandusse jäetud maad (RMK maad, metsamaad jne), vähem nt munitsipaalomand vms. Paistavad reformis ka veidi n-ö saba ja sarved. Kui osa kinnistutest on kantud kaardi põhiselt (et hoida aega kokku) ja osad on mõõdistatult, kaardi põhiselt ei lähe piirid alati hästi kokku
C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgmised mõisted: Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) B. II etapp jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel
ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle kombinatsiooniteljele." · "Veel hiljuti peeti värsi ja proosa põhiliseks ja ainsaks eristajaks esimese suuremat rütmilisust, kuid tänapäeva vabavärss ja mitmesugused eksperimendid [...] on sellegi
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2) 14- Huvitav fakt anuuta keele puhul on selle väike konsonantite hulk: ainult 8 foneemiga a...
kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs (teooriateadmiste alusel andmete võrdlemine ja tõlgendamine). Poliitiline inimene Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja valitsemise toimimise eripära. Poliitiline inimene-kodanik? Kodani kui ühiskondlik-poliitiline subjekt Isik ja institutsioon, keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii poliitika kujundaja kui poliitika tarbijana. Seejuures pole kodaniku institutsioon ja toimimine universaalne, seda mõjutavad ka kodaniku teised rollid ja staatused. Kodaniku “eelkäija” poliitika ja valitsemise ajaloos on alam. Teda poliitiliseks subjektiks veel lugeda ei saa,küll aga poliitika objektiks.
põhjal normaalhälbe alla.7 Julia Serano mudel ei lähe vastuollu ning suisa et toetab Judith Butleri väidet, et inimene on seda sugu, mis te leiab, et on mugav. Inimese aju ning mõte omab mingisugust arusaama „õigest soost“, olgu see siis sotsiaalsete mõjutuste tulemus või geneetiline defekt, inimesel on lõpuks oma valik, kuidas selle arusaama kohaselt käituda. Filosoofid, kes on teemat lahanud üldiselt nõustuvad, et sugu on nii palju objekt, kui ta on subjekt. Nii palju kui sugu on isiklik kogemus ja mõiste, on see ka kirjeldus massidest ning nähtustest. Inimese aju ning eneseteadlikus omavad kindlasti mõjuvõimu otsustamaks kuidas keegi ennast isiklikult defineerib, kuid et inimese füüsis, teiste inimeste arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub. Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir, on öelnud järgmiselt: „One is not
Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab, nim õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg).
tunnistada (koolitulek, tööleminek, pesemine hommikul) - teeme eseda automaatselt, ilma sellele palju mõtlemata. Alles siis kui on vaja toime tulla uues olukorras või kohas muutub meie keha OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta Suurema osa ajast on inimese keha subjektis - automaatselt tapame sääse, ilma pikemalt mõtlemata või inimene liigutab ennast mingil moel kodust -tööle v koolist-koju Palju sellest on eelregetiivsel tasemel, keha subjekt on kasulik selleks, et ühendada kahte vaenulikku suunda psys --> kognitiivset ja käitumuslikku e biheivioristlikku käitumisviisi. Üritatakse liigitada seda, mida keha subjekt teeb, nt: Am päritolu David Seamon - keha balletiks (body ballets) - integreeritud liikumiste süsteem, mille abil inimese keha mingeid toiminguid sooritab (aiakastmine, nõude pesemine, müüri ladumine) Aja rutiinid (time space routines) - keerukamad käitumisvormid, tavaliselt sisaldavad endas
sümptoomide esitamine subjekti poolt. Diagnostika seisukohalt on keeruline simuleerimise mõningate liikide kindlaks tegemine, mis tavaliselt on seotud teatava patoloogia piiriseisunditega, nagu : agravatsioon (kui mingeid väheesinevaid häireid püütakse teadlikult suurendada- nõrgamõistuslikkuse puhul näiteks); metasimulatsioon (teadlikult demonstreeritakse mingeid häireid, mis kunagi esinesid, kuid ekspertiisi läbiviimise ajal enam ei esine); sürsimulatsioon (kui subjekt kannatab mingite häirete all, kuid püüab esitada mingeid teisi talle mitteomaseid häireid); dissimulatsioon (püütakse varjata, teha väiksemaks tegelikult esinevaid häireid). Professionaalsed eksperdid teevad niisugused erinevatel meetoditel kindlaks (varieerides ülesannete raskustega, analüüsides erinevate sümptoomide esinemist erinevates situatsionides jne.). Sellistena on pakutud osalist nägemise, kuulmise või kõnevõime kaotust, kiiret väsimist,
1) hädakaitse õigusvastase ründe tõrjumine 2) hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks 3) kurjategija kinnipidamine 4) kuritegude matkimine kohtu luba ainult pädeval organil 5) kohustuse kollisioon rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt. 45. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on üldjuhul inimene, sõltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, välisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loodus ega loomad, samuti vaimuhaiged ning deliktivõimetud alaealised, sest nad ei suuda oma käitumist teadlikult juhtida ega sellest endale aru anda. 46. Õigusrikkumise objekt.
õigustatud nõudma töö üleandmist ja on kohustatud maksma tasu. Regulatiivne õigussuhe määratakse kindlaks, mida isik peab tulevikus kindlasti tegema. Näiteks ehitusluba, isik kohustub projektijärgi ehitama midagi Õigustkaitsev õigussuhe tekib kui isik ei järgi õigusnormist tulenevaid kohustusi ja keelde. Riik sunnib isikut loobuma õigusvastasest käitumisest ja viima on käitumise õigusnormidega vastavusse. Õigussuhte subjekt selleks, et keegi või miski saaks olla õigussuhte subjekt peab ta olema võimeline omama õigusi, kohustusi, vastutust ( süüvõimeline, õigusvõimeline) Kehtivas õiguses on kõik füüsilised isikud subjektid, isegi kui nad on piiratud teovõimega. Juriidilised isikud saavad ka olla subjektid, kuid ta saab tegutseda vaid organite ja esindajate kaudu. Õigussuhte objekt nähtus, millele on suunatud õigussuhte subjekti kohustused ja õigused
Nt pornograafilise teose valmistamine. 3. Objektiivne süüteokoosseis (§ 12 II) 3.1. Mõiste ja struktuur Objektiivse koosseisu kindlakstegemine esimesena. Objektiivne süüteokoosseis moodustub objektiivsetest, välismaailmas ilmnevatest asjaoludest. Miks ta seda tegi, meid ei huvita. Tegelikult kuulub objektiivsesse koosseisu muudki, kui § 12 lg 2 nimetatu. Objektiivsete tunnuste analüüs ei pea olema kindlas järjekorras. 3.2. Objekt ja subjekt Teoobjekt on välismaailma osa, mille käitlemisele on koosseisutegu suunatud. Teatud juhtudel peab objekti analüüsima. Nt § 199 nõuab mitte lihtsalt asja, vaid vallasasja. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas tegemist on vallasasjaga. § 116 korral peab olema ründeobjekt sündiv või asjasündiv laps. Näiteks § 113 ei räägi midagi objekti kohta, sel juhul ei ole mõtet seda ka analüüsida. Subjekti küsimusel tuleb samuti peatuda siis, kui koosseisu nõuab seda. Süüteo
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse
-Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus 3)Inimene on subjekt, kelle on valikuvabadus, mis tekitab ängi 4)Äng tekitab isoleeritustunde 5)Eneseteostuse vajadus 6)"See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme."- see on eksistentsialismi tuum. Mõtteterad -Sur asi on olla objektiivne enese ja subjektiivne teiste suhtes -Elust saab aru ainult tagasi vaadates, elama peab seda aga edaspidi -Sarnaselt äikesepilvega liigub geenius vastutuult -Minu depressioon on kõige truum armuke, keda olen tundnud. Pole siis ka ime, et ta leiab ka
võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Mis on õigusuhe: õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k).
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega.
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
Kiired, ühendatud liigutused täidavad kehi taltsutamatu elujõuga. Punane on figuurida sisemise energia ja kuumuse sümbol. Figuurid tantsivad tumesinise kosmose taustal ja roheline maastik on laetud tantsijate energiaga, vajudes nende jalge alla ja siis tagasi üles vetrudes. III faas – ikonoloogiline Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse, nagu me võime tunda kesktõmbe- ja kesktõuke jõudude tasakaalustatusest ja vasakpoolse figuuri kontuurist, tugev ja klassikaline proportsioonis. Pablo Picasso “Avignoni neiud” 1907 Kubism I faas – eelikonograafiline Pablo Ruiz Picasso (1881–1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse.
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k).
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Aktsiad on osaühingus 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõte peab ennast positsioneerima tööjõuturul kord aastas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Osaühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Osaühingu võib luua üks subjekt (füüsiline isik või juriidiline isik). Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem riikides, kus sissetulekute ebavõrdsus on suurem ja kus inimesed samas usuvad, et majandusolukord paraneb. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Pereettevõtet ei piira äriühingu vorm Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Turustus on kauba tootmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
õigusteta. Tapmise korral tuli maksta terve meheraha, väiksema vigastuse korral vähem, invaliidi meheraha oli täissuuruses. Pearaha oli ka lindudel ja loomadel. Isikute erinev õigusjõulisus: Keskaja ühiskonna eri kihid olid väga erineva õigusjõulisusega, ühiskonna jagamisel kihtides oli oluline õiguslik vahetegemine vabade ja mitte vabade vahel ladina keeles liber ja servus. Mittevaba talupoja ja orja vahel on see, et ori ei ole õiguse subjekt vaid objekt. Mitte-vaba talupoeg ei saa küll valida elukohta, abielu ega koorimisi, kuid ta on õigus subjekt. Tal on õigus vallasvarale, tema tapmise eest on karistus. Orjal neid õigusi ei ole, tema tunnistus ei loe kohtus ja tal pole õiguslikke õigusi. Omandiõiguste mitmetasandlikkus: talu on talupoja oma. Talupoeg on aga mõisniku oma, sest ta võib esimeselt maksu võtta. Hertsogil on samuti õigus talule, sest võib kohtu mõista. Kõik eelnevad on aga üldse kuninga omad
Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski nt Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on verb + objekt + subjekt (nt ostis lambi isa). Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
