suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust,
Usuti, et hauda kaasa pandud laevamudelid kannavad surnud hauatagusesse ellu. Skupltuurid istuvast kirjutajast. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased. Reljeef on madalreljeef ja enamasti värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada Egiptuse pinnakunstiks. Kuningaid ja ametnikke kujutatakse nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silm otse, õlad otse ja jalad külgvaates. Narmeri palett üks vanimaid mälestisi (u.3000 eKr.), 64 cm. Stseenid plaadi mõlemal küljel jutustavad lõunariigi võidust põhjariigi üle, kus steene tuleb lugeda nagu raamatut. Egiptuse hieroglüüfid. Kirja võib lugeda vasakult paremale, paremalt vasakule või ülevalt alla. Kuidas just, seda näitavad inimeste ja loomade asendid, nende peapööre. Seinamaal Teeba hauakambrist: Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u.1400 eKr. Kohtumõistmine Osirise ees. Südamekaalud tähistavad kõrgemat kohust, kuna uskumise kohaselt
Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli väga tähtsal kohal härg. Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm. 2.7. Kreeta kultuuri allakäik: Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele
vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus
„avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta: „Traadi jutustaja suudab esile manada selle voolamise, kordumise, kadumise ja kestmise müsteeriumi, mis võimaldab „Tantsus autukatla ümber“ näha isepärast paralleelteost „Tõele ja õigusele.““ Romaan koosneb viiest peatükist („tantsust“), iga peatükk on viljapeksupäev Aiaste talus aastatel 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Need on stseenid ühe rahva eluloost, pidevuse sümboliks on viljapeksumasin: olgu ajad, millised tahes, vili peab kevadel külvatama ja uus vili sügisel lõigatama. Ühe talu võitlus leiva pärast areneb kogu rahva võitluseks leiva pärast ning sümboliseerib lõpuks kogu inimkonna igavest võitlust. Lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ on saatusetragöödia, mida saab tõlgendada ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
korrektsesse eesti keelde. (Nõuab head inglise keelt ja tõlkimisoskust) 6. Peamiselt on õpikus fotod autoritest, teostest, etenduste stseenidest. Õpiku kujundaja on Heiko Unt. Kuna teos on mõeldud gümnaasiumiklassile, siis ei ole illustratsioonid nii olulisel kohal, kui on ehk noorematele lugejatele. Teisalt on pildid täiesti omal kohal: teemade juures on kirjanike pildid ja näidendite tutvustuse kõrval illustreerivad stseenid. Lisaks näeb ka maale, filmistseenide pilte, ajaloolisi elemente, mis kõik püüavad ilmestada ja toetada teksti kõrvalt. 7. Ülesannetes on kasutatud avastus- ning projektõppe meetodeid. Ülesanded on asjakohased, huvitavad, kuid nende lahendamine võib võtta üsna palju aega. Tähtsaimad nimed ja märksõnad on trükitud rasvaselt, et neid paremini märgata ja kategoriseerida. Õpiku peaeesmärkideks on huvi
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid.
Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse Loomingulist vabadust ei olnud Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse esimene monoteistlik kultus maailmas Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt ta mürgitati Hauakambri seinu katavad reljeefid, kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde 13
Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus 2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide süzee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisiga kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, 5 muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob (sama võtet on kasutanud jaapani kui hiina budistlikud maalijad). 3. Tänapäeva koomiksikunst kuna koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu, mis
Arvestatav luuletaja. 1503. aastal Firenzes maalis esimese tähtsama maaliteose tondo, mis kujutab Püha Perekonda. Kuulsaim on Sixtuse kabeli laemaal, valmis 1508-1512, ei kasutanud õpilaste abi, maalis laele 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, mis kujutavad maailma loomist ja Noa laeva lugu. Neid ümbritsesid suure prohvetid, sibüllid(ennustaja) ja alati noormehed. Kolmurkadesse Kristuse eelkäijad, nurkadesse stseenid iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust. · Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega
lihtsus, headus jne 21. Kes oli suurim maalija 16.saj. Madalmaade kunstis?(Brueghel) Keda ta oma maalidel kujutas? Mille poolest erinesid tema maalid Itaalia samaaegsetest maalidest? Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda Pieter Bruegheli teostest?(Maastik Ikarose langemisega) Nimeta mõni maal, kus on seda ka näha. Pieter Brueghel (1530-1569) Brueghel oli eeskätt õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku kangelase eneseteostuskatse tühisusele ,,Jahimehed lumes", ,,Pimedad" 22. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks?(Albrecht Dürer) Milliseid kunstiliike viljeles? Mis eristab puulõiget ja vasegravüüri?(Aadam ja Eva) Kust pärit mõjutused ühendas
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg? DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine
ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV eruprofessor JELENA ANDREJEVNA tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV arst ILJA ILJAT TELEGIN vaesunud mõisnik MARINA vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunn...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus:
ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised
materjalide illustratsioonid tekitama huvi ka Saksamaal uuemas stiilis ja teistsuguse teemakäsitlusega kunsti vastu. Saksa renessans kestis üsna lühidalt 16. sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
3.Anthonis van DYCK-on kunstnik keda loetakse paraadportree rajajaks. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana. Tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. Hollandi kunst 17. sajandil 1.Tekkisid sellised zanrid nagu olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. 2. Rembrandt-tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Rembrandt armastas neid keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm.Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Prantsuse kunst 17. sajandil 1. Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu. 2
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone Barokk 17.saj - Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Maalisid sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta. Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, zeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti vahel, ning püüdis neid liita
ilusa ega ka inetu vahel. Valguse ja varju , heleda ja tumeda vaheldumine on ta olulisemad väljendusvahendid. Just nii kujundab Rembrandt välja kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjuttudest. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad tema loomingus kokku ühtseks usutavaks tervikuks. Seejuures on Rembrandt väga mitmepalgeline, sest kunstniku 600. pildi hulgas on esindatud usulised ja mütoloogilised stseenid, maastik, zanrimaal, natüürmort, portree. Ja sama kuratlik omapära, mis ilmneb tema maalides, on iseloomulik ka tema ofortidele ja joonistustele. Esimese, väga lühikese eluloo kunstnikust on üles kirjutanud Jan Orlers, Leideni linnapea. Nelthen Villemsi ja Harmen Gerrits van Rijni poeg, kes sündis 15. juunil 1606. aastal. Vanemate tahtel pandi poiss ladina keelt õppima Leideni ülikooli lähedal asuvasse kooli.
Dramaatika ehk näitekirjandus Dramaatika on eepika ja lüürika kõrval kirjanduse üks põhiliike, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialog ehk kahekõne. Drama teosed on mõeldud laval ettekandmiseks. Teatrietenduse aluseks on näitekirjaniku, tekst, drama. Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks. Iga vaatus kujutab endast, näidendi terviklikku, lõpetatud osa. Stseenid on vaatuse osad, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Draamateosesse kuuluvad veel eesmärgid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, lava kujunduse jms kohta, mis on jühtnöörideks lavastajale ja näitlejatele. 8.Klass Kirjandus ja kuntsi suundade kiire areng algas 17. Sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. 17.saj klassitsism. 18.saj sentimentalism ja romantism. 19
Memling 1430-1494, portretist, van der Goes 1440-1482 „Portinari altar” mille keskne pilt on Jeesuslapse kummardamine, Bosch u 1450-1516, äärmiselt omanäoline kunstnik, tema pildid reedavad head teoloogilist haridust, sürrealistlikud, moralist, oli see kes suhtus inimkonna pahedesse väga kriitiliselt, on teinud triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut
üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja tähtsusetuid isikuid kujutav eepos, mis kangelaseepose taustal mõjub humoorikalt). Poeemi "Margites" (koostatud umbes 7. saj. keskpaiku eKr), mis pole säilinud otsene paroodia on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda". Poeemi satiiriline iseloom väljendub selles, et mitmed stseenid parodeerivad vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid. Kangelastena tegutsevad siin aga hiired ja konnad mida tühisem on süzee, seda teravamini tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik,
Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid.
Oma kaasaegse elu vastu tundsid romantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, mis klassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud. MAALIKUNST INGLISMAAL JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825) Sveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare'i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. WILLIAM TURNER (1775-1851) Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades.
nagu lõppematu meloodia, mida on raske meeles pidada. Tegevustik on keeruline ja suure hulga tegelastega, muusika põhineb laialt arendatud juhtmotiivide süsteemile, mis on jaotatud isegi gruppidesse. Üksikute tegelaste dramaatiliste kokkupõrgete ajal põrkavad kokku ka juhtmotiivid orkestris ja Wagner annab seal suurejoonelist sümfoonilist arendust. Lõpetatud aariad, duetid ja ansamblid on asendatud monoloogide, dialoogide ja stseenidega, kusjuures suurejoonelisemad ja parimad stseenid on üksikute osade finaalid ja suured stseenid, kus antakse nagu sümfooniline üldistus (Wotani tuleloitsimine ja Brünnhilde uinutamine "Walküüris", Brünnhilde äratamine ja armastusstseen "Siegfriedis", Siegfriedi tapmine ja leinamarss "Jumalate hämarikus"). Wagneri ooperireformi üheks täiuslikumaks kehastuseks oli ka armastustemaatiline ooper "Tristan ja Isolde" (1859).
rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Maalisid sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta. Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, zeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri,
Lavastaja valis lavastusse näitlejad inimeste omaduste, tunnuste ja iseloomu tõttu. Ka välimuselt pidas lavastaja näitlejaid tegelastüüpidele vastavaks. Noormets pidas oma põhiülesandeks lavastusele lahenduse leidmist ning tegelaste avamist vaatajatele. Ka oli tema jaoks oluline näitlejatega suhtlemine, aidata neil oma tegelaskujusid paremini mõista jne. Kui näitlejad olid tööl juba prooviruumis oli lavastaja eesmärk panna stseenid ruumidesse, tegeleti misanstseenidega. Lavastaja ei tahtnud laskuda peensusteni. Tahtis teha suuremad ja tähtsamad kohad ära ning hiljem tegeleda detailidega. Noormets ise juhendas mõnikord koha pealt, teinekord aga näitas näitlejatele ette. Mõnikord proovis lavastaja füüsiliselt, kus mingid näitlejad võiksid asuda, kriteeriumiteks oli nähtavus vaatajatele ning teksti kõlamine. Teinekord lasi ta näitlejatel endal proovida ning valiku langetada. Näitlejad said oma ideid välja
Uuema kirjanduse kordamiseks 1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti? Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnak...
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
Halva tervise tõttu ei käinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, õpetas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry käe all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sõitis esmakordselt Egiptusesse. Järgneval aastal liitus ta Petrie väljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 töötas Carter Naville'i käe all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kõik nähtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis. 1899. aastal määrati ta Ülem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise ümber. 1902. Aastal alustas Carter tööd Kuningate orus Theodore Davise väljakaevamiste järelevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta järelevalvajaks Alam-Egiptuses
· esimene etendus kirikust väljaspool mängiti 15. saj Hispaanias lossisaalis · keskaja teater oli lihtne; hiljem lisandusid keerukamad lavastused, lavamasinad (võimaldas teha maavärinaid, üleujutust), kasutati muusikat · lavastused olid tõetruud, kasutati elus loomi · näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiarikkad · esitati stseene otse piiblist (liturgiline draama) · väikesed stseenid seostusid ajapikku suuremateks · liturgilise näidendi kõrval hakkas arenema ka ilmalik draamakirjandus · 12 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud ,,Aadama mäng" - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid · 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks · miraakel Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid
Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid
aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1960“ nimetab ta „lavategevuseks“ (azione scenica), oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). 3. 1960. aastad Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermanni (1918-
· Vastuvõtjal on võimalus tegelasega samastuda. Action-draamad · Sündmustiku suur risk. Pangarööv. Kompositsioonianalüüs. Compositio ld k ülesehitus. Lähtutakse enamasti strukturalistlikest meetoditest. Teos jaotatakse osadeks. Kunst peab olema tihendatud elu. Sisu kõrval hinnatakse ka ülesehitust. Teatraalsuse nõue. Näitekirjanik peab arvestama ka vaataja vastuvõtuvõimega. Draamakirjandus liigendatakse kolmeks tasandiks: vaatused, stseenid ja etteasted. Vaatus on kõige suurem üksus, mis on teineteisest eraldatud vaheaegadega. Vaatusevahetusel muutub tegevuse aeg ja koht või atmosfäär. Dekoratsioone vahetatakse ka etenduse keskel. Traditsiooniliselt 3-5 vaatust. Teatris 2-3. Euroopas toimuvad näidendid ilma vaheajata kuni 1,5h, teatrivaatamine sarnaneb kinoga. Vaatused jagunevad stseenideks või piltideks. Väike muutus ajas või kohas.
Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt
· Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. · Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist:" Kui inimene, kes on elus palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." · Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum · Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. · Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle
erinevused: kui gooti maal oli tinglik, sümboliterohke, siis nüüd pidi maal vastama täpselt tegelikkusele; et anda edasi figuuride mahulisust, hakati neid modelleerima valguse ja varju abil; pühakute pea ümber kadus kuldne pühapaiste (oreool); õpiti kujutama keerulisi poose, zeste, inimese psüühikat; tundeid aga vahendati vaoshoitumalt kui gootikas; stseenid paigutati reaalsesse ruumi kas interjööri või maastiku taustale; perspektiivialaste teadmiste näitamiseks ja oskuste demonstreerimiseks kujutati keerulise arhitektuuriga ruume, kus olid trepid,kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud; kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik; hakati kujutama alasti keha; uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal; kunstnikku hakksa huvitama
varjude abil ümarust. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu.
Syndis umbes 1370 ja suri 1430.Ta oli munk,tegutses p6hiliselt Moskvas ja Vladimiris.Ta yhendas Vene rahvalikku laadi Bytsantsi hiilgusega.Rubljovi kuulsaim t66 on Pyha Kolm Ainsus.Ikooni aluseks on legend Aabramist ja Sarast.Ikoonil on kujutatud kolme inglit.Kunstniku t2helepanu on figuuridel,taust on maalitud tinglikult.Kasutatud on heledaid kuldkollaseid tone,millest inglite punased,sinised ja rohelised riided tulevad selgelt esile.Ikoonide maalimisel l2htuti kiriku eeskirjadest.Erinevad stseenid paigutati v66tidena yksteise peale v6i v2iksemad ikoonid raamina ymber suure.Pyhakuid kujutati askeetidena(k6hnadena) ja n2os domineerisid suured ilmekad silmad ja maaliti pinnaliselt.Lisaks ikoonidele maalitit Venemaal freskosid.(M2rjale krohvile maalitud pilt).Venemaa k6ige kuulsam freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja
). Ka kõik muud torud, trepid, sisekujundused, kapid, autod jne – miski ei karju oma sümboleid näkku, aga on siiski läbimõeldult sinna asetatud. Ja nagu mainitud ülalpool – tüdrukutel oli siiski oma element, mitte raudvarvad nagu Nukuteatri etenduses. Näiteks bassein (vesi, sinna ronimiseks raudvarbadest basseiniredel-torud)! Nagu öeldud – mina jäin rahule. Taustaks on samas see, et ma tean enamvähem kõiki laule peast ja mäletan enamasti ka seda, kuidas mingid stseenid filmis olid ja millised sümbolid taustadel jooksid
1936 aastal palub Griffith´i kunagine õpilane ,,Intolerance" juures, teda aidata filmiga, mis räägib kuulsast San Francisco maavärinate lainest. Film, peaosades Clark Gable ´i, Jeanette MacDonald´i ja Spencer Tracy´iga, saab ülimenukaks. 1939 aastal palus Hal Roach Criffith´ilt abi filmide ,,Mice and Men" (1939) ja ,,One Million B.C. ,,(1940) juures. Kuigi Griffith esialgu andis Roach´ile eitava vastuse, suutis viimane siiski Griffith´it veenda lavastamaks mõned filmis esinevad stseenid. See oleks olnud viimane film, kus Griffith aktiivselt osalenud oleks, kuid nii see siiski ei läinud, sest tegelikkuses oli Griffith´i ülesandeks tegeleda vaid ekraani- ja kostüümiproovidega. Kui peale filmi valmimist kajastus tegijate nimekirjas ka Griffith´i nimi, lasi viimane selle sealt eemaldada. Kuigi Griffith enam filmitegemistes ei osalenud, oli ta siiski filmimaailma inimeste seas väga austatud ja hinnatud. Griffith suri 23 juulil 1948 aju hemorraagiasse
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt
koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse. Tema 50 kaotsiläinud draamateosest (neist 32 saatüridraamat) on säilinud üks katkend. Tema mõjul hakati saatüridraamat hilisemail aegadel tragöödiavõistlustel esitama tragöödiatriloogia järel neljanda draamana. Ainus täielikult säilinud saatüridraama on Euripidese "Kükloop", pikki lõike on säilinud Aischylose "Kalameestest" ja Sophoklese "Otsijatest". Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid. Komöödia kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. "Komöödiakooride võistlused asutati Suurtel Dionüüsiatel alles aastal ~488-486, lenaiadel veel hiljem. Kuni selle ajani kuulus komöödia Dionysose pidustuste koosseisu vaid rahvaliku rituaalse mänguna ja riik ei võtnud enda peale selle korraldust. Atika komöödia kui kirjandusliku zhanri
Samuti ka neile, kes meeldib noortest lugeda. Meeldis see, et raamatus tuleb see välja, et inimene peab ise elus hakkama saama ja otsuseid ise langetama. Samas on raamat õpetlik näidates seda, et elu pole lilleaed ja inimene peab oskama teha halval ja heal vahet . Kuidas vahest lihtsalt inimene peab põhjas ära käima, et mõista, mis elu tegelikult väärt ning, kuidas sõpradest võivad saada sinu vaenlased. Vähem meeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, see muutis mind kurvaks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning armastusega. Positiivsed emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid raamatu rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavaldus stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Raamatu peamõte on kindlasti asjaolu, et noored
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
