10. KLASSITSISM KUNSTIS: 18.saj. II pool – 19.saj. I pool Jäljendati antiikkunsti Palju loodi praktilise otstarbeta ehitisi (auväravad, võidukaared jms) Ehitised sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge Sambad, nt Brandenburgi väravad, Tartu Ülikool, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad Kolmnurk viil sammaste kohal Maalikunstis ja skulptuuridel kangelaslikud stseenid antiikajast Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn 11. KLASSITSISM MUUSIKAS: Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika
Eraldub peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil. Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur: 1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa; 2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul; 3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel; 4) Stasimonid – episoode eraldavad koorilaulud; 5) Eksodos – viimane episood. Surma ja vägivalla stseenid toimusid enamasti lava taga. Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada. Edasiarendamise ja tõlgendamise vabadus. Psühholoogiline ja eetiline aspekt oli tegelase juures kõige olulisem. Väärtustab eeskätt müütost kui lugu. Lugu määrab karakteri. Draama – tragöödia kaas žanr
(intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti:
tegevuse osa päris balansis. Rocca al Mare Kool, Johanna Järvekülg, 7.b klass 3 Koreograafiast rääkides oli see ballett tõesti väga uudne. Palju oli isegi modernballeti elemente ning tundus, et see ballett oli stiililiselt palju vähem rangem, kui muud balletid. Palju oli selliseid hüppeid, mida klassikalises balletis kindlasti pole. Mulle isiklikult väga meeldis selle balleti koreograafia. Kõik tantsijad tegid minu meelest super tööd. Eriti meeldisid mulle stseenid, kus oli palju tantsijaid kokku pandud. Näiteks teine vaatus algas nii, et kõik tantsijad hüppasid korraga käed laiali ning jalad taga kõveras õhku. Kuna nad olid musta riietatud ning valgus oli kriiskav valge, siis oli see väga effektne ning lausa kutsus vaatusesse süvenema. Lavakujunduses põimusid väga kenasti nagu balletis endaski modern ja klassika. Klassikalised punased roosid, kuid samas uudsed valged lühtrid ning abstraktse kunsti maalingud. See kõik oli väga kenas harmoonias
(intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti:
vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25
(Lassus 1966) Fresko Rooma katakombist. Kujutatakse tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega. Illustratsioon 3. Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite tunnus. Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid: Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees, kohtumõistmine. 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige Vanast Testamendist, 4. ja 5. sajandil kasutatakse ainesena rohkem Kristuse elu. (Onasch, Schnieper 2003) Lisaks piiblimotiividele olid levinud ka stseenid igapäevaelust (freskodel kujutati
Maalikunst: Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik=Flandria, kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid, materialide loomutruu edasiandmine, pingelised, hoogsad stseenid, pildid rahutud, üritati tabada hetkelist, seega ka ebatavalised poosid nagu momentvõttel. Itaalias:Losside ja kirikute seinamaalingud Caracci perekond Bolognas oma antiikaineliste seinamaalidega, Caravaggio, kes oli rahvalik maalija ja püüdles tõetruuduse poole. Tegevuspaik võetud elust, sündmustik hargneb poolpimedas. Ülevalt langev valgusvihk = keldriluugivalgus! mille omandasid hiljem ka teised maalijad. Hispaania:
sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega sai paremini kujutada detaile ja teha sujuvamaid üleminekuid. Kuulsaimad kunstnikud on: 1. Leonardo da Vinci (1452-1519) kuulsaimad tööd on seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" ja portree ,,Mona Lisa"
muutunud. Kõrvale olid jäänud erootilised motiivid ja paganlikuga seostuv. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Mosaiikide valmistamiseks kasutati väikseid siledaid värvilisi marmoritükikesi või erksaid klaaskuubikuid. Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil
Ta oli eeskujuks kogu afgaklassitsismile. Kuulus klaveriõpik. 14. Ooperite iseloomustused: a) Opera seria- Ehk tõsine ooper. Süžeed vältisid seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Dramaatiline konflikt on väärtuste vahel, nt truudus, meelekindlus, vaprus jne. Tegelased ei muutu draama jooksul. Tegelased ei tohi olla madalast seisust. b) Opera buffa- Kergem ja igapäevasem stiil. Koomilise sisuga. Intermeediumid e. naljakas ja põhiooperit parodiseerivad stseenid. Tegelased madalast seisust. Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana
Muusika kuulamine: Klaverikontsert: soolopill + sümfooniaorkester 1) suurejooneline, rõõmsameelne, uhke, tihe vaibuva ja valjeneva vaheldumine, mänguline, lendlev, üsna tempokas, soolopill vaiksem ja õrnem, tantsuline klassitsism 2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest...
seetõttu olid ka kindlad reeglid, mis olid rangemad ning olenesid sellest, et kui tähtsat isikut kujutati. Temaatika keerles eeskätt vaaro elu ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaaro perekondlikke rõõme ja muresid. Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad. Skulptuur Egiptuse skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid väga mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujud on väga väärikad. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas sirgelt, käed küljel ning üls jalg veidi teistest ees. Kuid kujud annavad siiski edasi inimeste erijooni. Rohkem väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Reljeef ja maal
MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS: · tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330
niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi. Siin mõned näited Assüüria seinareljeefidest: UUS BABÜLOONIA (625-539 e.Kr.) Ishtari templi peaväravad (575 eKr) Ilus värviline glasuuritud tellis, ilusad malbed müstilised loomad jne. Sellest oli ka natuke eespool.
*võeti eeskujuks loodusrahvaste kunst *sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivism erineb lastekunstist, kuna naivistide teostel on enamasti järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstil on ebatavaline. Henri Rousseau · Olustikupildid oma ümbrusest, aga ka portreed, välja mõeldud stseenid eksootilises looduses ning veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane · Detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvusi arvestades Kuulsaim eesti naivist oli Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria.
urni keisri tuhastatud säilmetega. Antiikajal avanes ümbritsevatest hoonetest hea vaade samba 29,78 meetri kõrgusele tüvisele, mida katab 200 meetri pikkune spiraalina tõusev friis. See kirjeldab kroonikana kahe daak laste vastu peetud sõja tähtsamaid sündmusi, mida on kujutatud koos võidujumalanna figuuriga. Paistab, et friis tõlgib piltide keelde Traianuse enda käsitlust sõjakäikude kohta teoses ,,Commentarii". Erinevad stseenid lähevad rooma ajaloolaste jutustavas maneeris sujuvalt üksteiseks üle ning neid eraldavad vaid mõnes kohas arhitektuurilised elemendid. Ehkki reljeefid on väga madalad, on erinevad taustaosad peenelt gradeeritud, nii et kõige kaugemal tagaplaanil asetsevad elemendid on vaid kergelt sisse lõigatud, nagu oleks need joonistused. Nii stseene kui figuure on kujutatud muljetavaldava tõepärasusega, kohati peegeldub sõjaõudus inimeste nägudel
hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise egüptoloog Howard Carter avastasid vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse. Tutanhamoni haud on kõige
kuhu maalis freskosid Neitsi Maarja elust. Selle projekti raames tegi Ta koostööd Pierro della Francesca’ga. Pärast selliste stseenide maalimist nagu “Kohtumine kuldväraval” (Meeting at the Golden Gate) ja “Neitsi sünd”(The Birth of the Virgin) 1445. lõpetas Domenico äkitselt töötamise. Ei ole teada mis sellise käitumise põhjustas aga stseen “Neitsi pulmad” (Wedding of the Virgin) jäi lõpetamata, selle lõpetas 1461. aastal Alesso Baldovinetti. Ülejäänud stseenid maaliti Andrea del Castango poolt 1451-1453. Kogu kirik hävitati 18 sajandil. 1445-1447 maalis Domenico oma teise säilinud ja signeeritud töö: altarimaali Santa Lucia dei Magnoli kirikusse. Keskmine paneel, neitsi ja laps koos nelja pühakuga on üks silmapaistvamaid 15 sajandil Firenzes maalituid töid. Viis paneeli sellest altarimaalist on nüüd erinevate galeriide vahel laiali pillutatud ja asuvad Cambridge, Berliini ja Washingtoni muuseumides.
sündmustest ette), kuid novell lõpeb hoopistükis järelhüüdega (nekroloogiga) Albert Nikolajevile. Seega puudub kindel struktuur ja ülesehitus, kaldub teemast kõrvale või koguni vahetab neid ühe novelli jooksul mitu korda. Näiteks novelli „Kakskümmend kaheksa väikest hüpet nooruse poole” esitatakse kolm erinevat tegevusliini, erinevate tegelastega, mille juurde autor pöördub vaheldumisi kord ühe kord teise tegevusliini juurde, pisut ehk isegi filmilik, kus erinevad stseenid vahetuvad, kuid omavahel nad siiski ei haaku. Mõnevõrra ootamatult ja võõrsitavalt võib mõjuda ka kirjeldus tomatitest, mis kisub suisa teaduslikuks ja oleks justkui teatmeteosest ümber kirjutatud: „..... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis maalides ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. 1
kõrge resolutsiooniga fotodega. Hüperrealismi peetakse maalide ja skulptuuride loomisel kasutatavate tehnoloogiate järgi fotorealismi edasiarenduseks. Terminit kasutatakse eeskätt 21. sajandi algusest alates välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Teemaderingi kuuluvad portreed, kujutav kunst, natüürmordid, maastikud, linnavaated ja lugu jutustavad stseenid. Hilisem hüperrealistlik stiil on fotorealismiga võrreldes täpsem ning seda rõhuga ühiskondlikel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel. Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid
Gooti kunstis hakkas levima aga tahvelmaal, just hilisgootia päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal
näiteks ei taha ta annetada raha laste jaoks, sest kardab, et see ei lähe õigetesse kätesse. Ta maailmavaade on suhteliselt kitsas. 8 Tegelase kunstiline teostus Autor kasutab Fredericki iseloomustamiseks enamasti teise tegelase – Miranda – kirjeldusi. Miranda kirjeldab enda päevikus mitmeid kordi pikemalt või lühidalt, milline Frederick on. Frederickiga olulised stseenid raamatus on tegelikult kõik, mis seal toimub. Kuid tema omadusi toob eriti välja teose lõpus tema mõtisklus, mis näitab, kui egoistlik ta ikkagi on, kui ei tunne Miranda surmas endal mingit süüd ja jälgib juba uut ohvrit. Varasematest stseenidest olulisemad on veel näiteks, kui Miranda üritas Fredericki võluda ja end talle seksuaalselt pakkudes lootis, et viimane laseb ta vabaks. Kuid selgus, et Frederick ei saa niimoodi
Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on ...
Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid või alles üles leidmata. altareid ja templeid. Kreeka skulptuur Arhailine aeg: alasti meesfiguurid, naisfiguurid. Sirged kujud, 1 jalg ette astumas. Keha vormid üldistatud. Ilme puudub arhailine naeratus Klassikaline aeg: keerukamad poosid, kontraposti rakendamine. Inimese nägu idealiseeritud. Kreeka iluetalon. Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus
seetõttu formeerusid käsitluslaadis kindlad kaanonid(reeglid), mis olid seda rangemad, mida tähtsamat isikut kujutati.Kaanonid pärssisid kunsti arengut.Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber:lahingud, palvetamised, ohverdamised.Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaarao perekondlikke rõõme ja muresid.Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pidulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel tegelikult ainult kaks : istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev , vasak jalg ees, käed küljel rusikas, harva üks käsi rinnale tõstetud.Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusse.Perspektiivi ei tuntud.Mehi kujutatavatel skulptuuridel oli
toetusest ilma,kui ta kirjutamisega jätkab, ning ka kool soovitas kirjutamise lõpetada. Rahaline seis oli äärmustest äärmustesse. Sattus ka võlavanglatesse. Katsetas ak oma kirjastust, ka see kukkus läbi. Inimlik komöödia- tahtis kokku kirjutada 144 romaani, kud jõudis kirjutada vaid 100ringis, ta sureb enne kui jõuab tööga lõpule. Inimlik komöödia jaguneb etüüdideks ja edasi stseenideks. 1. kommete etüüdid. Põhjalik uuurimus tema kaasajast. Stseenid : eraelust(isa goriot) provintsi elust.( eugenie grandet) maksimaalse ihnuri tüüp; pariisi elust(kurtisaanide hiilgus ja viletsus) (kõrgklassi prostituut)) 2. filosoofilised etüüdid: lahkas kunsti ja teaduse probleeme. ,,sagräännahk" 3. analüütilised etüüdid: hõredaim, kaks abieluprobleeme käsitlevad teost. Ohtralt novelle kirjandus teaduslikke ja kriitilisi tõid. Inimliku komöödia iseloomustus: üle neljasaja korduva tegelase, kokku 3000 tegelast, tal
viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab ümpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 2. Looming Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm. Sellepärast on
individuaalsust rõhutav kunst- mille stiil jõudis Eestisse Saksamaa ja seal, Lübeck`is, töötavate meistrite Hermen Rode ja Bernt Notke kaudu. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. Tallinna ja Lübecki tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli sündinud Tallinnas. 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast kohale tiibaltar Niguliste kirikusse, mis jutustab Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus Tallinna Bernt Notke töökojast Pühavaimu altar, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos- 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmentil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.)
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm. Rembrandt maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline.
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus. 2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide sü~ee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisil kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob (sama võtet on kasutanud jaapani kui hiina budistlikud maalijad). 3. Tänapäeva koomiksikunst kuna koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu, mis lõpeb ootamatu puändiga
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muusikaga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muusikateos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid
Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos. Tegelaskujud pole tavaliselt individualiseeritud, vaid üldistatud karikatuurid. Lisaks koomilisele põhiideele lisasid komöödias nalja veel anekdootlikud stseenid näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas, kuna seal oli demokraatia ja sõnavabadus), kujunes pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks;
Laste turvalisuse taju saab kindlust juurde, kui nad teavad, et on keegi, kellega nad võivad vabalt rääkida kõigest, ka surmast. Kõik tunded, mida on antud situatsioonis loomulik väljendada (kurbus, kahjutunne, mure jne) ei avalda lapsele halba mõju, vaid võib-olla aitavad tal endal kunagi omi tundeid väljendada. o Ära planeeri või oota ühtegi tähtsat jutuajamist. Jätka seda dialoogi, mille lapsed ise juhuslikult üles võtavad. Lemmiklooma surm, stseenid filmides, ajaleheartiklid või televisioonisaated - kõik need pakuvad võimalusi diskussiooniks. See ei tähenda seda, et vanem peaks pidevalt olema valmis surmateemaliseks dialoogiks. Kuid on loomulik, et surma teema kuulub lapse ja vanema vaheliste kõneainete hulka. Kasutatud materjal http://tnk.tartu.ee www.terviseleht.ee http://www.who.int/mental_health/media/en/649.pdf http://www.parnu.ee/raulpage/lein/ (Dyregrov, A. Lapse lein )
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki. · Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad. Hollandis kujunes iseseisvaks zanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga. · Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija · Rembrandt Harmensz van Rijn. Maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimeste mõõdupuuks sai talle sisemaailm. Looming vastandiks antiikkunstile. Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. ,,Dr.Tulpi anatoomialoen" grupiportree. ,,Danae". ,,Autoportree Saskiaga". . ,,Püha perekond". ,,Öine vahtkond", sai murranguliseks teoseks ta loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree komp
oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Looming *Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen", mis on kirjutatud XVI sajandi talurahva sõja aineil. Klassitsismi ühtsuseprintsiibid hüljanud G annab avaramõõtmelise ajalookujutluse: lühikesed stseenid esitavad pilte rüütlilossidest, kõrtsidest, lahingutandreist, isegi mustlaslaagrist. Draama probleemiks on pisivürstide omavahelistest tülidest kurnatud Saksamaa. Looming algas kergete, elurõõmsate, kuid vormilt meisterlike värssidega,mille motiivideksolid armastus ja looduse ilu. *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772
Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad). Seintel on säilinud palju freskosid ja põrandatel mosaiike. Leitud on mööblit, nõusid.
Hetk on möödas. Jeesuse sõnu "Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka" on Caravaggio sümboolselt kujutanud kahe detailiga: löögivalmis mõõgatera on Matteuse kohal, aga kellegi mõõgaots on poolkogemata suunatud ka Hirtacusele. Tavaliselt kujutasid maalikunstnikud apostleid väärikatena, kaunilt drapeeritud rõivais (näiteks Hendrick Terbrugghen "Matteuse kutsumine", Andrea di Orcagna "Püha Matteus ja stseenid tema elust"). Caravaggio piltidel aga seisavad pühakud nagu lihtsad tööinimesed, seljas üleskääritud varrukatega särgid või vammused, mis õmblusest rebenenud. Tema pühakute seljad on kühmus, näod tuulest parkunud, otsaesised kipras, pea juustest hõre. " Karta inetust oli Caravaggio arvates põlastusväärne nõrkus," ütleb E. H. Gombrich. Tõe tunnetamine selle ilus ja inetuses on Caravaggio loomingu suurimaid väärtusi. Temaga kohtumine õpetab igaüht vaatama iseendasse.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Kuna majade kunagised tegelikud omanikud Pompeijs pole teada, on neile nimed antud neis leitud seinamaalingute või põrandamosaiikide järgi, näit. Müsteeriumite villa ja Traagilise poeedi maja. Fauni maja siit leitud tantsiva fauni pronksskulptuur, Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõeäärseid loomi linde kujutav mosaiik jne. Vettiuste maja seintel friisidel kujutatud spordisündmusi, näit. kaarikute võidusõitu; igapäevategevusi, käsitöid; elutoas mütoloogilised stseenid. Roomas levis ka tahvelmaal, populaarsed maalitud portreed, sageli teostatud enkaustikatehnikas.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal Society) oma töö "The Persistence of vision with regard to moving objects". 1825 demonstreeris prantslane Paul Roget nägemistaju omadust "nähtut meeles pidada" (persistence of vision).
tütar, siis on mehel õigus nõuda lahutust. Samuti on välja toodud ka see, et naised on kohustatud mingites olukordades kandma chadorit. Filmi esimeses stseenis räägib naine läbi luugi arstiga ning saab teada, et tema tütar sünnitas poja asemel hoopis tütre ning on nüüd hirmul, mida mehe perekond teeb. Filmi viimases stseenis on naine vanglas ning räägib läbi luugi vangivalvuriga. Kuna naisnäitlejad on olnud päriselt vanglas, siis need stseenid viitavad sellele, et moslemite ühiskonnas elav naine on tegelikult kogu oma elu jooksul vanglas – kas siis päriselt trellide taga või kujundlikult, mehe võimu all, vanglas. „The Circle“ on just sellise avameelsuse ning publikule Iraani olukorra näitamise pärast keelatud. (Panahi 2000) Tegelikult on üsna raske võrrelda kahte nii erineval ajal tehtud filmi. Samas aga tuleb välja, kuidas aja jooksul on muutunud mehe ja naise vaheline suhtlus ning ühiskondlik positsioon.
rõhutav rahvahulk. Ei tundnud huvi teadusliku perspektiivikasutuse vastu, selle asemel ühendas ta targalt vanad gooti dekoratiivsed stiilid uute, klassikaliste ja humanistlike ideaalidega. Sandro õppis ilmselt 1460. aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud omanäolise ja originaalse väljenduslaadi ning töötas Medici perekonna jaoks. Just Medicide tellimustööna maalis ta allegoorilised stseenid, mida tänapäeval peetakse tema suurimaks saavutuseks. Peamiselt lõi ta aga religioosse sisuga maale ning tema töökojas valminud Madonnad olid eriti populaarsed. Botticelli maalitud fresko ,,Korahi karistus" Sixtuse kabelis osutab tema töödesse lisandunud dramaatikale. ,,Korahi karistus" räägib sellest, kuidas Korah hakkas Moosese käsu vastaselt Aaroni asemel preestriks ning karistuseks neelab maa Korahi alla. Selles freskos on näha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
