Liisbet Rosenthal 10b Swedbank’i vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul aitavad paremad majandusarengud Eesti olulisematel eksportturgudel ka Eesti majandusel kosuda ning ekspordi ja investeeringute toel ootab pank selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. Maris Lauri sõnul on 57 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem. City24.ee statistikakeskkonna Spot kohaselt langesid üripindade pakkumiste põhised keskmised üürihinnad Eestis möödunud aastal 33 protsenti 2010. aasta esimestel nädalatel näitas äripindade keskmine pakkumiste põhine üürihind endiselt langustendentsi. Üürileandjad otsisid üürilevõtjaid rohkem kui 5300le äripinnale, mida oli 1600 pinna võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti ning tööpuudus on kaks kuni neli prot...
e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad
summa on 50 000 EEKi. Eestis on SAPARDI program lõpetatud, kuna Eesti on täisliige (29.sept.2007) 9. Mis asutus või organisatsioon on PRIA, kus ta asub ja millega ta tulevikus tegelema peab? PRIA on Tartus asuv Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet, kus tänaseks töötab üle 300 ametniku. Tema struktuur on käivitatud Brüsseli tüüpstruktuuri kohaselt. Senini jagas toetusi põhiliselt SAPARDI abiprogrammist, lähitulevikus hakkab jagama ELI struktuurifondidest (põhiliselt põllumajanduse arenduse struktuurifondist). 10. Milliseid valdkondi haarab Maastrichti lepingu I sammas? M. lepingu I sammas haarab kõiki põhilisi maj. Sektoreid, maksusüsteeme, intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11
Tähekeste arv on kindel - kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümboliks". Veel peab olema heraldiline kirjeldus: "Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest tähekesest, mille tipud kokku ei puutu". Geomeetrilises kirjelduses tuuakse välja geomeetriline paigutus ja põhjendatud peab olema värvide valik. Euroopa Liidu logo kasutamise kohta on põhjalikud juhtnöörid Euroopa Liidu logo ei tohi kasutada mistahes materjalidel või objektidel, millel puudub seos ELi struktuurifondidest saadud vahenditega. Logod peavad objektil olema paigutatud nähtavale kohale. EL logo (kleepsuna, plakatina, tänutahvlina vms) peab struktuurifondide vahendite toetusel soetatud või valminud objektidele paigaldama vähemalt viieks aastaks kui kulub, määrdub, tuleb asendada. Lõpetuseks võib öelda, et logo tegemine, alustades ideest kuni toimima hakkamiseni, on väga töö- ja ajamahukas protsess, kus lõppresultaat võib olla... -
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUS Seminaritöö Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Situatsiooni lühianalüüs.................................................................................................4 1.1. Asukoha ja võimaluste kirjeldus.............................................................................4 1.2. Kliendid, partnerid ja konkurendid.........................................................................5 2. Ettepanekud...................................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................
otstarbeks. 3 1. SWEDBANK 1.1. Lühiajaline laen Lühiajaline laen on mõeldud ettevõttele erakorraliste ja hädavajalike kulutuste tegemiseks: kuni 10 000 eurot laenu saab kiiresti ja mugavalt eraisiku käenduse tagatisel saate soetada hooajalisi kaubavarusid saate teha lühiajalisi investeeringuid põhivarasse sobib ka Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide sildfinantseerimiseks Lühiajalise laenu tingimused: Miinimumlimiit 2000 eurot Tähtaeg kuni 18 kuud lepingutasu 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii
jooksevkonto käives pidevalt tõusnud. Eriti tulu väljavool. Viimastel aastatel ka sissevool. 1992 aastal moodustas tulu sissevool jooksevkonto krediitkäivest 0,1%, 2006ndal aastal juba 7,3%. Tulu väljavoolu näitajad on 1.7% ja 10.6%. Jooksevülekannete puhul oli valdavalt välisabina laekunud ülekannetel jooksvakonto käibes küllaltki suur osakaal, mis on aastatega hakanud vähenema. Teatav tõusutrend tekkis taas ühinemisel Euroopa liiduga, tõusu põhjuseks on laekumised Euroopa liidu struktuurifondidest aga ka käibemaksu tagastamise ning muude laekumiste tõttu. Ülekannete analüüsil tuleb arvestada ka kapitalikonto ja finantskonto all olevaid kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks. Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt
finantseerimismehhanismid Välisabi - Euroopa Liidu rahastamisvahendid (nt Marco Polo II; teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; DG-TREN iga-aastased projektikonkursid) - Struktuurivahendid · Ühtekuuluvusfond · Struktuurifondid - Ühenduse algatused (nt INTERREG) - Finantsmehhanismid (nt Norra finantsmehhanism) - Struktuuritoetused - Riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). - Struktuuritoetus jaguneb: · Euroopa Liidu toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; · Riigieelarveline toetus struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa Liidu rahaga otse toetuse saajale.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse a...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada k...
Viisavabaduse laienemine pole hea vaid neile, kes soovivad reisida, vaid ka Eesti ja USA julgeolekualasele koostööle. Liitumisel Euroopa Liiduga on veel üks väga suur pluss, milleks on erinevad rahalised toetused. Struktuuritoetus on eraldatud Eestile ELi poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Eestile eraldati perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Eesti-poolne lisapanus sel perioodil on ligi 9 miljardit krooni. Võib öelda, et üsna väike panus võrreldes sellega, mis vastu antakse. See raha tuleb kolmest erinevast fondist, milleks on Euroopa Regionaalarenfu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond
Üks neist puudutab valda üldiselt ning teine turismivaldkonda. Kernu valla visioon kõlab järgnevalt: "Kernu vald saab muutuda edukaks ja arenevaks vallaks, arendades inimressursse ja infrastruktuuri ning parandades elukeskkonda". Selle saavutamiseks on seatud viis strateegilist eesmärki: · tõsta elanike arv aastaks 2015 4000ni; · olla tugeva identiteediga omanäoline vald; · saavutada hariduse-ja huvihariduse kvaliteedi tõus; · olla konkurentsivõimeline Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel; · säilitada puhas ja kvaliteetne loodus-ning elukeskkond. Kernu valla turismivaldkonna visioon on sõnastatud järgnevalt: "Aastal 2018 on Kernu vald tuntud kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht, mida külastajad soovitavad hiljem oma sõpradele ja sugulastele." Selle saavutamiseks on Kernu vald seadnud neli eesmärki: 6 · arendada Ruila-Laitse piirkond tunnustatud kultuuri- ja elamusturismipiirkonaks;
Kultuurkapital 1000000 Eesti Vabariik Tartu linn Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) Eesti Uisuliit (EUL) Investorid Sponsorid Annetused Pangalaen 28600000 Omakapital 130000 KOKKU 97000000 Põhiosa soetusmaksumusest tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. 14
aitab SAPARD viia Eesti põllumajandustootmist ja põllumajandussaaduste töötlemist vastavusse Euroopa Liidu veterinaaria, fütosanitaaria, keskkonna ja hügieeninõuetega. On ka teisi abi- ja koostööprogramme, mis pole otseselt keskkonnaga seotud. Näiteks on nimetamata Phare programm, mille eesmärgiks on paljude aastate vältel olnud peamiselt Eesti riigiasutuste ettevalmistamine liitumiseks ning Euroopa Liidu seadusandluse ülevõtmiseks. Rahalist abi on meil võimalik saada ka struktuurifondidest, mis on suunatud mahajäänud piirkondade järeleaitamisele ja tööhõive edendamisele hariduse ja koolituse kaudu. Üldiselt on inimesed nendest toetustest vamustuses ja seega liiduga rahul , kuid samas viiakse abirahaga läbi ka projekte, mille mõju võib olla negatiivne. Näiteks loodusele- Euroopa Liit toetab ulatuslikult Eesti maanteevõrgu arendamist ja ehitamist, mis toob kaasa sõiduautoliikluse ja kaubavedude mahu kasvu. Autoliiklusega kaasneb mitmeid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Laenu kulud tulevad esmalt lepingutasust, mis on 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot. Intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta. Tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud. Kohustustasu kasutamata limiidi summalt 2% aastas. Swedbank pakub lühiajalisi laenu kuni 10 000 eurot eraisiku käenduse tagatisel. Antud laen on mõeldud, näiteks: hooajaliste kaubavarude soetamiseks, lühiajalisteks investeeringuteks põhivarasse, Euroopa Liidu struktuurifondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Miinimumlimiit antud laenul on 2000 eurot ning saab võtta kuni 18 kuuks. Kuludeks on esmalt Lepingutasu on 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot, intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta ning tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud. Tagatiseks on kas hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii, lisatagatiseks võib olla kommertspant või põhivara või muu vallasvara
omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike
f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire meetmete kinnitamisest teavitamine (üldsuse informeerimine) g) SMH eksperdi pädevuse kontrollimine SMH'd ei teostata 1.dokument, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2.eelarvekava, programm, strateegia 3. dokument, mille alusel EL aastatel 20042006 kaasrahastab tegevusi struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist (tingimused on juba paigas) Algatamise otsus (SMH korraldaja) 1.kohustuslik (põhjendust pole vaja) 2. eelhindamise tulemusena otsus tehakse lähtudes teatud kriteeriumitest (sätestatakse Keskkonnaministri määrusega!) otsus tuleb kooskõlastada vajalike asutustega lisada asjakohane põhjendus SMH programm
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on Euroopa Liit on investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% Euroopa Liidu eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid. (Tammeraid 1999, lk 77) Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77) Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone tagastatmatut välisabi. Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks. Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island, Lichtenstein), Norra ja Sveits. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle elluviimiseks on loodud struktuurifondid ,
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
82% konvergentsi piirkondadesse Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused – valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks. 18 % probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte kalandusektori struktuurifondidest omal algatusel. kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine 3% läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö 94. Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
seal äärmiselt kiiresti ca 9% aastas. USA-s toodetakse aastas üle 5 miljoni tonni mune, Jaapanis 3 miljonit tonni, Venemaal, Indias ja Mehhikos igaühes ligi 2 miljonit tonni. Eesti Statistikaameti andmetel toodeti 1990. a iga Eesti elaniku kohta 360 muna, millega olime Euroopas Hollandi, Ungari ja Belgia (koos Luksenburgiga) 4. kohal. Kuna Eestimaa linnukasvatajad ei ole seni ei siseriiklikest ega ka Euroopa Liidu struktuurifondidest mingisuguseid toetusi saanud, siis on ebavõrdse konkurentsi tingimustes kanamunade tootmine sedavõrd tagasi läinud, et 2006. a toodeti meil iga elaniku kohta vaid 136 muna, millega oleme praktiliselt Euroopa Liidus "punaseks laternaks". Kanamunade tootmisel Euroopa Liidus aastatel 2005...2012 mingit olulist kasvu ei prognoosita. Kuna tootmine suureneb väga vähesel määral, siis ei saa suureneda ka munade tarbimine. 2
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
