Tema jaoks oli tähtsaimad küsimused seotud soorollidega (kas looduse poolt antud või ühiskonnast tulenevad. Tema järeldus oli, et looduse roll on peaaegu olematu ning soorollid on inimeste poolt välja mõeldud ja rakendatud. Omal ajal kasutati seda argumenti ka naiste õiguste eest võitlemiseks ning sotsiaaldarvinismile kanda astumiseks. Esimene tähtsaim kasvatusmeetodite uurimine Samoa saarel.). Strukturalism Claude Levi-Strauss - prantsuse etnoloog. Strukturalism oli 60ndate domineeriv lähenemine ning viimane tõsine katse seletada ära kogu kultuuri olemus. Katse lahendada kultuuride võrdlemise probleemi. ,,Strukturaalne antropoloogia" 1958- Kultuuri nähtusi tuleb uurida sünkroonselt. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. Lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Tavaliste inimeste eest on kultuuri struktuur varjatud, see toimib alateadlikult.
kõige olulisem diskursus. 20. SAJANDI TEINE POOL Mitmed professionaalsed antropoloogid ja institutsioonid pühendusid õpetamisele ja uurimustele pärast II MS. Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates 1950ndatest mõjutas antropoloogiat kolinialismi lõpp. Antropoloogia ei kasvanud mitte suuremaks, aga sisukamaks (intellektuaalsus ja akadeemilisus). STRUKTURALISM Esimene väga tähtis teooria pärast II MS oli Claude Lévi-Strauss'i strukturalism. Ta austas Maussi ning polnud samuti suurem välivaatleja. Lévi-Strauss arendas originaalteooria inimese vaimu kohta, mis oli inspireeritud struktuurilisest lingvistikast. Tema esimene suur töö Les Structures élémentaires de la parenté (The Elementary Structures of Kinship), oli sissejuhatus grammatilisele formaalsele viisile mõtlemaks sugupuust. Teos räägib ka abielust. Lévi-Strauss täiendas oma teooriat hiljem totemismi, müütide ja kunstiga
staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite omamine (means of production). Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS:
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
Strukturalismi rajajaks peetakse Saussure'i. Kõige tähtsam esindaja on Claude Lévi- Strauss Strukturaalne antropoloogia 1958, Metsik mõtlemine 1962, Mütoloogikad 1967-71, Toores ja keedetud, Meest ja tuhast, Lauakommete päritolu, Alasti inimene. Saussure'i järglased näitasid, et keelesüsteem taandub lineaarsetele suhetele, vastanditele. Strauss näitas seda kultuuri kohta. Kirjeldus binaarsete opositsioonide abil on muidugi lihtsustav, kuid võimaldab siiski täpsemalt kirjeldada. Strukturalism on katse muuta humanitaarteadused täppisteaduslikumaks. Binaarsed opositsioonid on universaalsed. Ajupoolkerade ülesanded on seotud binaarsusega. Binaarsed opositsioonid võivad olla nii polaarsed (vastandus, mis on üles ehitatud kindla tunnuse olemasolule või puudusele) kui ka graduaalsed (olemas on tunnuse suurem /väiksem määr). Jakobson: igasugune kommunikatiivne akt on taandatav binaarsetele opositsioonidele. Igas kommunikatsiooniaktis on 3 osalejat: 1) autor (adressant),
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Annab raha ja organiseerib abi? Kriitika sama, mis IMFil ehk rikaste mängumaa USA vetoõigus Loeng 6: Rahvusvahelised suhted ja majandus/keskkond RS ja majandus- ülevaade Poliitökonoomia Teoreetilne lähenemine poliitika ja majanduse kohtumisele RV kaubanduse mudelid Poliitökonoomia (kuidas on omavahel seaotud majanduslik poliitika?) Kolm põhilist lähenemist: Realism-natsionalism- merkantilism Liberalism Marksism- strukturalism Majanduslik natsionlism Realism- teooria; merkantilism- poliitika Merkantilism oli üks näide majanduslikult natsionalismist Erinevad lained: Keskaegsed riigid Euroopas- merkantilism Väliskaubanduse bilanssi järgimine Kuld-hõbe head, sest siis palju sõjaväge Industraliseerimine (tähtis oli, kes suudab kõige rohkem/võimsamalt toota) Tööstusareng on kõige alus Kahe sõja vahel Protektsionalism Kolme lähenemise võrdls
süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad kaasa terviku säilimisele a) Manifestsed (avalikud) inimeste poolt planeeritud nt kooliharidus edastab teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta)
1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki. Pealkiri: „Kultuuride tõlgendamine“. Teadlane suudab tõlgendada. Väidetud on ka,et tema on antros algatanud kaose, sest tema ütles, et pole enam vaja otsida seletusi. Ja kui seletamine pole enam vajalik, anname me ju kõigile vabad käed. Saab hoopis nimetada tõlgendamiseks. Talle omistatakse ka suurte teooriate otsimise lõpetamist. Ta ütleb,et suurte teooriate aeg on läbi. Strukturalism jääb viimaseks katseks seletada suurt üldis antropoloogist kultuuri. Suurte üldistavate lähenemiste aeg on läbi. Viib erandlike kultuurinähtusteni. Antropoloogid teevad kultuurist lihtsustatud mudeli. Ta võrdsustab kultuuri tekstiga. Kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale. Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt
· eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd") · kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist. Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega
Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F lingv. strukturalism 1) ja 2) -- loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde.
Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud. Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia. Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid
Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse
“ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. • Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest,
Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid. 1970.-1980. aastad. Postprotsessuaalne arheoloogia jt. suundused (neomarksism, strukturalism, poststrukturalism, feministlik- ja geenusarheoloogia jne). 1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse `tõlgendava arheoloogia' näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus. Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilise uurimustöö metoodika Arheoloogiline uurimustöö Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine.
eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga.
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Näiteks suheldes valitsusinstitutsioonidega, aidates välja töötada põhimõtteid hariduse või loomemajanduse reformimiseks. Kultuuri võimuses on pakkuda konkreetseid lahendusi, mis aitaks ühiskondlikke probleeme lahendada, aidata kaasa nt võrdsusele. Kultuuripoliitika kui kultuuri kaudu sekkumine poliitikasse. 14 36. Kuidas erinevad kultuuriuuringute kontekstis kulturalism ja strukturalism? [Kultuuriuuringud, lk 241-242] Kulturalistlikus paradigmas uuritakse kultuuri kui inimeste kogemsute summat. Uuritakse kultuuri, mida elatakse, läbi inimeste kogemuste. Keskmes on inimeste teovõime, inimeste enda tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste
Pidustused ja puhkeaeg oli samuti oluline eluosa, mis teenis kõrgemat eesmärki vaimse tasakaalu hoidmisel. Prassida võis siin tühises elus küll. Mõnesti oldi aga keskaja ja kaasaja vaimsed probleemid sarnased- filosoofiliselt otsiti vastust küsimusele, milline on keele ja reaalsuse vahekord. Kuidas suhestub keeles loodus maailm reaalse maailmaga. Kuidas on omavahel seotud tähistatav maailm ja tähistaja (vrd F. de Saussure ja strukturalism ja semiootika). KUNSTI suhtuti kui loomulikku elu ja maailma osasse. Kuna elu on samuti illusoorne, polnud oluline ka kujutada ja taga otsida kunstis midagi tõelist. Kunstnik oli tehniit, käsitööline, meister ja vahendaja. Kunstnik pidi tabama kujutlust, mis võib tekkida jumala peas maailmast ja seda oma korda siis kujutama. Kunstniku autorlus polnud oluline. UMBERTO ECO (1932 - 2016) on itaalia filosoof, semiootik, kriitik, kirjanik ja keskaja uurija- medievist
süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale. Nendega kaasneb alati paradoks, et kui reegleid on rohkem, siis peaks keele väljendus võime vähenema. Kuid tegelt pole nii. Teisene modelleeriv süsteem suudab hoopis teksti väljendusvõimet kasvatada. 39. Milles seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria vastu ja kas see on põhjendatud? Derrida: ,,ei ole olemas tekstivälisust"- seda on aga strukturalism eeldanud, et on olemas mingid struktuurid, millest tekst on ainult manifestatsioon- see on täiesti vale. Ei ole olemas ka teksti välist lugevat subjekti- ka lugeja samamoodi nagu tähendus tekib selle tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii
konstruktsioone ja vahetavad neid omavahel (suhtlemine) Põhimõisted: eksisteerimine, objektiveerimine, internaliseerimine Eksternaliseerimine – oma sotsiaale reaalsuse jagamine, edasiandmine Objektiveerimine – tajumine, esemlikustamine, töötajatele selgitaine ja sotsialiseerumine Internaliseerimine – sisemisteks mõisteteks muutmise protsess Sotsiaalne strukturalism Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus Kultuuri ja sotsiaalse struktuuri mõju (k. a keele ja mõistete) Postmodernismi mõjud Märgilisuse rõhutamine, teaduslikud faktid on lihtsalt kokkulepitud Võim on seotud teadmiste loomisega ja omamisega
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
34 uskumusele, mis on tõde ehk inimesed käituvad vastavalt sellele mida nad usuvad. Semantilise keeleparadigma murdumine -> Süntaktiline keeleparadigma Keelepradigma - Mõistete ja protseduuride raamistik, mis struktureerib meie teadmised, arvamused, seisukohad maailma kohta. Semantilise keeleparadigma raames ei tehta vahet predikaadil ja terminil. Post strukturalism Predikaat on terminile mingi omaduse andmine, ntks termin veeklaas, predikaat, kas pooltäis või pooltühi. Süntaktilises keeleparadigmas muutub oluliseks predikatsioon. Prediteerimine tähendab millegi kirjeldamist mingi omaduse kandjana või mingis suhtes olevana. Termin on mees, predikaat on "ilus". Erinevus on rõhuasetuses. Postmodernismis on sõnast mees olulisem sõna ilus ehk omadus on olulisem kui asi ise. Tänapäeval asi on üldine aga
edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus Rahvusvahelise poliitika toimijad n Põhilised toimijad on riigid n Teised toimijad on: n Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja
Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23
episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest
19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija. 4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse. 5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, ei pea oluliselt
loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik
fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne.
August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2 Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik
ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism (Claude Levi-Strauss) ja kognitiivne (sümboli-) antropoloogia. • Prantsuse strukturalism — Claude Levi-Strauss • Kognitiivne (sümboli-) antropoloogia 16 Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi saabumist valget inimest näinud ei olnud
- Toob jõuliselt antropoloogiasse sisse psühholoogilise aspekti. - Raamat ,,Kultuurimudelid" 1934 · Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna. · Mõjukaim 60ndatel · Kõik kultuuri detailid on inimese mitteteadvustatud tegevuse väljendus. · Etic-stiilis teooriakesksus. Tuletada tuleb süvastruktuur. · Eelkäijaks Durkheim, lähtub ka keeleteadusest ja Saussure'ist. Teadvustatud ja teadvustamata mõttetasandid. · Hindab Freudi; olulisim kultuuris on just teadvustamata osa. · 3-osaline meetod:
42); o kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; o kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; o koopia on originaalist väärtuslikum; o vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. Semiootika ja strukturalism (Baudrillard ja sümboliline väärtus) Baudrillard peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Koodid määravadki toodete väärtuse tarbija jaoks ning seega indiviid on üpris seotud ja allutatud ühiskondlikele reeglitele. Koduomanik on sümbolitehnik. Bourdieu ja Habitus
sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005).
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Jakobson ütleb, et on veel kuuendat liiki informatsioon: Keskpunkt on teada ise: selle vorm, kunstiline, kirjanduslik vorm. info desifreerimise tagajärk on see et me saame aru või mõistame teadet kunstilise tekstina. võime aru saada ka et tegemist religioosse, bürokraatliku tekstiga. Kirjeldati kultuurilise sõnumi edasi andmine: sõltumatu saatjast, vastuvõtjast. mis võimaldab teateid saata. Strukturalistlik mõtlemine: Humanitaarteadustest algamas uus periood: strukturalism. 50varajaste 80ndateni. domineerib peaaegu kõigil humanitaaraladel. Sel perioodil tuntuks saanud vene folklorilisti Vladimir Propp teooria muinasjuttude skemaatilisusest. Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt
See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust. Tuleb uurida neid asju, mis inimene on välja mõelnud, saades nii teada inimmõtlemisest
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
