stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb
20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid (metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont:
mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19
ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste
Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel, oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus, suhtlusringkond, lugemus Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare
emotiivne poeetiline konatiivne kontakt faatiline Jakobsoni kommunikatsioonimudel: kood metakeeleline Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuriga (ja maailma organiseerumise printsiipidega). STRUKTURALISM uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968): · Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule.
või väljaspool. Sihiks on analüüsida lisaks hõrendamisprintsiipidele ka ümbergrupeerumise ja ühendamise printsiipe. Ajalooline telg. 14. Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile, kuidas seostub? (subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...) Subjektile annab Foucault märksa suurema vabaduse ja võimuteostuse diskursuse vastu, kui seda võiks teha strukturalism oma struktuuri jäikuses. Kui struktuurid on ettemääratud kindlaid käitumismudeleid lubavad üksused, siis diskursused omavad seeriaid, mis lubavad diskursuseid omavahel mõjutada, seguneda, ümbergrupeeruda jms. Diskursuse toob esile juhuslikult tekkiv sündmus, ilma diskursuseta me aga ei oskaks seda arvatavasti tähenduslikustada, mis vastandusb univeraalsele tähendusmõistele. Samas leidub Foucault teoorias huvitav tõik sellisest nähtusest, nagu alustrajav
sünonüüm- samatähenduselised, erineva väljendusvormiga sõnad süntagma- ühe tasandi elementide järjend süntagmaatilised suhted e. seostamissuhted süntaks e. lauseõpetus süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus- selle ülesandeks oli kujutada lause tähendust. süsteemigrammatika- keelesüsteemi käsitletakse, kui kasutuselolevate ning osaliselt üksteisest sõltuvate valikuvõimaluste võrku, grammatikat aga kui keerulise lülitusskeemi sarnast valikumehhanismi. taksonoomiline strukturalism e. ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms.
Simulaakrum Deleuze`i järgi süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Baudrillard'i järgi konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse Sinn - lause ,,mõte", märgi tähendus, rajajaks Frege, Gottlob. sisaldub antuse viis Ehatäht, Koidutäht vs Bedeutung Strukturalism lähenemisviis, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid. Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson.
Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Ferdinand de Saussure (1857-1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Analüüsis oma väitekirjas Grimmi seadust. Peale tema surma avaldavad õpilased tema üldkeeleteaduse kursuse "Cours de lingistique génerale" mis muutis kogu Euroopa keeletaduse põhitõdesid. Strukturalism oli algselt keele analüüside tootja, hiljem igasugune keeleteaduslik tegevus S. arvates oldigi siiani käsitletud vaid kõnet, uus keeleteadus tegeleb aga keelega . S. kirjeldas keelt nagu märgisüsteemi, seega uurib keelemärke, mida defineerib eelkäijatest erinevalt. Keele elemendid on märgid, mitte häälikud; märgid koosnevad häälikutest. Saussurei-i semiootika on bilateraalne (ehk kahepoolne, koosneb 2st lahutamatust osast): 1) tähistaja (`laud')realiseerub helides
ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu. Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Kultuuri kolm määratlust: 1) kultuur kui dokumentatsioon. 2) kultuur kui ideaal, mingite universaalsete väärtuste kogum. 3) kultuuri sotsiaalne väärtus: kuidas inimesed elavad, teatud elamisprintsiip.
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1
8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline. Kirjanduse olemus ning väärtustamine sõltuvad eelkõige kultuurist (maailmapildist), traditsioonidest, ajastust ning isiklikest väärtushinnangutest. 8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest süsteemist lähtudes (nt võrdlev kirjandusteadus, strukturalism, autorist lähtuv tõlgendamine jne); kasutatav meetod sõltub kirjandusliku teksti kontekstist, millal see on kirjutatud ja millal loetakse, autorist, isiklikust hinnangust jne. Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada. 9.Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab.
Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks Strukturalism- lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Ühisjooned on - süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. Strukturalism uurib struktuure, kuidas kirjandus toimib kui süsteem. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab ja milline on selle väärtus, vaid kuidas see tähendus luuakse. Analüüsis jääb välja teksti tähenduse uurimine ja väärtuse uurimine, vaadeldakse vaid seda, kuidas seda tähendust luuakse. 3. Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem:
ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi) Euroopa Struktuurfunktsionalism Strukturalism Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna struktuur Vaatleb ühiskonda kui organismi kuidas erinevad struktuurid on omavahel seotud, et moodustada ühtne tervik Indiviid vähem oluline Induktiivne loogika (üksikult üldisele) Deduktiivne loogika (üldiselt üksikule) alustatakse andmestike vaatlemisest, tehakse põhineb teatud eeldustel ja teooriatel järeldused
mis aitab maailma nähtavaks teha. · Kavalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik lähenemine maailmale. püütakse uurida uuritatavaid nende enda keskkonnas. · Uurija kasutab uuringus kompleksset järeldusteni jõudmise viisi, mis on mitmetahuline ning spiraalikujuline. · Uurija kasutab erinevaid trateegiaid, mistõttu on kvalitatiivsed uuringud interdistsiplinaarsed. Saussure ja strukturalism Keel, mis moodustab meie identiteedi milles me mõtleme on irratsionaalne keel. See polegi päris keel. Ferdinand de Saussure (1857-1913) Kogu ta elu oli seotud sisemiste sündmustega ja kõige oluliseme, mis ta elus juhtus, juhtus pärast ta surma. Ta oli väga vanast Sveitsi loodusteadlaste perekonnast. Alpinismi kui spordiala rajaja. Ta isa oli etümoloog(putukateadlane) Luis Frédéric (1829-1905) de Saussure. Kogu 19
liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest. Imazismi eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme`. Nad tõstsid esile lühikest luuletust, vätisid teadlikult süzeelise- jutustuslikku alget luules, mis oli omane romantismile. Pound ise matkis teadlikult jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika" ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja struktuuri eritlusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jällile saada kirjandusteose esteetilisele olemusele. Vene kirjanduses nimetatakse imazismile vastavat suunda imazinismiks, seda viljeleti aastail 1919 1927. Väljapaistvaim esindaja oli Sergei Jessin, kelle luulekujundid on seotud usuliste motiividega. Eesti kirjanduses oli 1970
võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma – funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu – Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel.
Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James???? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Strukturalism uurimisobjekti struktuurile keskendunud suund humanitaarteadustes (ÕS 2006). Wundt. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia.
mõnes sõnas muutust ei toimu, peab seal olema mingi põhjus. 2. Analoogia mõju – sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel 3. Laenamine 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise ehk diakroonilise keeleuurimise võidukäigu sajand. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). autonoomne: keel on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna. Keel on süsteem, kõne on see kuidas inimene seda süsteemi kasutab
Williamsi kultuurikäsitlus ongi inimtegevuse uurimine. Tuleb arvestada inimloomusega. Williamsi sõnul kultuuri elatakse (ja kogu aeg). Kultuur kujuneb välja jagatud väärtuste kaudu - jagatud väärtuste süsteem. · Marxi sõnul oli majandus baasiks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses, mis toetuvad baasile. Williams oli sellele vastu, et materiaalne baas määrab pealisehituse. · Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Sõnad toetavad maailma, millel on olema reaalsus. Reaalsus vs Keel · Tundestruktuur: Midagi, mille kaudu kult elatakse (grupp, klass). Jagatakse teatud vaimsust, mis ühendab neid nt. ideoloogia, kunsti maitse. Aktiivselt
· G. Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Baudrillard (1998) peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon
• Materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest. • Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada. Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias Wilhelm Wundt (1832-1920) • “Ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik – inimesed võimelised tegelema vaid ühe mõttega korraga. Ümberlülitumine võtab 1/10 sekundit. • Olulisel kohal oli teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine.
objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol 47.Strukturalism ja kirjandusteadus Kirjandus on keelel põhinev kunstivorm, strukturalism kirjanduse uurimises oluline. Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid c) kuidas tähendus luuakse. 48.Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G.Genette, J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria) Narratoloogia
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i. Strukturalism püüab teatavasti defineerida inimest ümbritsevaid asju organiseeritud strukturaalse meetodi abil, mis toetub keele struktuurile. Strukturalism on Barthes'i jaoks eelkõige "analüüsimeetod, mis ühendab keeleteaduse, antropoloogia ja semioloogia elemente." (Barthes, 1965, lk.11). Selle meetodi kasutamine põhineb eeldusel, et iga ühiskonnanähtus omab tähendust ning on "artikuleeritav nagu keel" (Kristeva, 1973).
audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust. Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene, see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon- kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset. Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault. Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk
keeli, mida iseloomustab hulk ühiseid struktuuriomadusi, kuigi kõik need keeled põlvnevad indo-euroopa keelekonna eri rühmadest). Foneemi osa uurimine morfoloogilistest mallidest on arenenud omaette keeleteaduslikuks uurimisharuks, mida nim morfofonoloogiaks 48. Kopenhaageni lingvistiline koolkond Hjelmslevi glosssemaatika. Glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Väljenduse ja sisu eristamine ning vormi ja aine eristamine. Väljendus ja sisu on kaks põhikategooriat, milleta ei saa olla vastastikust mõistmist. Väljendus hõlmab kõiki vahendeid, mille abil antakse edasi informatsiooni sisust; ülekantuna lingvistilisse terminoloogiasse keel
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky) 20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku.
linnainimesed) Interaktsionism Ühiskond moodustub Kuidas inimesed Kunst on viis maailma (Mikrotasandi inimeste suhtlemise ja suhtlevad ja maailma mõista, elu mõtestada paradigma) tähenduste andmise mõistavad käigus. Funktsionalistlik paradigma · Kolm voolu - Briti sotsiaalantropoloogia - Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia - Prantsuse strukturalism Briti sotsiaalantropoloogiale pani aluse koolkond, kellest üks oli Bronislav Malinowski (1884 1942). Tegi uurimusi Trobriandi saartel. Bioloogiline funktsionalism ühiskondlikud institutsioonid rahuldavad inimese vajadusi. Malinowski joonistas tabeli Inimese vajadused Sotsiaalsed vastused vajadustele Söömine Toidu varumine Paljunemine Perekond, abielu
"ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see
haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole Peeter ega tea mida ta tegelikult tunneb. • Pragmaatiline tõeteooria –teooria, mis seostab tõesuse kasulikkusega. • Strukturalism – Suund, milles uuritav taandatakse vastanduse süsteemiks, elementide omavaheliseks suhteks, mida uuritakse. Selles laiendatakse keeleteaduses kasutatud struktuuri mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele. See meetod tugineb erinevate osade leidmisele tekstis, ideoloogias, ühiskonnas ja nende osade omavaheliste suhete kindlaks määramisele. Samuti on see ka Ferdinandi keelte tõlgendusviis - keel on kogum, mis koosneb vastandustest (ilus ja kole, kõrge ja madal)
B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C.) Seestumus D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism. Nii Euroopas kui ka Ameerikas kerkib esile hulk heliloojaid, kes vastanduvad varasemale (uus kompositsioon ja pillikoosseis). Lõpolikult hüljati senised klassikalised vormid, nt sonett. Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi. *Darmstadt'is hakkasid toimuma suvekursused, kus tutvustati uu...
XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumi...
o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi · Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped) · Nõudmised peavad olema mõistuspärased · Koolkonnad: 1)liberaalne keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis · Strukturalism on tihedalt seotud semiootikaga. Uuritakse näiteks kasutatava keele eripärasid · Tuleb vaadelda erinevaid gruppe ning otsida erinevusi (varjatused tuleb välja tuua)
pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega, mis on nimetatud, millele me oleme andnud nimed ja mis on keelelises käibes. Me ei saa rääkida reaalsusest endast. NT: sõnal kass ja kassil
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas. Foneemid eristavad alati tähendusi, allofoonid on foneemivariandid. Provanssaali r ja R eristavad tähendusi, järelikult need on kaks erinevat foneemi, samuti ph, p ja b hindi keeles. (ph on tegelikult üks häälik, aspireeritud p, aga seda märgitakse transkriptsioonis kahe tähega) Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav. Tegelikult "sada" hääldub [sata]. Mõni inimene hä...
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika).
loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid).
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
See on märgisüsteem. Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne, akustiline kujund Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne mõte. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. Väärtus on elemendi keeleliste??/keeleiseste?? suhete süsteem. Strukturalismi koolkond · Praha lingvistiline koolkond · Glossemaatika (Kopenhaagen) · Ameerika strukturalism Genfi koolkond on Saussure'i õpilased (Bally, Sechehaye, Godel) Ø - esimene oluline märk, nullmärk, mille Genfi koolkond tõi. Sellel pole mingisuguseid materiaalseid parameetreid, aga ta on tähendusrikas. Näide: TARTU - SSE = TARTU - Ø (tüvi objekt) (suund objekti suhtes) (Tartu nimetavas)( sõidan Tartusse. Neid eristab välde!) Charles Bally
2. kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine; · Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused; 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c)XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). a) Antiikmaailmas · India o Panini (umbes 400 eKr) sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia): abisümbolid (täielik kadu, 0-morfeem), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid · Hiina o konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja; o taoism (alates 4. saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
