Hingamise tulemusena tekivad süsihappegaas, vesi ja ATP. Süsihappegaasi saavad taimed kasutada fotosünteesiks. ATP tekib peamiselt glükoosi põletamisel.Glükoosi lõppedes lagundatakse ka valke ja lipiide. Põletamiseks vajalik hapnik saadakse fotosünteesi jääkproduktina. 4. Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium, millises Calvini tsükkel? Valgusstaadium toimub tülakoidide membraanides. Calvini tsükkel e CO2 fikseerimine(glükoosi tegemine) toimub stroomas. 5. Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse? Valgusreaktsioonides toodetakse ATPd ja NADPH2d. 6. Millise protsessiga algab fotosüntees? Fotosüntees algab fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kvantide neeldumisega lehte. Käivitatakse valgusstaadium. 7. Millised on valgusstaadiumi osad? Valgusstaadiumi osad on: fotosüsteem I ja II - elektron ergastatakse esmalt fotosüsteem II tsentriklorofüllist ja
enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kromoplastid sisaldavad erinevaid karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Leukoplastid ei sisalda pigmente
Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2. fotosüsteem lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 1. fotosüsteem seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega. Elektronid liiguvad NADP molekuli, mis seovad H ioone. 2. Pimedusstaadium Toimub kloroplastide membraanide vahelises alas ehk stroomas. Erinevalt valgusstaadiumist toimub pimedusstaadium ööpäevaringselt. Ta koosneb 10-st biokeemilisest reaktsioonist, mida viivad läbi ensüümid. Seda tsüklit nimetatakse Calvini tsükli reaktsiooniks. Calvini tsükli reaktsioonides osalevad: · 6CO2 (keskkonnast) · 12NADPH2 (valgusstaadiumist) · 18ATP (valgusstaadiumist) Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 +6 H2O + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse.
värvumine sügisel), ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid - sisaldavad kõige enam rohelist klorofülli ja vähem teisi pigmente. Peamine funktsioon on fotosüntees. Seetõttu paiknevad taimede maapealsetes osades, mis on päikesevalguses. Tänu neile on taimed rohelised. Kloroplastide sees on poolvedel strooma ja sisemembraani sopistused moodustavad tülakoide ja graane. Nendel paiknevadki pigmendid. Stroomas on DNA, ribosoomid, lipiiditilgad ja tärkliseterad. Tärklis tekib seal fotosünteesiproduktidest, muudetakse ensüümide abil glükoosiks ja transporditakse taimeosadesse, kus suhkruid vajatakse kasvuks või säilitatakse. Leukoplastid - ei sisalda pigmente, on kloroplastidest väiksemad, esinevad sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm.). Stroomas on DNA, ribosoomid jm. Peamiseks
tähendab, nad asuvad raku seintele, mis on risti valguse suunale. Otsesel päikese kiirte mõjul liiguvad kloroplastid raku seintele, mis on risti lehe pinnaga, samas asendis on nad ka pimedas. Kloroplastid koosnevad kahes peamisest algosast rohelisest värvainest - klorofüllist ja värvusetust plasmaatilisest alusest, niinimetatud stroomast. Klorofüll on koondunud väikestesse ümaratesse või kettakujulistesse granulitesse, mis asetsevad kloroplasti stroomas. Klororfülli ülesanneteks on valguse energia neelamine ja selle üleviimine CO 2 taandamise protsessile, osavõtt keemilisest fotosünteesi protsessist. Strooma ülesanneteks aga on olla plasmaatiline alus, kus asetsevad klorofülli osakesed, olla fotosünteesi reaktsioonidest osa võtvate redoksfermentide kandja. Põhiline kloroplastide mass koosneb valkudest, lipoididest, pigmentidest ja mineraalsooladest (valgu hulk 30-45% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 80-95%, lipoidid 20-40%
ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosüümidesse. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1
I rida 1. Selgita mõisted Mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 2. Millest koosnevad plasmiidid ja mis tähtsus on neil bakteriraku jaoks? Nendes sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks 3. Seente kahjulikkus inimestele (2 valdkonda) Seened kahjustavad tarbepuitu. Samuti põhjustavad mitmesuguseid nahahaigusi. Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele...
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi üle...
Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP mo...
Aine- ja energiavahetus ehk metabolism Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimi...
ärasöömise eest). RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid
FOTOSÜSTEEM II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi Eraldivad vesinikioonid ja elektronid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri FOTOSÜSTEEM I pigmendid osalevad NADPH₂ moodustumisel (NAD – vesinikukandja) (seostud süsihappe gaasiga) vajalik pimedustaadiumi täitmiseks. Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Pimedusstaadiomi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sesenenud CO₂ Vesinikuallikas NADPH₂ Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO₂ + 12NADPH₂ -> C₆H₁₂O₆ + 6H₂O + 12NADP 18 ATP -> 18 ADP + 18 P (ENERGIA VABANEB KA) NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgustaadiumi reaktsioonides. Fotosünteesi tähtsus Anorgaanilisetest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Glüksoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides
moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul 6. Nimetage pimedusstaadiumi reaktsioonide lähteained ja lõpp-produktid. V: Lähteained on 6CO2 ja 12NADPH2 (eriline molekul, mis kannab vesinikioone ühest kohast teise) ja saaduseks on C6H12O6 +6H2O+12NADP ja 18 ATP'st saab 18ADP ja 18Pi 7. Selgitage Calvini tsükli olemust. V: Calvini tsükkel on protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi. CO2 liigub läbi õhulõhede kloroplastidesse ja stroomas toimub CO2 ja vesinike ühinemine (NADP toob kohale vesiniku). See seotakse ja energia saadakse valgusstaadiumis moodustunud ATP'st. 8. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? V: Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. LK99 1. Mis on fotosünteesi põhieesmärk? V: Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja
BIOLOOGIA GLÜKOOSI LAGUNDAMINE JA FOTOSÜNTEES 1. Organismides toimuvad mitmesugused ainevahetusprotsessid. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid auto- ja heterotroofseteks. 2. Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (H2O, CO2), kasutades peamiselt valgusenergiat (fotosüntees) või ka redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 3. Heteroroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks vajalikud lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5. Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Taimed täiendavaid orgaanilisi aineid väliskeskkonnast juu...
Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a
Bioloogia IV Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid (sahhariide, valke, lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist...
TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas Fotosüntees Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 Vesinikuallikaks on NADPH2 Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli mis paikneb taimeraku kloroplastides 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> gl...
algloomad. Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: 1. Valgusstaadium Vesinik ja ATP-molekulid lähevad kasutusse pimedusstaadiumis. Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2. fotosüsteem lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. 1. fotosüsteem seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega. 2. Pimedusstaadium Toimub kloroplastide membraanide vahelises alas ehk stroomas. Erinevalt valgusstaadiumist toimub pimedusstaadium ööpäevaringselt. Ta koosneb 10-st biokeemilisest reaktsioonist, mida viivad läbi ensüümid. Seda tsüklit nimetatakse Kalvini tsükli reaktsiooniks. Kalvini tsükli reaktsioonides osalevad: · 6CO2 (keskkonnast) · 12NADPH2 (valgusstaadiumist) · 18ATP (valgusstaadiumist) Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 + H2O + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse.
Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidi mebraanides ainult valgusenergia mõjul. Ergastunud pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H 2O 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. 48) Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2. Vesinikuallikaks on NADPH. Energiaallikaks on vaja ATP molekule. CO 2 + NADPH C6H12O6 + H2O + NADP. Lähteained on CO2 ja vesinikuallikas NADPH2; lõpp-produktid on kolmesüsinikulised suhkru molekulid, mille omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos, mis omakorda moodustab esmase säilitustärklise. 49) Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi pimedus- ja valgusstaadium? Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A),...
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2...
Kloroplastid Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti - klorofülli, vähem teisi pigmente neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiidtilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid - tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollseid, oranže ja punaseid)
Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest. Kloroplastide (klorofüll) põhifunktsioon on fotosüntees. 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist
b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui valgusenergia mõjul valguse käes kloroplastide kloroplastide stroomas sisemembraanidel PÕHIPROTSESS Vee fotolüüs, mille käigus Paljud järjestikused tekivad hapnik ja vesinik reaktsioonid, mille käigus NADPH2-st ja süsihappegaasist tekib glükoos(Calvini tsükkel)
2. NADP + e + H → NADPH (vesiniku sidumine) Vesinikud ja elektronid aitavad NADPH moodustamist. NADPH viib vesiniku edasi pimedusstaadiumisse. 3. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks ja eraldub hapnik. Reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekule, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas 1. süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu sisenenud CO 2. vesinikuallikas on NADPH 3. energiaallikaks on vaja ATP molekule CO + NADPH → C H O+ H O + NADP Fotosünteesi tähtsus →anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine →glükoos on põhiline energiallikas enamikes organismides →toiduahela esimene lüli →lähteaineks teiste orgaaniliste ainete süntees
keskkonda, eralduvad vesinikioonid ja elektronid. 2H2O O2 + 4H+ + 4 Fotosüsteem I ülesanne on NADPH2 moodustamine. o Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad H+ ioone. NADP + 2 + 2H+ NADPH2 o Moodustunud NADPH2 on vesiniku allikas FS pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. FS pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool stroomas Sahhariidide sünteesiks vajaminev süsinik saadakse läbi õhulõhede, kus süsihappegaas difundeerub taime kloroplastidesse Protsessi toimumiseks vajaminev energia saadakse 18 ATP molekulist 18 ATP 18 ADP + Pi Calvini tsüklis seotakse CO2 vesinikega NADPH2-st. 12 NADPH2 12H2 +NADP Pimedusstaadiumi lõpptulemusena tekib kaks kolmesüsinikulist suhkru molekuli, mille omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos
Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse · Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. · Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid 9
sisaldavad etioplatsid.Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplastid: sisaldavad kõige enam rohelist pigementi - klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad nad ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid - tülakoidid. Nende kogumikke nimetatakse aga graanideks. Kromoplastid: sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente ehk karotinoide. Kloroplastidest väiksemad ja esinevad taimede kroonlehtedes, kõpsetes viljades. Aienvahetuslik funktsioon - taim vabaneb sügisel jääkaiantest. Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid.
neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb rakumembraani ja rakukesta süteesil. Mitokondrid ümara või ovaalse kujuga kahe membraaniga ümbritsetud organell. Sisaldab pignemte: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, neis toimub fotosüntees. On täidetud poolvedela stroomaga, kus asuvad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Stroomas leidub ka DNAd ja RNAd ning ribosoome. Seal on ka lamedad membraamsed kotikesed lamellid seal asub klorofüll), kromoplastid (Sisaldavad erinevaid karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ja sügiseste lehtede rakkudes).) ja leukoplastid (Ei sisalda pigmente, on valdavalt taimeosades, millele ei lange päevavalgust. Stroomas paiknevad ribosoomid, DNA jm. Peamiseks ülesandeks varuainete
Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiini jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. Ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeem...
c. Geneetilise koodi degeneratiivsus üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas. Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena. f. Aminoatsüül-tRNA tRNA koos amonohappega. 2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu. a. Koodonite üldarv = 64, tripletne sellepärast, et tuleb kodeerida 20 amonohapet (4 2 = 16 ei oleks piisav, aga 43 = 64>20) b. Aminohappetid kodeerivate koodonite arv = 61 c. Ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodonid. 3. a
22.Vee fotooksüdatsioon ja selle tähtsus *e fotolüüs, vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH 2 moodustumine, eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. *moodustub molekulaarne hapnik *eralduvad elektronid ja vesinikuioonid *hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse kk 23.Pimedusstaadiumi lähteained ja saadused *kloroplasti stroomas *valgusest sõltumatult toimub *6 CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12 NADP 18ATP 18 ADP + 18 Pi *tekib ADP ja NADP, mida saab uuesti kasutada valgusstaadiumis 24. Calvini tsükli tähtsus *fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule *moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid 25.Kuidas on omavahel seotud FS valgus-ja pimedusstaadium?
Sisse läheb vesi ja valgus; väljub hapnik. Tekib energia, mis salvestatakse ATP’s ja hiljem kasutatakse sünteesiprotsessides. Pimedusstaadium: siseneb süsihappegaas ning väljuvad aminohapped ning suhkrud, lipiidid. Toimub kloroplastide stroomas, energiaallikaks glükoos. Glükolüüs – tsitraaditsükkel – hingamisahel. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs. ATP- adenoniintrifosfaat; makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid, orgaanilised ained, millesse salvestunud energiat saab kasutada
hingamiseks ja transpordiks 29.Palju FSaktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks?5% 30.Millises raku osas toimub FS?kloroplastis 31.Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? stroomas(kloroplasti membraanis) 32.Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplastides seotakse kiirgusenergia keemilistesse sidemetesse (rohelised taime osad), membraanil ja stroomas Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Harilikult mõõdetakse läbi neto FS kõverate. Meetodid põhinevad O2 neeldumise või CO2 eraldumise mõõtmisel. 2. Millises raku osas toimub hingamine?mitokondrites,kõikides elus kudedes 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse?seotakse O2, vabastatakse CO2 2 4
Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. Bakterites toimub fotosüntees raku sisemust täitvas tsütoplasmas. Päristuumsetel spetsiaalses organellis, mis leidub kõikide taimede ja vetikate rohelistes osades. (30-40 tk ühes rakus) Fotosünteesi valgust vajavad etapid toimuvad tülakoidi membraanis. Tülakoidi kogumikke nim graaniks. Membraanid sisaldavad pigmente, olulisem neist klorofüll. Kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ja DNA molekul. Fotosüntees toimub kahes etapis 1. Valgustaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Lähteaineks on vesi ja lõppsaaduseks hapnik, vesinikioonid, ATP. 2. Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Reaktsioonideks vajaminem energia ATP saadakse valgusreaktsiooni tulemusl. Lähteaineks on vesinikioonid ja CO2, lõppsaaduseks glükoos. 4
Mürgitus või surm. 78. Mis on düstroofia? Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed. 79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid? Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad, pigment düstroofiad, mineraaldüstroofiad), muutunud lokalisatsiooni alusel (parenhüümi rakkudes, stroomas, muutused mõlemas), muutused ulatuse alusel (üksik, enamik elundeid, süsteemne), geneetilise faktori järgi (pärilikud, omandatud). 80. Mis on valkdüstroofiad ja iseloomusta neid. Tegemist on valkude ainevahetus häirega. On rakusisesed e parenhümatoossed, rakuvälised e mesenhümaalsed ja segavalkdüstroofiad. 81. Mis on rasvdüstroofiad ja iseloomusta seda. Häiritud on lipiidide ainevahetus. On parenhümatoossed rasvdüstroofiad ja mesenhümaalsed rasvdüstroofiad.
Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2 NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 II. Fotosünteesi pimedus-staadium Pimedus-staadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsiniku allikas on CO2 Vesiniku allikaks on NADPH2 Energia allikaks on vaja 18 ATP molekuli Ensüümide kaasabil tekivad sahharoos, tärklis, aminohapped jt. org ühendid. CO2 lagundatakse NADPH2 kaasabil. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 P NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustub neist tärklis.
Tekivad O'ioonid, mis ühinevad molekulik (O2) ja lendavad taimest välja. Vabad H'ioonid seovad NADP molekulid tekib NADPH2 NADP transpordib ka elektrone (elektrontransportahel) s.t tekib elektrienergia, mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP. Tulemus: NADPH2, O2, ATP (vajalik edaspidiseks reaktsiooniks) II fotosünteesi pimedusstaadium Toimub: kloroplastide stroomas On vaja Süsihappegaasi siseneb taime õhulõhede kaudu NADPH2 on vesinikuallikaks (saadi valgusstaadiumis) 18ATP energiaallikaks (saadi valgusstaadiumis) 14) Fotosünteesi vajalikkus taimedele, loomadele ja globaalselt. Taimedele saadakse glükoos, esmane tähtis energiallikas, O2 hingavad taimed samamoodi nagu meie, glükoosi lagundada. Loomadele Globaalselt
Kahe raku vahel on poorike. Lülieosed on väga levinud. Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3) lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt jahukastelaadsed, väga levinud parasiidid. Eurootsialaadsed (def viljakeha järgi. Kaks perekonda: penitsillum ehk pintselhallik ja aspergillus(?) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed)
kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise reaktsioonid aga toimuvad tülakoidide vahel asuvas stroomas. Valgusreaktsioonideks nimetatakse valguse neeldumist ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil. NADPH on universaalne elektronikandja. H-ioonidel on eriline roll ATP sünteesis, kus need, liikudes läbi membraani kontsentratsioonigradiendi ja elektripotentsiaalide vahe mõjul, annavad ATP sünteesiks vajaliku energia. valguse neeldumise tulemusena tõuseb elektron klorofülli molekulis kõrgemale energianivoole
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimism...
(1) Klorofüllid (2) Karotinoidid (3) Fükobiliinid f. Fotosünteesi staadiumind (1) Valgusstaadium: Fotofüüsikaline Fotokeemiline Biokeemilise 1.aste Saadakse NADPH ja ATP * kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!) (2) Pimedussstaadium Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine Kasutatakse NADPH ja ATP Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis * kloroplastide stroomas g. C4-taimede fotosüntees h. CAM-taimede fotosüntees 8 Üldbioloogia. 1.-2. ELU PÜSIMINE: GENEETIKA Elu püsivuse tagab elamiseks vajaliku teabe püsimine Elu püüab taastoota omasuguseid (ka kristall!) Elu on poolkonservatiivne temasse on sisse programmeeritud muutumine: Elu on avatud süsteem Kui ei muutuks ammenduks keskkond Püsimine-muutumine olgu tasakaalus! Iga muutus pole progress
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
I fotosünteesi valgusstaadium Toimub kloroplastide sisemembraanides, on vaja valgust, klorofülli ja vett. - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli, elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) vabad H-ioonid seovad NADP molekulid, tekib NADPH2 Elektrontrantsportahel- NADP trantspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule TULEMUS- NADPH2; O2; ATP II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel Toimub kloroplastide stroomas, on vaja CO2, NADPH2, 18 ATP. Õhulõhede kaudu taimel siseneb süsihappegaas, kuid väljub ka vesi. 6CO2 + 12NADPH2 > C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP > 18 ADP + 18 P TULEMUS- glükoos väljub kloroplastist või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsüklist saav alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus: anorgaanilistest ainetest esmane orgaanilise aine loomine, fotosünteesi
topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Kloroplastide mõõtmed ja arv: · Mõõtmed 7-10µm, valgusmikroskoobis nähtav; · Arv sõltub raku bioloogilisest seisundist, vanusest, aktiivsusest ja valgustatuse tingimustest. Meie taimedel sammaskoes 25-40 kloroplasti rakus, kobekoes 15-20. Kloroplasti stroomas paiknevad ribosoomid moodustavad üle 25% kogu taimelehe ekstrakti ribosoomidest ja nad sünteesivad kindlasti üle poole valguhulgast, mis on rohelises lehes. Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA
tekib hapnik b) fotosüsteem 1 ergastub 700 nm juures ülesanded: * reduktiivjõu tekitamine *koos fotosüsteem 2-ga osalevad vesinike aatomite kontsentratsiooni eriosade tekkimisel * lähtuvalt vesiniku aatomite kontsentratsiooni erinevustest toimub ATP süntees. II Pimedusstaadium fotobiokeemiline faas Aluseks on CO2 sidumine ja muundamine stroomas paiknevate ensüümide poolt. CO2 seotakse viie süsinikulise ühendina. Esmaseks fotosünteesi produktiks on triosiid, tekib tärklis. Fotosünteesi tähtsus: vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks; fotosüntees tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Loomade ja taimede organismides lagundatavate kõige lihtsamate toitainete näiteks on lihtsuhkur glükoos.
topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Kloroplastide mõõtmed ja arv: Mõõtmed 7-10µm, valgusmikroskoobis nähtav; Arv sõltub raku bioloogilisest seisundist, vanusest, aktiivsusest ja valgustatuse tingimustest. Meie taimedel sammaskoes 25-40 kloroplasti rakus, kobekoes 15-20. Kloroplasti stroomas paiknevad ribosoomid moodustavad üle 25% kogu taimelehe ekstrakti ribosoomidest ja nad sünteesivad kindlasti üle poole valguhulgast, mis on rohelises lehes. Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
