keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi, seal hulgas: raske kehaline töö, külm ja kuum, inspiratoorne hapnikuvaegus, hüpoglükeemia, haigused, operatsioonid, vigastused, müra, ehmatus, hirm, valu ja viha. Stressorite kauakestev või sagedane mõju kutsub esile adaptatsioonsündroomi koos neerupealiste koore hüpertroofiaga. Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised hingamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus. Oksütotsiin stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist. Rinnanäärme
1. kestab ööpäeva organism kasutab glükogeenivarud. Insuliinihulk väheneb, kiireneb depoorasvade mobilisatsioon ja glükoneogenees 2. kestab nädalajagu depoorasvade mobilisatsioon, suureneb RH-te hulk veres, suureneb ketokehade konsentratsioon, tekib atsetoon 3. kestab nädalaid langeb valkude lagunemise kiirus, väheneb glükoneogenees, aju energiaallikkaks ketokehad Antioksüdandid ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite e pro- oksüdantide. Oksüdatiivne stress häire pro- ja antioksüdantide tasakaalus, mille tagajärjeks on kahjustuste teke biomolekulide struktuurides. SUGUELUNDKOND Suguelundkond vastutab organismi paljunemise eest. Suguline paljunemine on protsess, milles järglane saab alguse isas- (spermarakk) ja emasgameedi (munarakk) ühinemisel. Munandid ja munasarjad toodavad sugurakke ja eritavad hormoone. Mitmesugused juhad transpordivad ja hoiustavad neid
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Jung kaldubki maailma jaotama kaheks, on maskuliinsus-feminiinsus, intri- ekstraverssus.Jungi puhul räägitakse enantiodromiast, see räägib, et varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Jung räägib ka kompensatsioonist, mingi puudujääk mingil alal kompenseeritakse teises alas/suhtes. Jung ja psühhopatoloogia: Tuleneb probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse suhetest ja see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia 1 · Psühhodünaamiline meetod ja õpetus, mis on loodud Jungi poolt, toetub Freudi ja Adleri perspektiividele ning pakub laiendatud käsitlusi ja teooriaid. · Isiksusel on võime ennast parandada ning kogemuse käigus laieneda. · Psüühika on end isereguleeriv süsteem. · Alateadvusel on loov ja kompenseeriv komponent. · Terapeudi-patsiendi suhte tähendus. Aitab kaasa eneseteadlikkusele ja
Osal on kalduvus kroonilisele kulule. Generaliseerunud ärevushäire Peamiseks jooneks on üldistunud ja püsiv ärevus, mis ei ole seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega või ei ole see tendents tugevalt väljendunud (s.t. see on vabalt lainetav ärevus). Etioloogia: bioloogilised teooriad(pärilikkus mõõduka mõjuga, 70% seotud keskkonna teguritega; neurobioloogilised teooriad) ja käitumuslikud (õppimisteooria) ja kognitiivsed mudelid. GÄH vallandub tavaliselt stressorite korduva toime tulemusena. Mida rohkem stressoorseid elusündmusi, seda suurem tõenäosus GÄH tekkeks. Oluline osa varasel elukogemusel. Sagedasemateks kaebusteks on: püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, hingistamine, peapööritus, südamekloppimine, nõrkustunne, suurenendu ohutunne. Keskmine vanus haigestumisel 21 eluaastat. Krooniline haigus. Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire
- Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis
algatamine stressi- situatsioonis;ka org. kohanemine kehalise koormusega. ACTH on regulatoorne H , mis neerupealise koore rakkudes stimuleerib kortisooli süsteemi ja sekretsiooni. Vere kortisooninivoo on allutatud hästi väljendunud, endogeenselt määratud ööpäevarütmile.sellised kõikumised sõltuvad kellaajast, mitte magamisharjumustest. Füsioloogilistes tingimustes on glükokortikoidide metaboolsed toimed täpselt tasakaalustatud ja tagavad energia kandja kiire kasutusseandmise. Stressorite akuutne toime põhjustab vere kortisoolinivoo tõusu. Sama stressori korduv ja kestev esinemine põhjustab järjest nõrgema hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenaalsüsteemi vastuse. Stressi puhul ostimuleeritakse neerupealise säsi adrenaliini ja noradrenaliini vabanemist. Need põhjustavad naha- ja soolteveresoonte silelihaste kontraktsiooni, kuna skeletilihaste veresoonte silalihased lõõgastuvad.
konflikte. (Lazarus & Launier, 1978). Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Eristatakse kahte toimetulekustiili: 1. Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2. Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma).
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Esimene aste otsuste langetamise mudelis probleemi selge määratlemine Teine erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. Kolmas iga lahendusviisi eeliste ja puuduste..... Alternatiivide otsimine. 1. Probleemi aktsepteerimine 2. Alt. Otsimine 3. Alt. Hindamine 4. 3. Stressiga vastu immuunseks muutumise treening Stressi tekkeprotsessi mudel(otsi netist) 1. Stressor- stressorite kõrvaldamine 2. Inimene hindab situatsiooni - situatsiooni ümberhindamine 3. Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 4. Kehaline reaktsioon füüsilised harjutused. 5. Negatiivsed tagajärjed toetus ja abi 6. Stressi vastu immuunseks muutumine inimesel on muutustega raske toime tulla, kui ta ei tea, mis teda ees ootab. Stressi olukorda õhutatakse last kirjeldama üha täpsemalt, mõnikord ka joonistama ja siis kirjeldama ja selle kohta jutustada. Nt
lahenduse ja saan hakkama," tundub stress väljakutsena ega mõju depressiivselt. Ent kui üha kuhjuvad pinged võtavad teie üle võimust, võib teie enesehinnang muutuda. Arvatavasti vallandab depressiooni just nimelt veendumus: "Ma ei saa sellega hakkama. Ma ei kontrolli enam olukorda. Olen täiesti abitu." Kui te ei suuda stressirohket olukorda kontrolli alla saada, tunnete end jõuetuna. Pikaajaline stressor võib stressorite rohkus, millega kaasneb abitustunne, võib kaasa tuua depressiivse reaktsiooni. Vahel on depressiooni põhjused ilmsed, kuid sageli kipuvad nad olema ebamäärased või varjatud. Depressiooni võivad esile kutsuda mitmesugused sündmused. Mõni ime siis, et see on niivõrd levinud. Esimene samm depressioonist jagusaamisel on mõista selle põhjust. Kõige targem on rääkida endast, oma tunnetest, kunagistest ja hiljutistest läbielamistest mõne teise inimesega
Psühholoogiast on teada, et enamikule inimestest on omane ületähtsustada vähetõenäolist ja alahinnata suure tõenäosusega toimuvat. Pääsemise tõenäosus on piisavalt suur ja võib olla suurendatud kannatanu poolt võetud meetmetega elu säilitamiseks. Sellistes tingimustes peab kehtima põhimõte: "Kui mul tuleb otsa saada, siis sündigu see võimalikult hiljem, sest selle aja jooksul peab saabuma abi." Kõigi ellujäämise stressorite iseloom ja mõjujõud oleneb suuresti välistest tingi-mustest, millistes nad ilmnevad. Üheks sellistest on temperatuur. 3.6 Madalad temperatuurid. Kehatemperatuuri alanemisega langeb füüsiline aktiivsus ja töövõime avaldades pidurdavat mõjuinimese psüühikale. Kangestuvad mitte ainult lihased vaid ka aju, tahe, milleta igasugune võitlus on kaotusele määratud. Hüpotermia (ülejahtumine) algab siis kui soojustasakaal
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Stress on meie eksistentsi eluliselt tähtis fenomen: kui tunneme janu, reageerime sellega, et tarvitame vedelikku. Kui meil on nälg, siis me sööme, kui oleme väsinud, magame... – alati on tegemist kohanemisprotseduuridega, mis on vajalikud meie tervise, heaolu või elu kui sellise säilitamiseks. Kui erakorralise meditsiini tehnik jõuab sündmuskohale, peab ta oma tegevused välkkiirelt kohandama eest leitud olukorraga. Tundlikkus stressorite adumisel ja neile reageerimise liigid on individuaalselt erinevad. Kui organism ei suuda stressoriga enam kohaneda, võib see viia kehaliste ja/või hingeliste kahjustusteni. Vahet tehakse normaalsel, tervel stressil (eustress; eu kr ’hea’) ja haigeks tegeval stressil (distress; dis ld ’lahku’). Stressi võib kirjeldada ka kui pingulolekut. Igat tüüpi tegevuse jaoks on olemas optimaalne pinge: liiga väike pingulolek viib keskendumisraskusteni, liiga kõrge pingulolek närvilisuseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
