Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususe kohta statistilist kinnitust saadud (Lainjärv 2011: 5). 10 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressis (Goldberg 2004: 72-74). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamisel. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivne abinõu ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel. Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete
sensitiivselt oma laste vajadustele, on tõenäolisemalt lapsed, kellel on suur empaatiavõime teiste suhtes. Avastati, et lapsed (vanuses 1-3 aastat), kes näitasid üles sõbralikku huvi ja hoolt uue lapse suhtes kolme esimese nädala jooksul pärast uue lapse sündi, reageerisid kuus aastat hiljem läbi viidud uurimuses tõenäolisemalt murelikult, kui noorem õde-vend sai haiget või oli stressis. Neil, kes olid üIes kasvanud õe või vennaga, kes oli olnud ebasõbralik või agressiivne, esines noorukina tõenäolisemalt raskusi emotsioonidega oma suhetes kui neil, kelle õed-vennad olid olnud südamlikud ja nende suhtes tähelepanelikud. Lastel, kes tajusid, et nende õde või vend sai emalt rohkem tähelepanu ja hoolitsust, ilmnes tõenäolisemalt agressiivne või keeruline käitumine nii lapsepõlves kui ka noorukieas
Kasutatakse kõikvõimalike variante. Konflikti ära hoidmine ei saa olla strateegia kuidas hoida suhteid. Hea strateegia on nende lahendamises. Kui toimetulekustrateegia pole efektiivne, siis see tähendab negatiivseid emotsioone ja see tähendabki vägivaldsust. Inimesed, kes väldivad konflikte ei suuda ka kunagi konflikte lahendada. · Konflikti lahendamise efektiivne strateegia. · Sotsiaalse toetuse olemasolu läbi sotsiaalse võrgustiku.- nii stressis efektiivsesse kui ka muus mõttes on sotsiaalne kapital hea kohanemise näitaja. Sotsiaalne võrgustik tähendab erinevatel rollitasemetel suhteid. Eluline on otsida prognoosivaid tunnuseid. Suures osas on enamik tarkust seotud selle sama teadmisega, et suudame mõjutada ja kontrollida seda, kuidas inimesed omavahel läbi saavad. Seksuaalse erutuse jaoks on vaja muutust (ebamäärasust). Läheduse jaoks on vaja stabiilsust
lakke. See õhuringlus tekitab vastu nahka külmatunde, mida tõlgendatakse kummitusliku olemasoluga. !7 2013. aasta juunis streikisid üle 3000 töötaja rõivatehases Bangladeshis. Põhjuseks, oli kummitus, kes ründas töötajat tualetis ning kelle kurja energia tõttu jäädi haigeks tööl. Töötajad kogesid psühholoogilist nähtust tuntud kui massihüsteeria. Kollektiivsed luulud tekivad siis, kui inimesed on stressis, tavaliselt rõhuva keskkonna pärast. Lisaks oli tegemist väga uskliku ühiskonna, isoleeritud töökoha ja halbade töötingimustega. Sellest tulenev stress põhjustab peavalusid, iiveldust ning valutunnet kehas. Ka tunnistajad ütlesid, et polnud kunagi kummitust näinud, vaid tundnud tema halba energiat, mis tekitas ebamugavusi. Kvantmehaanika teadlased Dr. Henry Stapp ning Dr. Stuart Hameroff ja tema füüsikust sõber
ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotiini tekkimisele organismis (serotiin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks). T Tai massaaž - koosneb joogast, massaažist, vabastavast hingamisest ja meditatsioonist. Sobib lõõgastuseks stressis, lihaspingete all kannatavale inimesele. Tai massaaž aktiveerib vereringet, lümfisüsteemi, vähendab lihaspingeid, suurendab liigeste liikuvust ning parandab kehatunnetust. Thalasso / thalassoteraapia - Ajatu tervistedendava tehnika thalassoteraapia nimi tuleb kreekakeelsest sõnast thalassos, mis tähendab merd, ent viitab ka mitmetele merevett hõlmavatele protseduuridele nagu merevee ja vetikate kasutamine keha ja naha niisutamise ning turgutamise heaks ning ainevahetuse kiirendamiseks
aga mitte lihtsalt tingitud reaktsioone realiseerivatest mehhanismidest (Higgins, 1997). · Meie tunnetus sõltub suuresti meie uskumustest, hoiakutest, väärtustest & ilmutamata teooriatest. Näiteks optimismi & õnne saame ise endale õpetada neid enda jaoks uutmoodi analüüsides & seletades · Inimeste individuaalsed iseärasused avalduvad erinevustena soos, eas, temperamendis, stressis, eesmärkides, edus & ebaedus ning paljus- paljus muus · Erinevuste tõttu reageerime samadele sündmustele väga erinevalt ning tekitame käitumise mitmekesisuse selle ühetaolisuse asemel. Nii oma kui teiste käitumise põhjuste seletamisel võime samuti toimida erinevalt vastavalt sellele, milline on näiteks meie kontrolli kese (kas seesmine või väline). Motivatsioonipsühholoogia SOPH.00.295 · Erinev tundlikkus situatsiooni & konteksti suhtes paneb inimesed erinevalt käituma
DnaK on tundlik oksüdatiivsele karbonüülimisele. Kui DnaK on kahjustatud, see sigma faktor vabaneb ning seondub RNA polümeraasiga, indutseerides kuumashoki geenide transkriptsiooni tugevatelt promootoritelt. Kuumashoki valgud (enamus neist on molekulaarsed shaperonid) on vajalikud kahjustatud valkude aktiivsesse konformatsiooni viimisel või kõrvaldamisel. 22. Millal on bakterirakud stressis? Stressivastuste kattuvus bakterirakus. Milline funktsioon on universaalsetel stressivalkudel? Alati, kui bakterite paljunemine on takistatud kas toitainete nappuse või ebasobivate keskkonna füüsikalis- keemiliste parameetrite tõttu (kõrvalekalded optimaalsest temperatuurist, pH-st, osmolaarsusest, hapnikuga varustatusest, jne.), tekitab see neile stressi. Stressina toimivad kõik keskkonnamuutused, mille tulemusena bakterite kasvukiirus aeglustub. Stressi
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
- Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia. Tegemist on inimest ja töövahendit käsitleva suunaga. Milline töövahend on kõige produktiivsema disainiga arvestades seda, kuidas inimene saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse. Siia haakub ka töötervisehoiu teema. Mis tingimused võivad töötaja tervist kahjustada (valgus, müra jne).. kui tool on ebamugav või valgus häirib
Ja ei toimi just meie eriliste indigolaste puhul. Väidetavalt uuringud jätkuvad ning meditsiinivallas on tehtud algust edusammudega. Ja siiski on see alles tänase stressirohke maailma poolt põhjustatud tohutu probleemidepuntra lahtiharutamise algus. Kuid lahendused on siiski tulekul. Tähtis on see, et iga lapsevanem peaks teadma võimalikke alternatiive nende laste mõistmiseks. Meil ei saa eluseeski olema terveid õnnelikke tasakaalustatuid lapsi, kui oleme ise läbinisti stressis, lootusetud või kannatame krooniliste pooluste ümbervahetumiste all. Tore on see, et paljud lapsevanemad, kes aitavad oma indigolast, aitavad ka samal ajal iseennast. 36 Medikamentoosset ravi kasutatakse eelkõige ju ikkagi selle jaoks , et muuta need lapsed juhitavateks, mitte terveks. On välja uuritud, et inimesed, kellel lapsena raviti ADHD-d, kalduvad kolm korda rohkem narkootikume tarvitama
kontroll ja selle kasutamine: "Paljud keha funktsioonid nagu näiteks hingamine, vereringe ja seedimine sõltuvad sellest, kuidas inimene oskab esmast kontrolli kasutada. See paneb aluse koordinatsioonile ning kaunile ja säästlikule liikumisele." (Adamany, Loigerot 2004, lk. 16). Usutavasti paraneks ka tantsija keha ja vaimu suhe, kui ta suudaks end teadlikult suunata oma liikumist jälgima. On loogiline, et kehas peegeldub vaimsus ja vastupidi. Stressis ja väsinud inimene on sageli kössi vajunud, tema hingamine toodab vähem hapnikku kehasse , kuna rindkere on kokku surutud ja üldine tervislik seisund halveneb veelgi. Paranematus on nagu seotud "nõiaring", mis tuleneb seoste mõistmatusest. Alexanderi tehnikas räägitakse harjumustest vabanemisest teadliku inhibitatsiooni ehk peatumise näol. Tegelikult on inimese keha sünnipäraselt loodud suhteliselt ideaalselt toimima, jaotades raskused võrdseks ja liigutused loomulikuks
Esiteks tunnetab laps tõsist ohtu enda elule või heaolule. Teiseks elab ta situatsiooni läbi uuesti erineval moel- unenägude, pealetükkivate mõtete, mõttevälgatuste läbi. Kolmandaks areneb lapses tundlikkuse langus- külmutatud tunded, kadunud mälu, tuimus. Neljandaks elab ohver uuesti läbi seda viha- ja jõuetusetunnet, mida ta temales ooritatud vägivallaakti ajal koges (Boswell 1997: 35) Igal juhul on vägivalda kogenud laps suuremal või vähemal määral stressis. Teaduslikult tõlgendatuna on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt 1997, 8). Kogetud vägivalla pidev meenutamine, hirm vägivalla kordumise ees vähendab lapse õpihimu, konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T
vaheperemehel on tavaline. Sügisestes proovidest vähem leidus kevadel Digenea liigi C. concava metatserkaare. Teise trematoodi D. spathaceumi metatserkaare oli nii sügisel kui ka kevadel 11-el lestal. Peale helmintide leidus märkimisväärsel hulgal ka pisieoselisi (Microsporidia) liigist Glugea stephani. See parasiit elab paljude lestlaste seedetraktis ja invasioon môjutab kalu nende esimesel eluaastal. Kui nad on massiliselt nakatunud, on nende seedekulgla tsüstide poolt pôhjustatud stressis ja kalad surevad nälga (Grabda, 1991). Käesolevas töös seda liiki pôhjalikumalt ei käsitleta, kuna tegemist on ainuraksega. Samuti leidus ripsloomade (Cilita) klassist Trichodina jadranicat, kes on samuti väga levinud lesta lõpustes esinev parasiit. Kevadistes proovides olid parasiiidid paremini nähtavad kui sügisel. Kui larvid asuvad tihtipeale kõhuõõnes, siis täiskasvanud isendid on lokaliseeritud soolestikus. See võib
tõrjumisele. Samal põhjusel pärsitakse ohuolukorras mittevajalikke funktsioone, näiteks paljunemisvõimet ja immuunsüsteemi toimimist. Et suudaksime lähitulevikus seesuguseid ohuolukordi vältida, paraneb kortisooli mõjul ka meie lühiajaline mälu. Krooniliselt kõrge kortisoolitaseme tagajärjed võivad organismile olla laastavad. Kuna immuunsüsteemi töö on pärsitud, on pingeseisundis keha haigustele tavapärasest vastuvõtlikum. See on ka põhjuseks, miks ületöötanud ja stressis inimesed on sageli haiged ning miks haigestutakse sageli just pärast mõnd erakordselt stressirikast olukorda paljude arvates pingelanguse mõjul. Pidev stressiseisund võib põhjustada ka seda, et keha mehhanismid, mis tavapäraselt pärast ohuolukorra möödumist langetasid kortisoolitaset, ei toimi enam korralikult ning keha võib asuda ise stressihormooni kas üle- või alatootma. See aga võib esile kutsuda kroonilise väsimuse. Seega on meie tervis paljuski kinni meie enda mõtlemises
Sisendfunktsioon (taju) - tagasi võrdlejasse Kui inimesel palutakse mitte mõelda valgele karule, siis mis toimub (Dan Wegneri idee/wegneri mõtete kontroll)? Variandid olid midagi sellist: kaks automaatset süsteemi käivituvad, üks hoiab mõtlemast ja teine kontrollib, kas esimene töötas; Kaks poolautomaatset süsteemi..., kaks kontrollitud süsteemi.. jne. Automaatne peaks õige olema. Efekt on tugevam, kui inimene on stressis või depressioonis. Baumeisteri eneseregulatsiooni ,,ressursiteooria" kohaselt.. vaimne pingutus ja enesekontroll alandavad glükoositaset veres. Ehk kui kontrollid ennast ja pingutad selle nimel, siis hiljem raskem mingit ülesannet lahendada jne. Aga glükoos on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus. Mõjutavad ka oskused ja harjumused ja eneseregulatsiooni areng, mis ei tähenda muutusi energiametabolismis. Impulsiivsus avaldub, kui ressursid on ära kulutatud. H.J
Fagotsüüdid tunnevad mikroobseid produkte ära erinevate retseptorite kaudu (nt TLR, NLR, scavenger retseptorid jne). Dendriitrakud on olulised kaasasündinud ja omandatud immuunvastuste sidumisel. Nad ekspresseerivad PAMPe äratundvaid retseptoreid. Aktiveerimisel toodavad tsütokiine. NK rakud ehk loomulikud tappurrakud on rakud, mis tunnevad ära nakatunud rakud ja/või stressis rakud ning hävitavad need. NK rakud sisaldavad põletikulisi tsütokiine, mille abil on nad võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on oluline makrofaagide aktiveerimiseks. NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga 5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid
Toetusevõimaluse tekkimisel on võimalik välja tulla uute ja veel paremate ideedega ning lõpuks leitakse see, millele pühendumine osutub loomulikuks. Mitte fokusseerumise põhjuseks on tihti see, et pooltoored ideed ei ole veel mõttemaailmast väljatõrjutud. Seetõttu on loomuliku idee otsingul palju kasu rääkimisest teiste inimestega, kelle arusaamad, teadmised ja kogemused aitavad teha valikuid. Vähene detailsus Paljud ettevõtjad on stressis või ebaõnnestuvad seetõttu, et nad ei suuda/taha tegeleda detailidega. Probleem on tavaliselt selles, et detailid ei oma ettevõtja arvates ettevõtte arengule olulist mõju, kuid tegelikult see nii ei ole lähemal vaatlusel selgub, et esmaselt arusaadavad detailid koosnevad omakorda veel väiksematest detailidest, mis mõjutavad teineteist jne. Küsimus on probleemi tükeldamises, käsitlemiseks või neist arusaamiseks piisavalt väikestes lõikudes
heatahtlik, kuid hoiatab omanikku vraste lähenemisest. Hooldus Paljud probleemid tulevad otseselt tu omadustest. Lühike koon vib phjustada hingamisprobleeme ning hu neelamist, mis omakorda tekitab gaase ning muresid kuumas ja niiskes kliimas. Mopsi silmad on teatud määral punnis ning vivad saada 29/ 29/31 vigastatud, samuti esineb silmalaugude ja ripsmete väärarengut. Tugevas stressis - ülekuumenenud - mopsi tuleb jahutada külma veega ning viia vimalikult ruttu loomaarsti juurde. Külma vee klistiir on vajalik kehatemperatuuri normaalseks muutmiseks. Omanikud peavad jälgima kasvava kutsika suud, et olla kindel hammaste normaalses arengus ning ka seda, et suus ei oleks kasvajat. Tungivalt soovitatakse hammaste harjamist, et vältida igemehaiguseid. Teised potensiaalsed probleemid on puusaliigese düsplaasia, nnetus peaarteriga, peaajupletiku teatud vorm
Andekate laste vanemate käitumist uurinud teadlased on leidnud, et edukad vanemad kasutavad paljude pereprotsesside optimaalset kombineerimist või koosmõju pole olemas ühte ,,imerohtu". Tulemuslik on nõudmise ja toetuste oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine situatsioonile. Kui lapse ei tööta piisavalt, siis on andnud efekti suurem nõudlikkus, vähendades samal ajal otsese abi pakkumist, kuid tõhustades juhendamist. Niisugustel juhtudel kui laps on väga stressis, on abi vastupidisest käitumisest surve vähendamisest ja suurema abi ning toetuse pakkumisest (Campell, Verna, 2004)) väitel (Sepp 2010: 77). 23 Andekate tuntud nõustaja J.Freemani kogemustele tuginedes (Freeman, 2000) on oluline mõista lapse tundeid, aidata tal saada teadlikuks oma probleemidest ja nende põhjustest. Vanematel tuleb võtta aega, et kuulata laste mõtteid ja arvamusi. Lapsele
1. lag faasi, mille käigus rakud kohastuvad kasvukeskkonnaga ja hakkavad jagunema 2. log e. eksponentsiaalset faasi, milles rakkude arv populatsioonis kasvab eksponentsiaalselt 3. statsionaarset faasi, kus rakkude arv populatsioonis on maksimaalne ja ei muutu. Stress Üldiselt mõeldakse stressi põhjustavate faktorite all kõiki keskkonnamuutusi, mis kutsuvad esile muutusi raku füsioloogilises seisundis. Tegelikult on kõige raskem defineerida olukorda, kus rakud ei ole stressis. Pigem on suvalistel kasvutingimustel rakkudele mingit stressi põhjustav toime ja rakud adapteeruvad antud tingimustega. Teatava stressi süvenemisel toimuvad rakus nii kvalitatiivsed muutused, kus lülitatakse tööle uued süsteemid, kui ka kvantitatiivsed muutused, mille käigus muutuvad juba töös olevate süsteemide ekspressioonitasemed. Sageli võidakse stressivastusena võimendada nende ensüümide ekspressioonitaset, mis töötavad ka n. ö. normaalsetes tingimustes
pulsi- 84 - kõrge sotsiaalärevusega KI-d sagedus 80 - 76 - 72 - madala sotsiaalärevusega KI-d 68 - stress mittestress (Endler, 1977) Vaid stressis erines kahe rühma ärevus, mittestressi tingimustes oli tase peaaegu sama. Enamgi veel, mõne inimese jaoks on eksamisituatsioon ärevusseajav, mõne jaoks mitte. Need tulemused näitavad, et pole eriti suurt ennustavat väärtust inimese ärevustaseme (või vaenulikkusetaseme või mõne muu taseme) üldisel hindamisel. Kaks inimest võivad võrdselt kõrge ärevusskoori saada, aga üks neist läheb ärevaks füüsilise hädaohu korral,
Juhusliku leviku faktor Ressursipõhine nišš Keskkonna gradiendid Igal liigil on oma optimaalsed vahemikud erinevatele klimaatilistele (füsikokeemilistele) tingimustele ◦ Temperatuur ◦ Niiskus ◦ Päeva pikkus ◦ Jne Eurütoopne organism: talub laia gradientide vahemikku (laia ökoloogilise amplituudiga) Stenotoopne organism: kitsa taluvusega, peavad esinema kindlad tingimused Optimumi servas paiknev populatsiooni osa võib olla stressis ning võimetu paljunema Liigi levik Liigi levik sõltub ◦ ajaloolisest levikust, ◦ ökoloogiliste niššide olemasolust, ◦ konkurentsi tugevusest, ◦ doonorpopulatsiooni kaugusest, ◦ füüsilistest barjääridest ◦ levitaja sõltuvusest Kosmopoliitsed liigid Endeemsed liigid Reliktsed liigid Ökoloogiline loodusgeograafia Miks on liigil just selline leviku areaal? Mis tegurid takistavad liigil mujale levimist? Mis roll on geograafilistel faktoritel liigi levikule
kirjeldamisel stressi mõistet. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stressil võib olla positiivne mõju, sest see mobiliseerib inimest tegutsema. See seisund võib esile kutsuda vastupidavust, aktiivset tegevust ja organismi ressursside kasutamist. Peamiselt käsitletakse siiski stressi negatiivset mõju organismile. Stress võib põhjustada rahulolematust iseenda ja ümbritsevaga, närvilisust, häireid mõtlemises. Stressis olev inimene tunneb end sageli väsinuna ning on vastuvõtlikum mitmesugustele haigustele. Stress kujuneb siis, kui inimene kohtab ülejõukäivaid ülesandeid ning teeb korduvaid pingutusi raskuste ületamiseks. Juhid teevad tööalaseid pingutusi väga erinevatest eesmärkidest lähtudes. Saavutusmotivatsiooni aluseks võib olla erineva tugevusega auahnus, soov ennast teostada, kalduvus võtta vastu järjest nõudlikumaid
Pockerface Reegel mida kaugemal kehatüvest asub mingi jäse, seda raskem on seda kontrollida (Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010. Katse: intervjuu ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli raskem silmsidet hoida. Kui palju inimesed pingutavad. Igasuguse tõe ümberpööramine nõuab suuremat pingutamist. Välja töötatud on strateegiad, mille abil tuvastatakse kui palju inimesed pingutavad. Nt tagurpidi rääkimise strateegia. Kasutatakse politseis. Omistamine e atributsioon
kehatemperatuuri reguleerimine läbi selle, et inimene hakkab vastavalt temperatuuri muutumisel külmemaks või soojemaks automaatselt otsima vastavalt siis soojemat või jahedamat keskkonda energia metabolismi juhtimine söömise ja seedimisega juhib inimese paljunemist kontrollides hormoonidega inimese seksuaalset käitumist, rasedust ja piimaeritust reguleerib inimese emotsioone, kusjuures on vastutav inimese reageeringu eest ohuolukorras ja stressis. Samuti juhib füüsiliste ja immuunsüsteemiga seotud reageeringuid läbi selle et reguleerib vereringet ja verevoolu lihastesse ja teistesse kudedesse Hüpotalamus seob ajuripatsi kaudu närvisüsteemi sisesekretsioonisüsteemiga. Mõjutab ajuripatsis hormoonide produtseerimist ja nende eritust. Stressiolukorras hakkab ajuripats eritama vastavaid hormoone ja need panevad neerud omakorda tootma steroide, mis hipokampuses hävitab mälu ja õppimise seisukohalt tähtsaid närvirakke.
· saada hinnale vastavat teenust · saada selgitusi ja vabandusi Missuguste põhimõtete vastu eksitakse sagedamini? Sumomaadlejast klient või väljakutse Kliendid on teenindaja jaoks lihtsad, keerulised, tavapärased, erilised, kuid mitte kunagi rasked. Raske on poodi tulev sumomaadleja. Osade klientide teenindamine nõuab lihtsalt suuremat professionaalsust. Sagedamini nimetatakse keerulisteks kas siis joobes, kiirustavaid, stressis, erivajadustega, murdeeas, väga eakaid või väikeste lastega kliente. Mõned nõuanded, kuidas käituda. Ärritunud/ärrituva inimese rahustamiseks soovitatakse: · Sõnad selged, aeglasemad, rahulik ja neutraalne hääletoon · Mõistvus, teha põhjus selgeks · Rahulikuks jäämine (hingake rahulikult, sügavalt ja aeglaselt)
õpiraskused. Nagu juba eespool mainitud, on niisuguste andekate laste tuvastamine väga raske ja tavaliselt ei paku haridussüsteem ka eraldi prog- ramme, mis nende vajadustele vastaksid. Niisuguse õpilase puhul on väga keeruline märgata omadusi, mida koolis andekuseks peetakse. Neil võib olla lohakas käekiri või segav käitu- mine, mis teeb neile raskeks ülesannete lõpetamise, ja nad näivad tihtipeale olevat segaduses oma võimetusest teha kooliülesandeid. Nad on stressis ja frustreeritud, tunnevad end heidutatuna, tõrjutuna, abituna või isoleeri- tuna. Need lapsed võivad eitada oma õpiraskusi, väites, et ülesanded on “igavad” või “lollid”. Nad võivad kasutada oma huumorimeelt teiste alan- damiseks, et enda kõikuvat enesehinnangut turgutada. Nad püüavad iga hinna eest vältida läbikukkumisi ja on õnnetud, kui nad ei vasta iseenda ootustele. Nad on sageli kannatamatud ja kriitilised ning reageerivad krii- tikale põikpäisusega
homeostaasi säilitamisel Diferentseerumine protsess, mille jooksul rakk kujuneb spetsialiseeritud rakuks Apoptoos raku programmeeritud surm, ebavajalike rakkude eemaldamine Apoptoosi kutsuvad esile füsioloogilised (surmaretseptorite aktiveerimine) ja patoloogilised stiimulid (mutatsioonid, nakkused). Apoptoosi teel surevad tavalised,terved rakud, mida pole enam vaja või siis haiged ja stressis rakud, mida on küll vaja, aga mis muutuvad kahjulikuks või mittefunktsionaalseks. Apoptoosil on kaks varianti (rohkem uuritud) sisemine (intrinsic - otsus surra tuleb raku seest, mitokondrid asjaga seotud) ja välimine (extrinsic - rakusurm aktiveeritakse rakupinnal teiste rakkude poolt) 6. Mis on kaspaasi funktsioon ja mis juhtub pro-kaspaasi aktiveerumisel?
Kasvu statsionaarses faasis elavad rakud varuainete arvel. Statsionaarses faasis toimub sekundaarsete metaboliitide süntees (näiteks antibiootikumid) ja sporogeenidel indutseerub endospooride moodustumine. Statsionaarses faasis suureneb ka mutatsioonide hulk populatsioonis. Osa neist osutub kasulikuks, võimaldades muteerunud mikroobidel näiteks kasutusele võtta uusi toitaineid. Looduses on bakterid enamasti statsionaarses faasis, so pidevas "näljas" ja stressis. Sellised rakud säilitavad pikka aega eluvõime ja aktiivne kasv taastub, kui toitainete varud taastuvad. Mittekultiveeritavad bakterid on bakterid, keda laboratoorsetes tingimustes ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. Mittekultiveeritavaid baktereid saab kirjeldada kasutades molekulaarbioloogia meetodeid. Selleks analüüsitakse nende DNA järjestusi ja võrreldakse
ühendamine ja nii edasi, kuuluvad 6.majja. Koduse elu harjumused, misiganes selleks koduseks eluks on, kuuluvad sellesse majja. Transiitteljestik Kui kuues maja asub Teljestiku ülemises reas, siis igapäevase rutiiniga seotud asjad võivad põhjustada sündmusi muus eluvaldkonnas. Need võivad olla probleemid tervisega või kohustuste ja teenistusega. Midagi võib töö juures juhtuda. Teljestiku keskmises reas on stressis igapäevane elu - igapäevane rutiin, igapäevane töö. Selles valdkonnas tunned muutusi, näiteks töö, tervise või harjumuste mustris. Teljestiku alumises reas võtab 6nda maja valitseja vastu või saadab välja transiidi- sellepärast on nende sündmuste mõju tunda igapäevases koduses rutiinis. Tulemusena võivad tulla muutused sinu igapäevases mustris. Võid avastada, et pead igapäevases elus suuremad kohustused võtma. 7. MAJA
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
Funktsionaalselt on geenid struktuursed ja regulaatorgeenid: struktuurgeenid kodeerivad valke ja RNA molekule, mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse. Regulaatorgeenide poolt kodeeritud produktid, mis võivad samuti olla nii RNA kui valgulised, reguleerivad teiste geenide avaldumist. Eriline geenide rühm on nn. koduhoidjad geenid (housekeeping), mis avalduvad hulkraksetes organismides igas rakus ja ainuraksetes organismides avalduvad nad konstitutiivselt st. pidevalt (kui organism ei ole stressis ja geenid represseeritud). Koduhoijatel geenidel on eriline struktuur, nende 5' osas paikneb oligopürimidiin järjestus nn. TOP geenid. Just TOP geenide intronites on sageli veel teisigi kodeerivaid järjestusi, mis samuti kuuluvad koduhoidjate geenide hulka. See on omamoodi geenide kattumine, kus informatsioon küll füüsiliselt ei kattu. Siiski on mõlema geeni produktid reguleeritud ühise kontrolljärjestuse poolt.
Samas ei saa eitada meestele ühiskonna poolt pandud rolli olla edukas, teenida palju raha ja olla tõeline "mees". Küsimuseks oleks siinkohal pigem see, kes on see ühiskond, kes selle rolli meestele on asetanud. Võibolla on minu vaade siinkohal äärmiselt ebaaus meeste suhtes, aga kaldun arvama, et see roll pole meestele mitte pandud, vaid mehed on selle eneste peale võtnud. Nimelt kui mees teenib perekonnas vähem kui naine, siis sellise olukorra tõttu on stressis mitte naine, vaid hoopis mees niisiis pole naistele (üldjuhul) oluline mitte palganumber vaid hoopis muud inimlikumad väärtused. Naiste soolise ebavõrduse ilminguid on hoopis rohkem ja need on tunduvalt markantsemad muidugi võib olla tegemist sellega, et ma ei oska end hästi meeste rolli asetada ja seega ei oska ka nende probleeme ehk adekvaatselt näha. Seaduse stenogrammist võib muidugi lugeda A. Liivi muresid läbi lapsepõlve, kuid usun, et
1 kriminaliseeritud, kusjuures isik ei ole teadlik sellisest kultuurinormide konfliktist. Selline konflikt on kõige järsem konflikt ning loodetavasti juhtub selliseid konflikte järjest vähem (see on nn. esimese põlvkonna konflikt); 2. isik on juba teadlik teise kultuuri normidest ja konfliktist enda harjumuspäraste kultuurinormidega, kuid isik on stressis kuna ta ei saa käituda nii, et ta täidaks mõlema kultuuri norme ning seeläbi võib suureneda isiku vägivaldsus jne (see on samuti nn. esimese põlvkonna konflikt); (truudusetusele vägivallaga vastamine) 3. järgnevate põlvkondade probleemiks on see, et oma sotsialiseerumise perioodil elavad nad nii, et kodus on ühed ja väljaspool kodu teised normid. Isik ei võta
kohast ning fragmenteerunud peptidoglükaani tõttu bakter võib lõhkeda. Kui sihtmärk-bakter on kiiresti kasvav ja jagunev, see tähendab bakteri metaboolne aktiivsus on kõrge, siis vesiikulitest pärit PGase ei suuda rakku lüüsida, kuna sihtmärktrakk parandab tekkinud kahjustused kiiresti. Rakkude jagunedes PGase hulk tütarrakkude periplasmas väheneb jagunemise tõttu ning lõpuks on PGase hulk bakteri järglasrakkude periplasmas tühine. Stressis bakterid või näljas, millel on metabolism aeglane, ennast kaitsta ei suuda, ning vesiikulitest pärit hüdrolaas tapab bakteri. Naaberbakteri abistamine P. aeruginosa ekspresserib kromosomaalselt geenilt -laktamaasi, mis teeb selle bakteri suhteliselt tundetuks penitsilliini tüüpi antibiootikumidele. Bakter on võimeline pakkima -laktamaasi vesiikulitesse. Naaberbakter, millel pole - laktamaasi, saab selle P. aeruginosa'lt vesiikulite abil ning omandab
identifitseerivad end oma kiusajaga. Nad hakkavadki mõtle- ründajaga Vanemad löövad "enda huvide kaitseks" ma, et "käristajal on õigus" ja "ma olengi ise süüdi". identifitseeru- Paljud last füüsiliselt käristavad vanemad on ise stressis, mis Niisugune areng võib olla aluseks hingelistele hälvetele ongi tekitanud agressiivse ja ärritatud meeleolu. Vanemate nagu nt. foobiad ja depressioonid. Teiselt poolt võivad eba- isiklikest raskustest (probleemid partnerlussuhetes, töökohal, meeldivad tunded, abitus, hirm ja valu asenduda kaitsefunkt-
Olen nüüd kurb, kuid mitte depressioonis." Tõsisemad depressioonisümptomid kadusid. Depressioonitunnete varjatud põhjuste mõistmine on üks psühhoteraapia ülesandeid. Elu seab meid sageli rasketesse olukordadesse: karile jooksnud suhted, tööstress, haigused. Kõik need põhjustavad märkimisväärset stressi. Nagu eespool öeldud, ei põhjusta stress ise veel depressiooni. Depressioon vallandub alles siis, kui stressis inimene tunneb jõuetust või abitust. Paljud patsiendid on seda probleemi iseloomustanud nii: "Mul on selline tunne, et ma võin teha mida tahes, millestki pole kasu. Ajan end püsti, ja mind lükatakse kohe jälle pikali." Psühhoteraapia püüab leevendada just nimelt seda abitustunnet. Paljudele inimestele piisab üksnes sellest, kui nad saavad oma valust rääkida ning tunnevad, et neid on ära kuulatud ja mõistetud
See ei tähenda otseselt igapäevaelu eest põgenemist. Vastupidi inimene viiakse paljudele kursustele, õppeklassidesse või töötubadesse õppima, kuidas juhtida ja tasakaalustada oma elu paremini siis, kui naastakse koju. Sinna on koondatud kõik eluaspektid, nt füüsiline tervis, sotsiaalne suhtlus, tööelu tasakaal, emotsionaalne heaolu ja vaimsed vajadused. Tööspaa (WellWorking) korporatsioonide omanikud ja stressis töötajad leiavad, et töötamise ja heaolu ühendamine on vajalik. Tööheaolu ei ole paljudele läänelikele ette- võtetele ja töötajatele enam uus termin (nt Google!), kuid see eeldatakse olevat üks kiiremini kasvavaid spaavorme, mis enamasti ei puuduta turismi. Enamikus firmades on inimressursijuhtimine nn kohvikusüsteemis, kus töötajad saavad menüüst valida teenuseid ja saadavat kasu kindlas koguses aastas. Fitnessklubi osalejakaart on alati n.o
nad kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja nad lamavad rohkem. Kui emiseid peetakse üksikult, siis tagatakse et kõik saavad ühtemoodi süüa ja seega on pesakonnad ühtlasemad võrreldes rühmasulus pidamisega. Lamamisala peab olema kuiv, et emised ei libastuks ega kukus (vähem aborte). Rühmasulus pidamisel peaks sulus olema 4-10 emist, rohkemakesi koos ei teki välja alluvussuhteid ja emised on pidevalt stressis ja kaklevad. Normaalne asustustihedus kindlustatakse kui sulus on iga emise kohta vähemalt 1,9 m2 pinda (üksiksulus 1,4 m2). Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2 . Tähtis on tagada see, et kuldid saaksid jalutada, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.
Pakkuge patsiendile kirjutusvõimalust. Suletud küsimustele saab niisugune patsient lihtsa noogutuse või pearaputusega vastata. Kui patsient teid ei mõista, siis püüdke küsimus teisiti sõnastada – lihtsatest sõnadest on abi, meditsiinilised eriterminid tekitavad segadust. Võtke aega ja olge nii ise kui patsiendiga kannatlik. Sageli saavad tõlkida ka juuresviibivad lähedased, aga siis tuleb jälgida, et see inimene ise hädaolukorra tõttu närviline või stressis ei oleks. Kuna teabevahetuseks jääb ainult nägemismeel, siis püüdke alati patsiendi nägemisväljas püsida ja temaga silmsidet hoida. Suhelda on võimalik ka mittesõnaliselt, kasutades rahustavaid žeste, samuti tuleks kasutada näitlikke žeste. Tuleb lihtsalt meenutada oma pantomiimikogemusi puhkusereisilt välismaale. Patsiendikeskse psüühilise abistamise viis põhimõtet 1) Esimene põhimõte: seadke end patsiendi olukorda! Empaatia on võime patsiendi tundeid mõista
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
„Te olete ilmselt märganud, et ma ei ebameeldiv... aga ma tulen sellega toime, kui ma teen seda, teist ja kolmandat“. Pinget võime tunne end täna väga hästi. See pole teie süü. [„No natuke ikka on,“ võib teil tekkida kiusatus ikkagi tunda ka sellise uskumusega ning keerulisi sündmusi sellisel viisil seletades, aga me ei lisada!] Ma ei taha sellest pikemalt rääkida, kuid ma olen natuke pahane (või vihane). Kui te ole niivõrd stressis ja nii pikka aega. Loomulikult peavad meie uskumusi kindlustama ja toetama näete, et ma olen täna natuke „nipsakam“, siis teate, miks.“ juhtimiskontekstis vajalikud oskused. Tasakaal realistlike uskumuste ja juhtimisoskuste vahel Halva enesetunde juures tuleb lühidalt selgitada: „Mul on tugev peavalu...“ Kui tegemist on on see, mis tagab igapäevaselt stressivabama ja positiivsema toimetuleku
paragraPh we give be?lt affectsusboth 4) How- I tn tfre second ! physicallyandmentally, ever,exerciseis a good t h e a r g u m e n t sf o r t h e t o P i c stressis way to get rid of so reducing ., together with justificationsand . something thatwe frustrationand anger, exampres should alltryto do. In the third paragraphwe give Whilemanypeople feel
paragraPh we give be?lt affectsusboth 4) How- I tn tfre second ! physicallyandmentally, ever,exerciseis a good t h e a r g u m e n t sf o r t h e t o P i c stressis way to get rid of so reducing ., together with justificationsand . something thatwe frustrationand anger, exampres should alltryto do. In the third paragraphwe give Whilemanypeople feel
paragraPh we give be?lt affectsusboth 4) How- I tn tfre second ! physicallyandmentally, ever,exerciseis a good t h e a r g u m e n t sf o r t h e t o P i c stressis way to get rid of so reducing ., together with justificationsand . something thatwe frustrationand anger, exampres should alltryto do. In the third paragraphwe give Whilemanypeople feel
paragraPh we give be?lt affectsusboth 4) How- I tn tfre second ! physicallyandmentally, ever,exerciseis a good t h e a r g u m e n t sf o r t h e t o P i c stressis way to get rid of so reducing ., together with justificationsand . something thatwe frustrationand anger, exampres should alltryto do. In the third paragraphwe give Whilemanypeople feel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
