.................................................................................................................... 4 MIS TOIMUB ORGANISMIS, KUI OLLAKSE STRESSIS? .................................................................................
otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal
72. Poole aruga half-witted 73. Lihtsameelne, kohtlane siple 74. Rumaluke silly 75. Mõttelage, rumal, totakas brainless 76. Napakas daft 77. Juhm dumb 78. Aeglase taibuga dim 79. Salakaval, riuklik cunning 80. Kalav, salatsev, üleannetu sly 81. Ellusuhtumine attitudes towards life 82. Vaatab helgemalt küljelt looks on the bright side 83. Ekstrovertne, väljapoole elav extroverted 84. Endassetõmbunud introverted 85. Närvid krussis wond-up 86. Stressis stressed-out 87. Rahulik, lõõgastunud relaxed 88. Mõistlik, arukas, teadlik sensible 89. Pahane, ärritunud upset 90. Ärritatud, erutatud worked-up 91. Suhtumine teistesse inimestesse attitude towards ohter people 92. Teiste seltskonna nautimine enjoying others` company 93. Seltsiv, seltsi armastav gregarious 94. Teistega mittenõustumine disagreeing with others 95. Tüli noriv, riiakas quarrelsome 96. Vaidlushimuline argumentative 97
Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, millest võidakse rääkida isegi mitmeid aastaid. Selle tõttu võivad jääda inimesed uskuma vääraid asju. Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele kõmulehti lugeda. Olen aga veendumusel, et ,,kollane" ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Sageli on neis küll ka tõetera sees, aga ma usun, et see pole otsimist väärt. Piisab, kui me teame riigis toimuvatest asjadest pealiskaudselt, põhjalik teadmine jäägu asjatundjate jaoks. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi, kuigi peab tunnistama, et positiivseid jooni on siiski rohkem. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud .
Laagerdatav liha: Kaitstud saaste ja halbade maitsenüansside eest Võimalik laagerdada ka tavakülmikus Ei vaja nii kindlat niiskuskontrolli anaeroobsed bakterid ei kasva TOORAINE NÕUDED Liha peab olema värske ja pärinema tervetelt loomadelt Liha pH ei tohi olla kõrgem kui 5,8 (vastasel juhul võib juhtuda mikrobioloogiline liha riknemine) Soovitatavalt suuremad lihatükid või rümbaosad ilma verevalumiteta Laagerdada ei tohi: Stressis tapetud loomade liha Ebakvaliteetselt veretustatud liha Halvaks läinud liha Suure mikrobioloogilise saastatusega liha DFD liha Verevalumitega liha TOORAINE PARAMEETRID Selleks, et toota laagerdatud liha tuleb jälgida järgmiseid faktoreid: 1. Laagerdamise aeg optimaalne on 14-21 päeva, alla 7 päeva ei avalda laagerdamine mõju 2. Säilitamise temperatuur optimaalne temperatuur on 0-4°C, alla -2 on naturaalsete ensüümide aktiivsus madal, liiga
Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise vidinaid, mis üheltpoolt lihtsutavad elu, teiselt poolt komplitseerivad seda. See ajastu esitab meile palju väljakutseid ning inimestel tuleb taluda rohkelt pinget ja toime tulla mitmete erinevate katsumustega. Seetõttu on alanud sajaka kodanik pidevalt stressis ning psüühhikahaiguste arv on mitmekordistunud. 21. sajandil on siiamaani olnud positiivseid uuendusi üksjagu, kuid vaevalt oskas keegi ette näha, kui otsustav periood sellest tegelikult kujuneb.
Kolmandal päeval õnnestub neil kahel jüngril koju saada. Mille üle Peter on väga rõõmus, sest ta igatses oma ema juba väga. Koju jõudes ütleb Peteri ema oma mehele Caldwellile, et doktor Appleton on helistanud Caldwelli tervise osas. Sellel hetkel peab Peter hinge kinni, et kuulata, mis tema isal siis lõppude lõpuks viga on. Selgub, et mitte midagi. Caldwellil ei ole vähki, mida mees ise nii hirmsasti kartis. Arst olevat öelnud, et Caldwell on lihtsalt stressis, mis tuleneb mehe pingelisest koolitööst. Arst soovitab Georgil natuke aega maha võtta, ning puhkusele jääda. Loomulikult Georg Caldwell seda ei tee, sest ta on teadlik, et ta peab oma peret üleval pidama. Nende päevade jooksul, kus mõlemad mehed koju ei saanud oli tähendus neile mõlemile. Need päevad lähedasid neid üksteisele. Peter tundis oma isa olemasolust rõõmu ning Georg Caldwell taipas ikka enam ja enam kuidas ta oma pojast hoolis.
Fifth level - Kas lükkad mingeid tegevusi edasi (trenn, koristamine, abikaasaga suhtlemine) tingimusega, et ,,käin enne uudiseid kontrolllimas"? - Kui keegi küsib sinult arvuti kasutamisele kuluvat aega, kas ütled pigem tegelikkusest väiksema numbri? - Kui oled sunnitud ilma internetiühenduseta hakkama saama, kas tunned ennast ebakindlalt, rohkem stressis, oled ärritunum? - Kas kasutad arvutit ööune arvelt? Internetisõltuvus Võib tunduda veidrana, kuid esimesed internetisõltlaste toetusgrupid avatu just internetis. Näiteks loodi kümme aastat tagasi selliste probleemidega inimeste aitamiseks esimene veebileht: Internetisõltuvuse Keskus. Selle loojad avastasid, et inimestel oli tekkinud jututubade sõltuvusega sarnane sõltuvus ka muud tüüpi veebilehtedest: pornograafilistest, mängu- ja oksjonilehtedest.
Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste domineerimissuhteid. On leitud, et naissoost imikud võivad inimsuhetes rohekm reageerida, jäädes täiskasvanule lähemale; meessoost imikud võivad pingeliste olukordade tõttu olla rohkem stressis, kuna nad ei saa neid olukordi kontrollida. Tüdrukud hakkavad ka varem rääkima. Esmane sooline identiteet kujuneb lapsel välja kolmandaks eluaastaks. Siis suudavad nad vastata küsimusele ,,kas sa oled poiss või tüdruk?" enamasti õigesti. Samal ajal suudavad nad õigesti sooliselt identifitseerida ka teisi inimesi. Kolmanda ja neljanda eluaasta vahel kujuneb lastel soo mõistmisel välja stabiilsus, mis tähendab seda, et lapsed saavad aru, et sugu ei
Tallium 81 Tl Tallium Aatomiraskus 204,383 Sulamistemperatuur 303,5°C Keemistemperatuur 1457°C Tihedus 11,85 Mg/m3 Talliumi nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861 aastal William Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium on sinakas-valge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul on tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom, kloor, flour ja jood. Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul on tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium on mürgine. Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium on segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% ta...
Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla. 4.DIABEEDI TÜSISTUSED 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused Diabeedist tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on väga tähtis hoida veresuhkur ja vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. 4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta
kokku. Samuti kõlab seal mingi nõme pinin, mis tekitab minus soovi oma pead vastu seina peksta, et jumala pärast see pinin lõppeks. Tekitab sellist sunnitud stressiolukorra emotsiooni, mis ajab närviliseks ja paneb tahtma mind midagi lüüa. Võib-olla peaks seda kuulama jõusaalis, sest seal suudaks seda viha ratsionaalselt ära kasutada. Üldiselt on renessansilik muusika mu jaoks liiga tõsine ja kurb. Mulle meeldib olla rohkem rõõmus, vahel ka stressis ja vihane, sest siis suudan rohkem korda saata. Kurvana aga pole motivatsiooni mitte midagi teha peale enesehaletsemise. Renessanssist pärit muusikat ei osanud miskipärast seostada mitte millegi meeldivaga. Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga
töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; 7 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. ÜHISKOND Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; kannatab ühiskonna tootlikkus; tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. 8
Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näiteks, kui õpilastel on tulemas eksam üks inimene on mures ja stressis, kuid teine seevastu on rahulik ja ilma pingeteta. Järelikult on inimene selle iseendale tekitanud ja sellele pingele kaasa aidanud. Haigus, inimese füüsiline vaev, on seisund, mille puhul energia negatiivsus on ületanud kriitilise piiri ja organism kui tervik on tasakaalust väljas. Keha informeerib meid sellest, et me saaksime vea parandada. Kõikvõimalike ebamugavustunnetega on ta meid ammu informeerinud, aga kuna me ei ole tähele pannud ega reageerinud,
Neid hetki meenutades viime ennast tagasi minevikku, sellesse mõnusasse seisundisse. Nostalgitseme 1 viivuks, seejärel aga viskame pea kuklasse ja tormame edasi. Sest kõik tormavad ja nii tundub olevat õige. Paljudel meist on harjumus mõelda ja öelda, et meil ei ole aega, et meil on kogu aeg kiire. Aga samas mõni inimene teeb ja jõuab palju, kuid ta ei tundu sealjuures pöörasel kiirusel kihutavat ega ole stressis. Asjade hulka, mille jaoks meil alati aega on, kuuluvad kindlasti ka meie emotsionaalsed probleemid ehk teisisõnu asjad, mis meile südames valu teevad. Esimeses järgus kulutame oma aega seega nendele asjadele, mis tekitavad meile valu, olgu see siis füüsiline või emotsionaalne ehk südamevalu. Kõige hullem on lugu siis, kui kogu meie aeg kulub juba valutavate asjadega tegelemisele. See paneb meid nutma. Kui need valu tekitavad asjad võtavad meilt nii palju
viimased 3 aastat kandnud Eesti paima restorani tiitlit. Lisaks on kõigil töötajatel võimalus soodsamalt osta ka Pädaste gourmet tooteid. US INVEST investeerimisfirma Tallinnas aga kingib oma parimatel töötajatele, kes on andnud piisava panuse firma arendamisele (nt tootearendamisel), tasuta reise välismaale. Firma seisukohalt on tema töötajate tervislik seisund väga oluline, sest terved ja entusiastlikud inimesed annavad firma arengule oluliselt rohkem kui stressis ja haiglased töötajad. Seetõttu hoolitseb firma igati selle eest, et tema töötajad oleksid positiivselt meelestatud ja korralikult puhanud. Samamoodi hoolitsetakse lapsepuhkusele jäävate töötajate eest, kellele makstakse firma eelarvest lapsepuhkuse rahasid ning samuti ei peatata palga laekumist, vaid makstakse töötajale osaliselt palka edasi ka raseduspuhkuse ajal. Endine Eesti Ühispank SEB kasutab aga hoopis teist laadi motiveerimisstrateegiat. Nimelt
surunud. Nad on kehtestanud seadused, reeglid, struktureerinud ühiskonna. Kogu elamine- olemine käiks nagu mingi ettekirjutatud stsenaariumi järgi. Pühendatakse suur osa oma elust sellele, et lõpuks kätte saada paber, mis garanteeriks hästitasustatud töökoha. Selles ei ole iseenesest midagi halba, kui see on see, mida tõeliselt tahetakse, mis inimese õnnelikuks teeb. Kuid paljud inimesed on sellest “paberist“ hoolimata õnnetud, stressis, masendunud. Kahjuks ei garanteeri hea kooliharidus inimesele õnne ja rahulolu. Maailmas on ka kohti, kuhu kogu see kammitsetud käitumine ja olukord ei ulatu. Kui keegi tahab tõeliselt vaba olla, siis on tal võimalik minna kuskile, kus valitseb ainult loodus. Kus miski ei takista tal heita endalt süsteemi ahelad. Kuid sellised inimesed on pigem erand. Enamustele meeldib see, et keegi on kõik justkui ära korraldanud. Väikene vabadus on ju
suur vastutus inimeste eest, arstile väljastpoolt määratud töörütm, ametioskuste ületatav nõudmistetase, üksinda töötamine, õnnetusoht, tugev müra ja töövahendite puudulikkus, halvad suhted kolleegidega. Inglismaal arstide hulgas läbiviidud küsitluste alusel on viimase paarikümne aasta jooksul stressi all kannatavate arstide arv püsinud 28% ümber. Tavapopulatsioonis on see 18% (Firth- Cozens 2003). Stressis arstid teevad oma töös rohkem vigu ja seega halveneb ravikvaliteet. Vigade arv suureneb veelgi kui arstid on väljapuhkamata. Tööl võivad stressi põhjustada ka halvad suhted kaastöötajatega, mis häirib meeskonnatööd. Paremini läbisaavates kollektiivides on ka vähem stressis töötajaid, kuna personal toetab ja vajadusel abistab üksteist. Et vähendada arstide stessi peaks olema kõikidele arstidele kättesaadav nõustamine ja psühhoteraapia
Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis ning olukord aina süveneb. Võib-olla antakse talle assistent või kolleeg, kellega saab ta jagada oma töökoormust. Organisatsiooni ja Peetri jaoks on see parim lahendus, kuna Peter ei saa enam oma töödega toime tulla, nii et üldine tootlikkus langeb Peetrusel on vaja täpselt seda küsimust arutama ja abi saama, sest tema seisund võib põhjustada terviseprobleeme, kahjustada teda, ettevõtet ja lapsi. 6
hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka täielikult keelata, sest siis nad lähevadki just kuhugi linnapeale ja joovad ennast seal purju, kuna pole seda kunagi varem proovinud ja ei tea, kuidas alkohol nende organismile mõjub
hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis. Abraham Maslow inimvajaduste teooriast lähtuvalt on minu arvates Ullal täidetud püramiidi kaks alumist taset ning puudus algab ühtekuuluvuse ja armastuse vajadusest alates. Laste lahkumisega kodust on Ullal vajaka lähedustest ja armastusest. Tal ei ole enam kellegi eest hoolitseda. Ulla pole harjunud elama üksi ning ta tunneb end hüljatuna. Ühtekuuluvusvajadust saaks Ulla rahuldada mingi seltsitegevuse või huviringi kaudu. Püramiidi kolmanda vajaduse
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt. Stressi on võimalik maandada, kui sa tead kuidas stressitekitavale olukorrale reageerida. See võib parandada kogu su reageerimisviisi välisärritajate suhtes ja vähendada iseendale esitatud nõudmisi. Stressiga toimetulek.. Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse,
Ma ei saa aru, mis selle tingis, kuid tunne on väga ebameeldiv. Kuigi ma pean ennast tugevaks isiksuseks, seega ei ole lasknud oma elukvaliteedil allamäge minna. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Kirjutaksin lähemalt ühest tuttavast, kellel minu arvates on väga tugev tööstress, mis mõjutab juba ka pere omavahelisi suhteid, kahjuks on nii, et stressis inimene ei pruugi sellest ise aru saada, et midagi on valesti või ta vajab kõrvalist abi, et sellest üle saada. Tegemist on meesterahvaga, kes töötab vahetustega öösiti. Töö oli talle esialgu meelepärane, paraku on siiski sellest kujunenud välja suur stressor, mis mõjutab kõrvalt vaadates tema elukvaliteeti. Seda võimendab veel: muutuvad tööülesanded, tagakiusamised ning muud töösuhetest tulenevad pinged, suurenenud töökoormus, keerulised katsumused ja vastutus. Seega
" (,,Tõde ja õigus" I osa, lk 163). Maril seisis ees kurb tõsiasi, ta ei saanud pühenduda enam oma elule, Jussile ja nende ühisele lapsele. Mari pidi hakkama hoolitsema ka Vargamäe eest, sest Krõõta enam polnud. Lapsepõlves oskavad kõik rohkem ja suuremalt unistada kui vanemana. Elu, läbi lapse silmade tundub ilus. Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam peavad nad seisma raskuste ees, ning harjuma elukeskkonnaga. Pole ime, et täiskasvanud tunduvad lastele pidevalt stressis olevat ja elu mitte nautivat. Täiskasvanud inimesed aga tunnevad iseendil suurt koormat, mida nad peavad päevast päeva vedama. See omab nende jaoks tähtsust, sest elus püsimiseks on vaja teha ka selliseid asju, mis võibolla ei tundu meelistegevustena. Ka Mari, peale seda, kui Krõõt suri, muutus temagi. Tema esialgne elu mõte purunes, sest nüüdsest sai ta endale kaela raske koorma, mida ta tahest tahtmata pidi vedama
Pidev või vahelduv müra tekitab ka unehäireid, mida tugevam on taustamüra, seda häiritum on uni. Inimesel võivad tekkida uinumishäired, une kvaliteet kannatab ning selle tõttu võib tekkida peavalu ja väsimus. Eriti tundlikud unehäiretele on eakad, vahetustega töötajad ja psüühiliste häiretega inimesed. (WHO olmemüra juhend 1999.) Ka haiglas on äärmiselt tähtis tagada patsientidele võimalikult vähene müra. Patsiendid on haiguse ajal või peale suurt operatsiooni niigi stressis või suurtes valudes, ning liigne müra võib takistada patsientide efektiivset paranemist. Vaikuse ja rahu tagamine patsiendile on eriti oluline öösiti, kui patsient peab magama ja taastuma haigusest. Haigla töötajad peaksid kindlasti tagama patsientidele võimalikult rahuliku ja vaikse keskkonna, rääkides ise vaiksemalt ja telekad ja raadiod võiksid vaiksemalt töötada. Müral on ka palju tõsiseid tagajärgi, kuna müra võib suurendada vastuvõtlikkust paljudele
Kasu ärile: 1) Vähenes töötajate haiguspäevade arv (11,9 per töötaja -> 5,2 per töötaja) 2) Märkimisväärne kulude kokkuhoid tänu majasisestele koolitustele 3) Klientide usaldusväärsuse tõus, korduvlepingute arvu suurenemine 4) Uute ärisuundade võitmine tänu heale tervise- ja ohutusealasele programmile 5) Töötajate suur heaolu Kasu tervisele ja ohutusele: 1) Cougar’is pole olnud ühtegi teadaolevat tööõnnetust 2) Vähem stressis tööjõud 3) Töötajate haigestumise märkimisväärne langus Firma on võtnud töötervishoiu ja –ohutuse küsimuse endale südameasjaks ning seega tehakse selle kallal tööd väga suure hoolega. Töötajate moraal on tõusnud ning haigestumine ja terviseprobleemid vähenenud. Samuti on paranenud suhted klientidega, tööpartneritega – köik see aitab kaasa firma laienemisele. Väikeettevõte Ibstock Brick Ltd Telliste tootmine hõlmab kiiret ning korduvat telliste käsitlemist
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖSTRESSI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusteg...
vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Jalak, E. (2007). ,,Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus". Liikumine ja sport. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Spordi profülaktiline väärtus on organismi üldtugevdav. Tema eriline efektiivsus on ilmnenud aga südame-veresoonkonna haiguste, külmetushaiguste ja psüühikahäirete vältimisel. Märkimisväärselt kasvab spordi osa vaimse tervise, psüühilise tasakaalu säilitamisel. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tema mitmesugused vormid on jõukohased ja kättesaadavad kõigile.
varajases kompensatoorses šoki faasis. Kõhuõõne avamine vähendab järsku kõhuõõnesisest rõhku põhjustades venoosset staasi ning sellega väheb südame löögimaht (südamest väljuva veremaht). Kõhuõõne vältimatu avamist (Emergency laparatomia) teostatakse sagedamini kahel põhjusel: hüpovoleemia raviks (äge verejooks, suurte veresoonte obstruktsioon organikeeru tõttu) sepsise ärahoidmiseks Lisaks: Stressis loomad võivad muutuda immuunosupressiivseks ning nende paranemine venib. Väga oluline on, et loom tunneks ennast nii enne operatsiooni kui ka pärast operatsiooni turvaliselt. Tähtis on efektiivne valuvaigistamine, pehme ja soe ase ning heatahtlik suhtumine hooldava personali poolt. Järgnevalt toon ühe lõigu artiklist mis puudutab nii nimetatud ÄGEDA KÕHUGA patsienti (koer, kass). Just selliste patsientide puhul võib algajal
Pingete lõdvendamise harjutusi alustades pingestatakse erinevate harjumuskordade ajal erinevaid lihasgruppe: käed, käsivarred, jalad, rind, selg, õlad, kael, laup. 6 KOKKUVÕTE Viimasel ajal on stressist väga palju rääkima hakatud. Sellest pajatavad ajakirjad ja ajalehed, räägitakse raadio- ja telesaadetes. Stress oleks nagu kõigi inimlike hädade algus ja lõpp. "Ah, ma olen nii stressis!", "Mul oli siis stress!" on igapäevases kõnepruugis tavaväljend. Sageli on stress kattevari, millega saab põhjendada saamatust töös ja hoolimatust teiste inimeste vastu igapäevaelus. Kuid liiga sageli on tegu tõsise häirega, millel on negatiivne mõju inimese kogu tegevusele. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid, nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase
Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis ning olukord aina süveneb. Tööandja võib võtta tööle veel ühe selle ameti töötajat, et Peetri koormust vähendada. Peeter võiks minna puhkusele, et lõdvestada ja lastega aega veeta. 8
14-lt 400 miljardi dollarini. Welchi jaoks oli oluline, et ettevõte oleks efektiivne ning modernne. Welch alustas General Electricus tööd 25aastaselt. Ta läbis kõik karjääriredeli sammud. Ta oli pidevas muutumises ja ta tahtis alati kaugemale jõuda. Ta oli endas väga kindel ning ta teadis, kuidas oma tööst rõõmu tunda. Ta tegi vigu ning õppis nendest. Welch oli hea huumorimeelega ja lahke, kuid vahepeal pidi ta siiski olema karm juht. Welch on öelnud: ,,Ülekoormatud, liiga stressis juht on parim juht, sest tal pole aega sekkuda ja inimesi ahistada.”. Welch on kuulus ka oma 20-70- 10 printsiibi poolest. See tähendab, et ettevõttes 20% on tipptegijad, 70% vajavad arendamist ning 10% on nõrgimad lülid. Ka Welchi jaoks on ettevõtte juures väga oluline informatsiooni andmine töötajatele. ,,Juhil ei ole õigust ennast juhiks nimetada, kui tema inimesed ei tea, kus nad seisavad”, ütles Welch. Ta uskus, et inimesi tuleb ergutada
teda oma ettevõttes hoida peab tal kindlasti olema areguvõimalus näiteks tõusta kõrgemale ametikohale. (TCM) Ettevõttes kus ma hetkel töötad puuduvad enamus nendest eelnimetatud punktides, meie ettevõttes ei suhelda ja tänu sellele puudub meeskonnatöö. Kõik istuvad oma laudade taga ja teevad oma tööd, kontoris on väga pingeline õhkkond eriti siis kui sisse astub firma juht. Firma juht on alati stressis, et kõik on halvasti jne. Tänu kõigele sellele ei toimi ka koostöö. Oleks nii nagu ma eespool kirjutasin sujuks kõik poole paremini. Olen püüdnud koolist õpitut ka oma kontori poolel töötavatele inimsestele rääkida. Et kuidas töö sujuks paremini jne. 21. sajandil oodatakse juhtidelt uut moodi mõtlemist ja juhtimispüramiidi ümberpööramist. Püramiidi lõpus on töötajad, kes suhtlevad vahetult kliendiga. Juhtide roll on
Merike riidleb nendega. See on esimene kella löök et on vaja hakkata tegutsema juhataja poolt, otsida se õige motiveerimise põhjus.Töö lastega on mtnud talle rutiiniks.Siit tulebki se probleem et taa hakkas lastega riidlema see oleks vaja Merikele muuta, sest see, minu meelest, hakkas segama tema tööesmärkide saavutamisel.Põhjuseks võib olla et lapsed elavad eemal, temal on tekkinud tühja pesa sündroom.Merike tunneb ennast üksikuna ja on stressis. Motivatsioon minu meelest ülgab inimesest ,sellest kuidas ta võtaboma tööd, ja mis mõtted on tall endal, kuidas ta näeb oma tööelud tulevikus. Selles organisatsioonis on on on suur töökollektiv ja muidugi kõik ei ole saanud lihtsalt juttule juhatajaga, kuid me teame et Merikes on juhataja rääkinud häid sõnu, aga kas ta on seda öelnud kunagi ka talle .Peaks rääkima temaga ja anda võimalus ka talle rääkida mis on tema südamel.Miks niimodi juhtus et ta on väsinud oma tööst
kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. 2. Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta oma põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja mida nad on valmis lastele selgitama ning aeg-ajalt muutma. 3. Salliv – vanemad, kelle põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud. Teadlased leidsid, et abieluprobleemide tõttu stressis paaridel oli rohkem stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad. Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides. Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros, Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise.
väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis ning olukord aina süveneb. Peeter peab proovima rääkima ülemusega tekitud situatsioonis ning võimalikult kuidagi seda lahendada või mitte, võib ka loota ülemuste arusaadavusele, võib olla ta üldse ei tea, et Peeteris on väiksed lapsed, keda on vaja tuua lasteaiast. Kui juhtkond tegelikult ei hoolitse tema isikliku elust ning ei arvesta sellega, et isiklikud põhjused võivad väheneda töötõhusust
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil
ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse uuritava objekti pple. Objektilt kiiratud kiirgus detekteeritakse ning mõõdetakse sensori poolt
Suure osa oma ravitööst saab hüpnoterapeut läbi viia transi esimese kolme kergema astme jooksul (Streeter, Michael, 2004). Hüpnoosijärgsed sisendused Hüpnoosijärgseid sisendusi kasutatakse sageli patsiendi halbade harjumuste raviks. Transi ajal sisendab hüpnotiseerija patsiendi alateadvusele, et millal iganes pärast ärkamist peaks ta kokku puutuma vanade ihade või olukordadega, reageerib ta neile uuel, teistsugusel viisil. Näiteks võib sisendada, et kui inimene tunneb end stressis või masenduses, siis sigareti süütamise asemel läheb ta hoopis koeraga jalutama. (Streeter, Michael, 2004) Transist väljumine Kui ravisisendus on tehtud ja transi eesmärk sooritatud, on hüpnoterapeudi ülesandeks tuua inimene hüpnoosist välja tavalisse teadvusseisundisse. Selle traditsioonilise meetodina, ütleb hüpnotiseerija patsiendile, et ta mingil ajal nipsutab sõrmi, mis toob patsiendi transist ärkvele. Paljud hüpnoterapeudid peavad seda aga liiga järsuks meetodiks
Arnica- inimene, kelle unetus on tingitud vaimsest pingest ja stressist või elu muserdustest Arsenicum- närvitsev, kärsitu, rahutu inimene Argentum nitrosum- inimene, kes pelgab lähenevaid sündmusi: intervjuud, presentatsioonid või avalik esinemine Coffea-(kohvioa nõrk lahjendus)- inimesele, kellel on kiire rabelev mõttetegevus, jalgade rahutus või eriline müratundlikkus Ignatia- murelikule, nutusele või stressis olevale inimesele Nux Vomica- ärrituvale ja vaimselt aktiivsele tüübile Phosphorus- tundlikule inimesele, kes kaldub kannatama painajate all2 2Uni. Tänapäeva terviseraamat. Brence O`Hanlon.lk 96. kirjastus(Tänapäev) UNI ja TERVIS Uni ja tervis käivad alati käsikäes, täpselt nagu uni ja heaolu. Kui inimene on korralikult ennast välja maganud, eksisteerib ka inimesel hea tervis. Mis on nii oluline inimese heaolu
ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline. On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t. on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või halvasti kujundatud valgustuses, stressis või muudes ebamugavates tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t
adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja. Pinge maandamine on tegelikult lihtne 5 kasuta kujutlusvõimet otsi vaheldust
· Ametis sobib kanda. Vältida: · Kui soovid, et inimesed suhtleksid. · Töötades koos vanuritega või külastades vanaema(nagu surm tuleks külla...). · Töötades lastega. · Pulmas (aga Lõuna-Euroopas(nt Kreekas, Hispaanias, Sitsiilias) on see täiesti OK!). · Kui see ei sobi vastava aastaaja värvipaletti. · Kui ei soovi vanem välja näha. · Kui esined televisioonis. · Minnes töövestlusele. · Kui oled haiglane, murelik, stressis. · Ärimaailmas meesterahvas ei kanna musta ühevärvilist ülikonda vahemikus 8:00- 18:00. 15. Kuld Kõik kullatoonid, vasetoonid, pronksitoonid. Muudab jumekamaks, kui endal kerge jume peal. Sobib: · kevade- ja sügisetüüpidele. · võrgutamiseks ja võlumiseks. · peoriietuseks. Vältida: · äripäeviti(jätad liiderliku ja kergemeelse mulje). · ranges pidulikus olukorras(nt presidendi vastuvõtt). · Ametis ei sobi kanda. 16. Hõbe
hüpertensioon (kõrge vererõhk) kilpnäärme ületalitlus / kilpnäärme aktiivsuse langus seedehäired soolestiku põletikulised haigused ärritunud soole sündroom sügelus menstruatsioonihäired migreen neurootiline seedehäire seedetraktihaavandid põhjusetu kihelus reumaatiline liigesepõletik nahahäired (s.h. ekseem, nõgesetõbi, akne) unehäired tuberkuloos 1.5. Mis võiks koolistressi vähendada? Kõige rohkem saab stressis õpilast aidata õpetaja koostöös tema vanematega. Selleks et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude- keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua?
selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt
Terviseprobleemid Materiaalsed põhjused (liiga kallis) Suitsetamisest loobumise kampaania mõjutus Muu...................................................................................................... 7. Kuidas suhtute inimestesse, kes suitsetavad? Väldin neid Suhtun neutraalselt Suhtun positiivselt 8. Millised on riskiolukorrad, kus tunnete, et võiksite uuesti suitsetamist alustada? Võite valida ka mitu varianti. Alkoholi tarbimisel Meeldivas seltskonnas Kui ma olen stressis (olen pinges) Igavusest Muu...................................................................................................... Tänades Helika Paas! Nõrga iseloomuga loobuja abivahendid Üksi, ilma abivahendite ja nõustamiseta õnnestub suitsetamise mahajätmine esimesel korral ainult 3% inimestest (st nad püsivad ka aasta hiljem mittesuitsetajad), spetsiaalse nõustamise, abivahendite ja raviga läheb see esimesel korral õnneks viiendikul
samal ajal piim puhastab organismi. Kui sul on kõrvetised, siis banaanil on looduslik happevastane efekt su kehale. Seega, kõrvetiste puhul söö banaani, see leevendab valu. Uskumatu, aga sääsehammustust aitab leevendada banaani koor, kui koore sisepoolt hõõruda hammustuse kohale. Banaaniga stressi vastu. Kaalium on eluliselt tähtis mineraal, mis aitab normaliseerida südame tegevust, saadab hapnikku ajju, reguleerib vee taset kehas. Kui me oleme stressis, siis ka meie ainevahetus on rikutud. Siin tuleb appi kõrge kaaliumi sisaldusega banaan. Uurimused on näidanud, et süües regulaarselt banaani, väheneb oht surra südamerabandustesse 40%.Kui otsida soolatüüka hävitamisel alternatiive, siis võite appi võtta banaani koore välimise poole ja see plaastriga asetada soolatüükale. Kui võrrelda banaani näiteks õunaga, siis on banaanis 4x rohkem proteiini, 2x rohkem süsivesikuid, 3x rohkem
vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku?
.. 16.06.2015). 2 Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra- ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest. Mõni inimene paistab meile esmakohtumisel pahur, ent me ei tea ju, võib-olla oli tal samal päeval mõni õnnetus, pettumus, teda võivad vaevata raskused, mured, ta võib olla stressis. Kõik need situatsioonid võivad tekitada barjääri tema ja teiste vahele ja hea esmamulje loomine ei ole tema jaoks sel hetkel oluline. Hoiakud on kirjanduse põhjal inimese kalduvused hinnata ühiskonnas isikute, sündmuste, nähtuste olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. Need mõjutavad seda, kuidas me maailma näeme ja selles käitume, see mõjutab seega ka meie suhtlemist teistega. (Baumeister, 2007 lk 67)
pärast võistlus käib. Eriti nendel juhtudel, kui on tegemist otsese võistlusega, tõuseb meil veri pähe, tähelepanu fookus muutub kitsaks ja emotsioonid võtavad võimust. Heameelt ei tekita mitte haruldase asja kasutamine, vaid selle omamine. 10 Hetkeline mõju Tervikust välja tõstetud infokuld, mis küll tavaliselt väga tüüpilist osa tervikust. Kui meil on kiire või kui me oleme stressis, ebakindlad, ükskõiksed, häiritud või väsinud, kaldume keskenduma väisemale osale kättesaadavast infost. Info ei täenda automaatselt teadmisi; seda peab kõigepealt töötlema - kätte saama, omandada, mõistma, integreerima ja meeles pidama. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
