1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitilin...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
- Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel - Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi - Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda. Hukkus üle tuhande ning haavata sai umbes 5000 inimest. Rahvas kaotas usu tsaari - Streigid muutusid tavaliseks nähtuseks. Ka Eestis streigiti ja nõuti töölistele paremaid tingimusi (Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi)
ilma kokkupuudet teistega. Fordism võeti kasutusele USA-s enne I maailmasõda, Euroopas ja NLiidus veidi hiljem. Rahulolu ei saavutata tööga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. Praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. Kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Taylor lootis, et on suurem rahulolu. 1912 Watertowni Arsenalis streik, mille peale teaduslik mänedzment lõpetati. # Populaarkultuuris oluline teema. Charlie Chaplin ,,Moodsad ajad" (1936). Karel Capeki "Rossum's Universal Robots" (1921) ,,roboti" sõna, alguses pidi olema "labor". (Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend). Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur (50 000 inimest aastas). Pidi kuidagi mud moodi kontrollima:
võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale
tingimuste läbirääkimise ajaks. 14. Kollektiivne töötüli (KTT) 14.1 Mõiste ja pooled - KTT ja pool valib kas läheb o Liidu poole (prakikas väike, ei pea sama liidu poole pöörduma, nt kui Tartu arstde liit läheb o Riikliku lepitaja poole (alati kohustuslik, Meelis Virkebau), kui tema ei lahenda, siis Huvikonflikt (sõlmimise teemal) – streik Õiguskonflikt (mittetäitmine) TVK või kohus - Muudes riikides minnakse õiguskonflikti puhul kohe TVK või kohtusse. - töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel: o huvikonflikt – tekib lepingu sõlmimisel/uute tingimuste kehtestamisel o õiguskonflikt – tekib lepingu täitmisel (TVK või kohus lahendab, kui
või töösulust on korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja on kohustatud streigist või töösulust informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigatada järgmiselt: 1) streik oma seaduslike õiguste kaitseks 2) hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi 3) toetusstreik, streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva 14. KARISTUSÕIGUS 77 Kuuludes üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi, kaitseb karistusõigus isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega.
Tööerakond), mis esindas eeskätt tööliste huve. Vaatamata sellele, et liberaalid kaotasid hääli ja muutusid väikeparteiks, sai Tööerakond võimul olla vähe (1924 mõned kuud ja 1929-1931); seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid. Suurbritannia sisepoliitikat ilmestasid 1926 esimene ja seni ainuke üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva; kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks) ja Iirimaa iseseisvumine. 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. See suurendas iseseisvuse pooldajate hulka ning Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 11 iirlased polnud enam nõus home rule`iga. 1918 toimusid kogu saarel
nõuavad riigijuhid süsinikuemissiooni vähendamist, kuid teiselt poolt lendavad sama tippkohtumise raames kahe Euroopa linna vahet. Sama kriitikat on tehtud Euroopa Parlamendi aadressil, mis sõidab regulaarselt Brüsselist istungeid pidama Strasbourgi. Praegu ei ole konkreetseid plaane hakata korraldama kohtumisi nujal kui Brüsselis, välja arvatud vääramatutest jõududest tingitud põhjustel. Näiteks Belgia lennujuhtide streik jaanuaris 2012 oleks peaaegu lõppenud Euroopa ülemkogu mitteametliku kohtumise üleviimisega. 22 7.1 Euroala tippkohtumised Aastatel 2010-2011 pidasid mitmed euroala riikide riigipead aj valitsusjuhid erakorralisi kohtumisi Euroopa võlakriisi teemal. Oktoobris 2011 lepiti kokku, et nad hakkavad edaspidi ragulaarselt kohtuma kahel korral aastas, korraldates vajadusel ka täiendavaid erakorralisii kohtumisi. Need
Konservatiivid - kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud, kes olid huvitatud vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseid keskvalitsusele venestamise küsimuses. Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö - ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17
Rahvuslikud: · Venekeelne asjaajamine · Venekeelne haridus · Kultuurilised piirangud 2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike kooolek, mõisate põletamine · 9. jaanuaril 1905. a Verine pühapäev vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: 1. Töölised korraldasid streike 2. TÜ-s katkestati õppetöö 3. Mõisamoonakate streik 4. Levinum meelsuse nätamisvorm oli palvekirja kirjutamine · 1905. a oktoobris suur üldstreik nõudmiste toetuseks toimus Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati · 17. oktoobril tsaari manifest: 1. Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma 2. Lubati demokraatlikke vabadusi 3. Lubati ühinemisvabadus lubati luua parteisid, seltse jne
1870. aastal. Jaan Tõnisson hakkas kirjutama Postimeest mis põhines haritlaskonnale, rikastele taluomanikele ja linnakodanlusele. Tallinnas hakkas aga ilmuma Teataja mille toimetaja oli Konstantin Päts kes otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest ja võitis Tallinna linnavolikogu valimised koos oma lehega parandas ta ka eesti majandust. 1905. aastal toimus revolutsioon Baltikumis , tartus toimus rahvaasemike koosolek, tallinas toimus streik kus nõuti vabadust ja mille sõjavägi laiali ajas see aeg toimus mõisades rüüstamine kus paljud inimesed said surma. Siin aga saadi revolutsioonist jagu mis kujunes edasi maailmasõjani . 37. Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul Kui Haiti sai iseseisvaks riigiks juba 1804. aastal, siis ülejäänud Ladina-Ameerika riikide iseseisvussõjad jagunesid kahte etappi: 1810.-1815. ja 1816.-1826. aastatel. 1810.-1880. aastatel
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
enam halvemaid hinnanguid arstiabi kvaliteedile. 23 24 Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud inimeste osakaal, kes annab arstiabi kvaliteedile kõige positiivsema hinnangu. Selgelt kõige rohkem probleeme on tekkinud eriarsti poole pöördumine – ligi neljandik patsientidest on neid kogenud. Kõige vähem tõrkeid on tekitanud hambaarsti vastuvõtule pöördumine. Mullune tervishoiutöötajate streik arstile saamist oluliselt ei mõjutanud. Viimati eriarsti poole pöördumisel tekkinud probleemidest kerkis selgelt kõige enam esile pikk järjekord arsti juurde. Ka siinkohal on mitmeid probleeme nimetatud rohkemate inimeste poolt, kui eelneval aastal. Võrreldes teiste regioonidega pidid Põhja-Eesti 24 25 elanikud ootama aga eriarsti vastuvõttu kõige kauem – nemad vastasid keskmisest enam,
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
· peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931 · Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid 1. olulisemad sisepoliitilised sündmused: · 1926 esimene ja seni ainus üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks) · Iirimaa iseseisvumine. 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas
Turu segment on sarnaste vajadustega ostjaskond, kes reageerib üheselt teatud turundusmeetmele: tootele, hinnale, ostukohale või reklaamisõnumile. **Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse klientide eripära alusel ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks. Mida täpsemalt ja üksikasjalikumalt turgu on kirjeldatud, seda lihtsam on välja töötada ja valida just konkreetsele sihtturule sobilikku lähenemist. 60. Streik Steik tähendab, et töötajad keelduvad töötamast. Tegemist on töötajate kaitsmiseks kasutatava mõjutusvahendiga. 61. Suhtekorraldus *Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtekorralduse sünonüümid on avalikkussuhted, mis on toortõlge ingliskeelsest terminist public relations (lühendina PR), ja avalike suhete korraldus. 62. Tooted
vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseid keskvalitsusele venestamise küsimuses. *Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. *16. oktoobri veretöö- ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 31. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 32. Streik - töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 33. Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi TLS tähenduses
poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid ning koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Tänavad täitusid streikivate töölistega, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti tormilisi miitinguid, võeti vastu käremeelseid otsuseid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need riskid on ettevõtte välised ja ei mõjuta üksnes antud ettevõtet vaid see sõltub üldisest majandussituatsiooni muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, äri aktiivsus,
kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi alguseks. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn, kus elas hulk vene rahvusest töölisi ning asus suur garnison. Erinevalt 1905. aastast domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema
väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need riskid on ettevõtte välised ja ei mõjuta üksnes antud ettevõtet vaid see sõltub üldisest majandussituatsiooni muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, äri aktiivsus,
otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 1. 12 tahvli seadused - vabariigi ajal 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina. Sisaldab veel arhailist õigust ja Ateena õiguse elemente. Kuna tavaõigust tõlgendasid preestrid tehti otsuseid sageli lihtrahva kahjuks. Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks
19.saj II pooleni ei kippunudki töölised protesti avaldama, oli hirm igapäevase tasu pärast ja oldi huvitatud töö säilimisest ja karjäärist. Puudus ka ideoloogia, töölised olid kirjaoskamatud ja tööliste kollektiviseerumine sai võimalikuks alates agitatsioonst(?) 19.saj keskpaigast. Suurbritannias hakati lubama streike al 1874a, mil oli essa seadus, mis ei näinud ette kohest aresti streikimist. Eriti aktiivne 1880ndate lõpust, kui dokitööliste streik 1899 saavutas palju tähelepanu - New Unionism. Sajandivahetusest kasvas ka mujal streikide arv. Nõuti ennekõike paremaid olme ja palgatingimusi, tööaja reguleerimist. Tol ajal streigid ettevõtte omanike vastu,mitte riigi. SOTSIALISTLIK LIIKUMINE Kõige esimesed sotsialistidid R.Owen, Babeuf, de Saint Simon, Founier oid kõikd 18.-19.saj autorid, keda võeti kõik kokku utoopilisteks sotsialistideks. Nende mõte oli
Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas, 1905. aasta revolutsioon Põhjused 1. absoluutne monarhia rahva esindus, kodaniku õigused 2. majandusolukord paremad töötingimused (lühem tööpäev, kõrgem palk), võrdsed õigused sakslaste ja venelastega Verine Pühapäev relvastamata, rahuliku rahvademonstratsiooni tulistamine revolutsiooni algus. Üle kogu riigi algasid väljaastumised: streik (tööstusettevõtted, põllutöölised, üliõpilased, sõjavägi). Esialgu nõuti majanduslikke asju. Hakati ka kirjutama erinevaid palvekirju ja märgukirjasid. 16. oktoober rongkäik. 94 surnut (sõjavägi tulistas). 17.oktoober Oktoobri Manifest. Lubati demokraatlikud vabadused. Lubati kokku kutsuda rahvaesindus ehk duuma. Eesti Rahvameelne Eduerakond ehk ERE Talurahva maavalduste suurendamist, rahvuslikku
*Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel *Reformide asemel otsustas Vene võim alustada Vene-Jaapani sõda, et reforme poleks vaja, kuid see ebaõnnestus sai luau *Venestamine Sündmused: Venemaa Eesti 09.01.1905 Rahvademonstratisooni tulistamine Kevad, suvi 1905 Suur streigilaine üle tsaari Peterburis (Verine pühapäev) Venemaa 16.okt 1905 üle Venemaaline streik 16.okt 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Tln Uuel turul (95 inimest sai surma, üle 200 haavata) 17.okt 1905 Nikolai II annab välja manifesti Tekivad : partied : 1) "Uudiste" partei 2)"Postimehe" a)lubati demokraatlike vabadusi(koosolekud)partei a)Eesti Rahvameelse Eduerakond
demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused: majanduskriis Venemaal Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11) mõõdukad J
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Tsaar andis käsu avada rahumeelse rahvahulga vastu tule, kui rahvas tuli tsaarile palvekirja andma. Oli 100 000 kuni 150 000 osalejat, surma sai sadakond. Sellele järgnesid solidaarsusstreigid nii maal, kus streikisid mõisatöölised, ja linnas, kus streikisid tehasetöölised, gümnasistid, üliõpilased, õppejõud. Mõningal määral oli streigist haaratud ka sõjavägi. Kevadtalve ja kevade ning suve jooksul streik hoogustus, oktoobris jõuti poliitiliste nõudmisteni. Oktoobris 1905 hakati nõudma demokraatlikke vabadusi ja asutava kogu kokkukutsumist. Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17
· sotsiaalne deprivatsioon inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus, ühiskonna, poliit ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine · sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust · spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele · strateegia üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. · streik situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest · struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega · suhteline vaesus erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin · suhtelise eelise teooria väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist
Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. Thatcherism UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas. Kontrakultuur eriline, eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Otsiti alternatiivi seni tunnustatud ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, hariduses jms. (Mitmed akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad)
Nõukogude maa nõrgenemisele aitas kaasa ka poolakast Johannes Paulus II valimine paavstiks, kellest sai Kesk- ning Ida- Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. Solidaarsuse loomine augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühingu liidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõusis Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga levis streik üle Poola. 31.augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Lääs võidab külma sõja Reagan kujundas Ühendriikide uue strateegia, mis pidi viima ,,kurjuse impeeriumi" likvideerimiseni 1. USA pidi takistama NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu kogu
Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. Thatcherism UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas. Kontrakultuur eriline, eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Otsiti alternatiivi seni tunnustatud ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, hariduses jms. (Mitmed akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad)
kehtestatud maks sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine sotsiaalsed vajadused - tulenevad inimeste kooselust spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele strateegia - üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. streik - situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest struktuurne töötus - selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist
Suri lasteta xd; Oskar II (18721907) Karl XV vend Viimane kuningas, kes tegi läbi kroonimistalitsuse Rootsis ja Norras; Arvestas Riksdagi arvamusega, ei omanud Rootsi poliitikas enam suurt rolli; 1873 Rahareform rahaühikuks saab kroon; 1876 loodi peaministri ametioht. Esimene peaminister Louis de Geer; Louis de Geer; Hakkasid välja kujunema parteid: Maameestepartei- maa jaoks; Keskpartei linnade jaoks; 1879 esimene suurem streik metsatööstuses; 1880.aastail algas tüi tollide pooldajate ja vabakaubanduse pooldajate vahel, 1887 jäid peale tollide pooldajad; Sõjaväereform mindi üle sõjaväekohustele; Hakati arutama hääleõiguse laiendamist; 17.02.2017 Põhjamaade ajalugu 13 Soome 19.sajandil 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu; 1809 Porvoo riigipäev;
inimesi, kuid see oli rahumeelne, inimesed kandsid pühakute ja tsaariperekonna pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid. Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma
Pooli esindavad selleks volitatud isikud. 4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid. 5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus, mille korraldavad tööandjad, et saavutada töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti;
Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud
2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud; 3) täiendavad tööhõivetagatised; 4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks; 5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra. (3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes. 29. Mis kollektiivne töötüli, streik ja töösulg? Millised on lepitaja ülesanded? Kes aitab töötüli lahendada siis, kui lepitaja töö vilja ei kanna? Kirjeldage streigi ja töösulu puhul kehtivaid nõudeid. Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja ...
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) Tööliste võitlus õiguste eest Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus) Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomanduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda Tööliste põhinõudmine- tööpäeva lühendamine (tööpäeva pikkus võis olla 10-12 tundi) Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik Väljaränne Euroopast Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
