• täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis 46 38. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord (lähtuvalt konflikti sisust): liitude vahendusel, lepitaja vahendusel; streigi korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund). Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled • töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine • töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit
1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan.Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga.1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest.Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd.Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak"
3). Peamine, mille eest edaspidi liha enam seisti, oli palga taseme säilimine ja suurendamine, töötingimuste parandamine, puhkuse tasu ja pikkuse paremustamine. Ametiühing pidi võimaldama töötajatel taotleda paremat. õiglast töölepingut ja kollektiivset lepingut, lühendades nende nõudmised. Kui tööandja ei tahtnud ametiühingusse ühinenud töötajate nõudmisi täita, asuti streikima. Sageli nimetati noil aastakümnetel ametiühinguid streigi- organisatsioonideks, kuid streik oli siiski ainult vahend oma eesmärkide saavutamiseks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Esimesed ametiühingud tekkisid Euroopas 18. sajandil: Lääne-Inglismaal villatööstuse töötajate ühendused sajandi teisel kümnendil, Londoni rätsepatööliste ühing 1720. aastal, Sotimaal Aberdeeni rätsepate liit 1768. aastal. Pariisi sadamatööliste liit 1791. aastal, Suurbritannia Lancashire'i tekstiilitöötajate liit 1792. aastal (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 4-5).
lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit
inimene, maa töö ja kapital – vahendid, mida kasutatakse kaupda valmistamiseks ja teenuste osutamiseks 59. Segmentimine (segmenteerimine) – tarbijate grupeerimine teatud omaduste alusel. Segmenteerimisel liigitatakse kliendid vastavalt nende vajadustele, tunnustele (sugu, vanus jne) ja ostukäitumisele. Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. 60. Streik – töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes 61. Suhtekorraldus – funktsioon, mis määratleb, loob ja sõilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltu ogranisatsiooni edu või ebaedu; laiemas võtmes 62
Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, on järgmised võimalused: · Töövaidluskomisjon
Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Kollektiivne tüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel. 46. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik 47. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus töötandjate või töötandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
a. päästetöötajad ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu töötajad. Streigi piirangud: 1. Streikimine on piiratud elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes 2. Neis ettevõtetes tuleb tagada hädavajalik teenindus- või tootmismaht, mis määratakse poolte kokkuleppel, sellel puudumisel lepitaja poolt 3. Ettevõtete loetelu kinnitab valitsus NB! Valitsus pole ettevõtete loetelu kehtestanud. Ebaseaduslik streik või töösulg: 1. Kohtu tegevuse mõjutamiseks 2. Seaduses ettenähtud kollektiivse töötüli lahendamise korra mittejärgimine Streikijate tööalased õigused: 1. Töölepingu ülesütlemise keeld 2. Töötasu ei maksta 3. Töötasu säilitatakse, kui töötaja ei saa streigi tõttu töötada 4. Töötaja võib hiljem tasa töötada 22
kehtima. Kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tagajärjed 32 Täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis (või vastavalt KTLS-le) 45. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) (õpik, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Mõiste ja pooled Töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel ja huvikonflikti tekib uute tingimuste kehtestamisel. Töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. Töötüli tekkimine
täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt ehk konflikt õigusnormide pinnalt, huvikonflikt ehk konflikt poolte huvide pinnalt. Kui kokkulepet ei saavutata, võib: - pöörduda riikliku lepitaja poole - tööandjate liidu ja töötajate liidu poole - töövaidluskomisjoni või kohtusse - Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. 11. Ettevõtte A
rahulolematust Võeti vastu resolutsioon, milles nõuti kodanikuõiguse, parlamendi valimist ja põhiseadust. Keiser lubas laiendada usuvabadust, laiendada omavalitsuste õigusi ja alustada ettevalmistusi PS koostamiseks. Ainult lubaduseks see jäigi, kuna kogu valitsuse tähelepanu oli koondatud sõjale Ja-ga. Haritlasringkondades vohama hakanud rahulolematus, sealt jõudis rahuolematus ka lihtsamate inimesteni. Rev puhkes üsna ootamatult. 1905 jaan esimestel päevadel vallandus streik ühes Peterburi suurimas tööstusev-s Putilovis. Mõne päeva pärast oli streik muutunud ülelinnaliseks, kuna ka paljud teised tehased ühinesid nendega. Streigi juhtimise võtitis enda peale Georgi Gapon (õigeusu kiriku preester). Gaponi algatusel koostati kõikide Peterburi tööliste nimel palvekiri ja anda see isiklikult üle tsaar Nikolai II-le (kellesse rahvas ikka uskus). Palvekirja üleandmine pidi aset leidma 9. jaanuaril 1905.
lahendust. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud, arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. 28. Konkurentsipiirang(mõiste, millised eeldused peavad olema täidetud)? Konkurentsipiirang (konkurentsikeeld) on töötaja kohustus mitte töötada tööandja
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusa...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak"
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
3. 1904 a. Vene-Jaapani sõda 4. Maapuudus 5. Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. Ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaanuaril. Korraldati streike, peeti miitinguid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, maal hävitati mõisaid. Levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused
Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve 54* Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid 27* Olulisemad sisepoliitilised sündmused: 1* 1926.a. esimene ja seni ainus üldstreik - 4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks. 55* Iirimaa iseseisvumine. 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21
Oma positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks üritas Venemaa jätkata agresiivselt välispoliitikat. Kaug-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa. See soodustas 1905.aasta revolutsiooni teket, mis algas 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada. Järgnesid rahutused. 1905.aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Detsembris toimus veel üks ülestõus, mis veriselt maha suruti, kuid siiski jäi suurem osa armeest tsaarivõimule ustavaks ning 1906.aasta jooksul suudeti revolutsioon summutada. Kõigi tehtud järeleandmisi siiski tagasi ei võetud. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia
· Fasistid kasutasid valimiskampaania ajal äraostmist, pettust ja terrorit. · Keelustati kõik opositsioonilised ajalehed ja ajakirjad, riigis tekkis üheparteisüsteem · Poliitiline politsei OVRA · Riik sekkus töökorraldusse · Riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus · Riigi aktiivne sekkumine majandusküsimustesse · Tööliste streik keelatud 13. Natsi Saksamaa milles avaldus totalitarism? Hitler + muu Totalitarismi avaldumine: · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad · Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli · Inimeste kontrollimine ja nuhkimine Gestapo sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni · Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all Inimeste elu peale natside võimuletulekut:
kergendamist; 4) töölised protesteerisid madalate palkade ja viletsate töötingimuste vastu. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), mis koosnes radikaalsest intelligentsist, tegi panuse just töölisliikumisele; 1903.a. alates oli selles parteis kaks tiiba: a) bolsevikud, kelle juhiks oli V. Uljanov (Lenin); b) mensevikud, juhiks G. Plehhanov. Lubadused ei suutnud ära hoida aga revolutsiooni puhkemist. 1905. a. jaanuari algul puhkes Peterburis Putilovi tehases tööliste streik, mis kasvas kiiresti ülelinnaliseks ning 9. jaanuaril toimus suur tööliste rongkäik Talvepalee juurde. Tsaarile kavatseti üle anda palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike nõudmiste ka poliitilisi. Kuid inimeste pihta avati tuli ning hukkunuid oli kokku üle tuhande inimese, viis tuhat aga haavatuid. Ajalukku on see sündmus läinud "verise pühapäeva" nime all. 17. oktoobril oli tsaar sunnitud alla kirjutama manifestile, mida on hakatud kutsuma 17. oktoobri manifestiks
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Seesmised vastuolud. Tööstuslik pööre oli toonud uue klaasi proletariaadi e palgatööliskonna, kes hakkasid oma õigusi suurendama. 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad 19.saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega.
tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296
Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine · 624 eKr Drakoni seadused Ateenas · 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine · 387 eKr Platoni akadeemia Kreeka ja Rooma · 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints
ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene streik Narva Kreenholmi tehastes (1870). Venekeelseks muudetud Tartu ülikooli kogu keisririigist õppima saabunud poliitiliselt radikaalsete tudengite eestvõttel tekkisid 1880. aastail esimesed marksistlikud organisatsioonid. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870
täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Kui Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli juba See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD
Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibis ta lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus ta õpetajaametist ning asutas ajakirja "'Les Temps Modernes" ("Moodsad ajad"). 1940. aastail oli Sartre kommunismi suhtes skeptiliselt meelestatud. Muutus tuli 1952. aastal, mil Le Havre'is puhkes suur dokitööliste streik. Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistis Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956 ja Tsehhoslovakkiasse. 4 Pärast Stalini surma 1953 tutvus ta kirjanik Konstantin Simonoviga ja külastas Nõukogude Liitu. Selle reisi ajal oli tal armulugu oma tõlgi Lena Zoninaga
(võõra võimuga koostööd tegevatest in). Sellist käitumist põhjendati vajadusega kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista => tegelikult aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Peale sõda mõisteti kollaborante hukka, vahistati, nende üle mõisteti kohut. Vastupanuliikumised: · Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). · Esimesed relvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poolas (1939), Saksamaa poolt okupeeritud Jugoslaavias (1941) ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus, Lätis ja Eestis (1941).
partnerite usaldamatust tööandja vastu. Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestvusest Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult kui ei ole kokkulepitud teisiti. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest : Puhkus On ajutiselt töövõimetu, ravimi...seaduse järgi Ta esitab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel Ta osaleb steigis, eeldusel et streik on seaduslik Tööandja Täitma oma kohustusi töötaja suhtes Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning kokkulepitud tingimustel ja ajal Maksma ettenähtud puhkusetasu Tagada kokkulepitud töö ja puhkuse aja Tagama tervisehoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus on võimalik sõlmida tähtajaline tööleping
· Tolm ja saastumine · Elektromagnetilised kiirgushäiringud · Väliste infrastruktuuride rikked või häringud Tehnilised rikked ja defektid · Infotöötlus infrastruktuuri avarii · Riistvara defektid ja rikked · Sideliinide rikked ja häiringud · Infokandjate defektid · Turvavahendite tõrked Inimohud Personali väljalangemine: · Haigus · Surm · Streik Juhuslikud äpradused · Vead tööoperatsioonide sooritamisel · Sedame või andmete hävitamine kogemata · Valed liiniühendused Ründed(ründeohud) Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama. Ründed (ründeohtusid) on otstarbekas eritleda ründeobjektide ja meetodite järgi. Ründeallikad 1. Infosüsteemide volitatud kasutajad.
· ettevõtte üleminekul jääb kollektiivleping kehtima · kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tagajärjed · täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis 54. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled · töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine · töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja
Indreku tuju paranes sellest piisavalt, et edasi astuda sisse Rahva Sbra toimetusse. 22. peatkk Ta astus sisse just hetkel kui Joosual ja Sillamel oli ge vaidlus selle le, et Indrek revolutsioonikassast raha vttis. Toimetusse oli tulnud Indrekule kiri, kus seisis, et ta ema on raskesti haige. Indrek pidi linnast muretsema paremat ning kangemat rohtu, mis vtaks valugi ra. Indrek pidi uurima, mis rohtu tpsemalt vaja on, aga kuna algas postiteenijate streik, jigi tal vastus saamata. Valitsus ja rahvas olid jllegi vitlusrindel. Toimetusse tuli Indrekule klla sdur Timofei. Ta rkis oma loo, kuidas oli kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad jtsid Timofeiga liigutavalt hvasti. Indrekul oli oma heateo prast rmus ning lks seda ka Viljasoole rkima. Viljasoo oli aga revil, sest oli leidnud Marie juurest vra mehe. Ta lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab Bstri raha tagasi tema prijatele
monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms)
1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek. Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola
· Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise · Miks on kodanikuühendused ühiskonnale vajalikud: - Suurendab kodanikualgatust ja ühtekuuluvustunnet. Nt kampaania Teeme ära - Hoiavad ühiskonna mitmekesisust, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid, ühiskonnagrupid · Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat: - Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi - Allkirjade kogumine Ühiskonna kihistus · Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet · Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad
ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta. 17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu lubama, et kutsutakse kokku Riigiduuma, ülevenemaaline rahvaesindus, ning et kindlustatakse kodanikuvabadused, nt ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, ning lubas ka ametiühinguorganisatsioonide loomist.
viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a. Saabus krahh stepi ülesharimisega rikuti looduse tasakaal. 1962. kevadel uhuti pinnas minema koos viljaseemnega. 1962. tõsteti toidukaupade hindu. Esimene aasta, kui NL ostis toiduaineid sisse. Alates sellest aastast jätkub toiduainete sissevedu progresseeruvalt. Üle kogu NL algasid protestistreigid. Novotserkaskis suruti streik relva jõul maha. Alates sellest hakkas Hrutovi populaarsus pidevalt langema. Ta sattus vastuollu tippintelligentsiga. Probleemiks oli tema puudulik haridus ja soov õpetada kultuuriinimesi, kuidas nad peaksid oma tööd tegema. Ta kavandas ka parteisisest reformi muuta kõrgemad partei ametikohad ajaliseks. Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga. 1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika
Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna. 4. Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi. 5. Määruslaused. S e a l, kus kunagi laius heinamaa, on uus elamurajoon. Olime tunnis, kui algas tuletõrjeõppus. Tuleb elada n i i, et hiljem poleks vaja kahetseda tulutult kulunud aastate pärast. Puud seisid n i i r a h u l i k u l t, nagu ei oleks nad iial oksi liigutanud. Täna algas autojuhtide streik (miks?), sest tööandjad olid keeldunud neil palka tõstmast. Et omandada vajalikke oskusi, selleks minnaksegi õppima kutsehariduskeskusesse. Kui ka homme on ilus ilm, läheme tingimata suusatama. Kuigi suvi oli vihmane, (siiski) suudeti hein õigeaegselt koristada. Seadsin oma töölaua nii, et õppida oleks mugav. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli terve õhtu tuupinud. Olgugi et
(KA kestel 15 k-päeva) Ülesütlemisavaldus peab olema · kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et on kätte saanud) · põhjendatud (v.a korraline ülesütlemine). Kui ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. · ülesütlemise avalduse võib T-le teatavaks teha ükskõik millal (puhkus, haigus, streik jms) · konkreetne ja üheselt mõistetav, s.t ei tohi olla tingimuslik ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE (peab põhjendama) Töötaja (§ 91) - erakorraline ülesütlemine mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund v perekondlikud põhjused). Töötajal ei ole võimalik kokkulepitud tööd teha ja TA-l ei ole võimalik anda sobivat tööd. Hüvitist ei maksta. - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu - hüvitis 3 k keskmine töötasu.
27.Keskkonnaohud Äike, kahjutuli, vesi, lubamatu temperatuur ja niiskus, tolm ja saastumine, elektromagnetilised kiirgushäiringud, väliste infrastruktuuride rikked või häiringud 28.Tehnilised rikked ja defektid -infotöötluse infrastruktuuri avarii, riistvara defektid ja rikked, sideliinide rikked ja häiringud, infokandjate defektid, turvavahendite tõrked. 29.Inimohud Personali väljalangemine: · haigus · surm · streik Juhuslikud äpardused: · vead tööoperatsioonide sooritamisel · seadme või andmete hävitamine kogemata · valed liiniühendused 30. Ründed (ründeohud) - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama 31.1. Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad
teenides seetõttu ära hüüdnime Raudne Leedi. Võimule saanud, kuulutas ta välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi. Erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste natsionaliseeritud ettevõtted, perspektiivitute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati. Need sammud tekitasid protestilaine, mille kulminatsiooniks kujunes kahjumis kaevanduste sulgemise vastu meeltavaldavate kaevurite streik. Thatcher kasutas seda ametiühingute võimu murdmiseks, surudes Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Kõik see muutis Thatcheri Suurbritannias võrdlemisi ebapopulaarseks. Kogu oma valitsemisaja oli tal küsitluste järgi rohkem vastuseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid järjekordsed valimised, siis läksid inimesed valimiskastide juurde ning hääletasid taas konservatiivide poolt. Nii võitis Thatcher kokku kolmed valimised, olles võimul kauem kui
Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. PILET 8 1. Kriis Saksamaal Versailles' rahulepingu tingimused, eriti reparatsioonid, tõid niigi majandusprobleemide käes vaevlevale Saksamaale kaasa rasked ajad. 1923. a. oli Saksamaal tõsine kriis Ruhri kriis. Prantslased ja belglased okupeerisid Ruhri tööstuspiirkonna, et sundida sakslasi reparatsioone maksma, protestiks selle vastu algas Ruhris streik, mis viis valitsuse tulude järsu vähenemiseni. See tõi kaasa paberraha mõõdutundetu juurdetrükkimise (valitsuse kulud ei kadunud ju kuhugi), hüperinflatsiooni ja tõsise majanduskriisi. Probleemid tabasid riiki uuesti 1930. aastate algul seose suure ülemaailmse majanduskriisi jõudmisega Saksamaale. Riik varises majanduslikult kokku (oma osa oli siin USA rahalise abi kadumisel),
rahvaesindusorgani valimist, meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist, ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele. Tartu ,,Postimees" rõhutas samuti üldise valimisõiguse sisseviimist, ent manitses samal ajal rahvast vägivallast hoiduma. Küllalt ettevaatlikult hakati Tallinnas kevadiste-suviste streikide käigus väljendama isevalitsusliku riigikorra muutmise mõtet. ÜLESTÕUS. 13. Okt algas Moskvas streik, millega ühines päev hiljem ka Eesti, nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ning mitmete vabaduste saamist. 17.okt 1905 ilmus Peterburis tsaari manifest, millega anti rahvale kodanliku vabaduse ja kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Novembris asutas J. Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõhenenud Eesti
Iseseisvuse eeldused · Vene AJUTINE VALITSUS kehtestas ühe tolleaja maailma demokraatlikumatest riigikordadest ja üritas Venemaad demokratiseerida. · Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a
vulgaarse sõpradega. Rogozhin on esialgu jahmunud juuresolekul Nastasya, kuid ta taasalustab teostada oma plaani ostmise Ganya, keda ta õigesti süüdistab nagu oleks isik, kes teeb kõike raha eest. Veelgi enam, Rogozhin väidab, et Nastasya ise saab osta ja lubadusi ta 100.000 rubla, mida õhtul. Kuna pinge koguneb tuba, Varya hakkab hukka Nastasya tema tegevust. In raev, Ganya paneb käe streik tema õde, kui Myshkin blokeerib löögi. Ganya siis keerab Myshkin ja toimetab teda tabas ta oli umbes hüvitamismenetluste Varya. Myshkin laseb puhuda langeda ja ei löö tagasi. Ta tegutseb quixotically kui rahusobitaja vahel Varya on verbaalne vägivald ja Ganya füüsilist vägivalda. See ennastohverdav tegu Myshkin äratab firma üldise sümpaatia suunas teda. Isegi Nastasya pärast Myshkin räägib tema hea iseloom ja pealiskaudsuse tema ülbust, tilgad tema sarkastiline
22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, seejärel arreteeriti Tartus aga demonstrantid. 30. märtsil oli Tallinnas "Dvigateli" ja "Viganda" tehase tööstajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Tresner (). 30. aprillist 2. maini toimusid Tallinnas miitingud, milles võttis osa 3000 inimest. Need aeti laiali piirivalvevägede poolt. 15. mail olid Tallinnas taas rahutused. 19. juulil toimus tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoober toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik, 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised [3] ja 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi demonstrante Tallinnas, tapeti 90 ja haavata sai 200 inimest, peale Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti loodi Eesti esimesed parteid, kuid rahutused ei
teinud poiss välja aga hiljem saatis kirja ja nad nägis tihti, kui Fernanda sellest teada sai siis pani ta oma lapse koduaresti aga nad nägid ikka saunas salaja ja nii lasigi mehe maha tulistada ja elu lõpuks halvatuks jääda, kui kana varas. Meme aga saatis kloostri ja ta ei rääkinud enam kunagi. Sündmusi, mis pidid Macondole surmahoobi ... ... Esiteks toodi Meme 2 kuune poiss, keda Fernanda lukustatud uste taga 2 aastat hoidis teda salajas. Siis algas banaanivabriku tööliste streik, tahtsid vabu päevi. Ka Jose Arcadio Teine osales selles. Siis kogunesid kõik kokku, et saada teada , mis siis tegelikult on, aga kui nad vastst ootasid teatati neile, et neil on 3 min lahkumiseks ja siis hakatakse laskma, aga nad ei lahkunud ja kõik lasti maha Acardio äras rongis laipade keskel ning hüppas sealt välja. Koju jõudes olnud nagu keegi sellest taplusest kuulnudgi . Hakkati streikijaid lihtsalt minema viima
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
kasvanud naistöötajate osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud osalise tööajaga töötamine ehk arubaito. Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
