Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad,
Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis. Streigi või töösulu eest palka ei maksta. Need töötajad kes streigist osa ei võtnud või ei saanud selle tõttu oma tööd teha saab tasu samadel alustel nagu tööseisaku aja eest või kollektiivlepingu ettenähtud ulatuses. Kui töötaja ei saanud the tööd ebaseaduslikuks nimetatud töösulu tõttu,
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
Meie riik ja rahvas minu silmade läbi. Eesti riik on meie, eestlaste riik. Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii? Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus, ootame oma talente koju. Viimane loosung on ,,Maale elama!" Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid, kes eristuvad tavapärasest massist enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda. Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt ...
Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat
kuidas olukorda muuta on kasutada äärmuslike ja radikaalseid meetmeid. Seetõttu me võime näha enda ümber järjest rohkem streike, miitinguid ja proteste. Näiteks võiks tuua tööseadus lepingu paranduste vastu toimunud streigid. Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba lepingu paranduste tegemise protsessi oleks saanud vältida streike. Sellist rahva rahulolematust võimu eliiti tuli ette ka Esimese Eesti ajal. Seal muidugi ei piirdunud asi vaid streigiga, vaid jõudis välja riigipöördeni, autoritaarse riigikorrani ja vaikiva ajastuni. Õnneks on sellest õppust võetud ja kui Eesti taasiseseisvus, siis ei olnud enam küsimustki milline võiks olla uue riigi võim. Selgeks sihiks oli saada demokraatlikuks riigiks osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega. Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav
võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule
- parandada oma majanduslikku olukorda - saavutada rohkem poliitilisi õigusi · Talupoegade eesmärgid olid: - kaotada mõisnike eesõigused - kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad - suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt · Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: - saavutada üldine valimisõigus - anda laiemat kasutust eesti keelele · Venemaalt jõudis revolutsioon Tallinnasse, kus töölised alustasid streigiga. · Revolutsioonist oli eriti haaratud Tartu haritlased ja üliõpilased, kes nõudsid üldist valimisõigust, eesti keele kasutamist ametiasutustes, eesti keelsest gümnaasiumi ja ülikooli. · Eestvedajad Eestis: - Mihkel Martna sotsiaaldemokraadid - Aleksander Kesküla · 16. oktoobril 1905. aastal toimus suur rahvakogunemine Tallinnas Estonia teatri ees turul. Inimesed nõudsid seal demokraatlikke õigusi ja töötingimuste paranemist. · 17
Teated Verisest Pühapäevast tsaari Nikolai II-e palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse elutingimusi, esines ka mõisa vara hävitamist. Streigid muutusid peaaegu pidevaks (,,Dvigatel" streikis 1905 aastal 12 korda), rakendati vägivalda. Tallinna tööliste suurel miitingul jaanipäeval kiideti heaks üleskutse alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees"
aasta revolutsioon Revolutsioon sai alguse Peterburis 9. Jaanuaril 1905 Verise Pühapäeva nime all. Kõigest kolm päeva hiljem jõudis revolutsioon ka Eestisse, vallandusid streigid ja meeleavaldused. Revolutsiooniga läksid kaasa esmalt Tallinna töölised, kes korraldasid streike ja miitinguid. Tallinnast levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsioon haaras ka Tartu üliõpilaskonda, kes katkestasid oma õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 24) 17. oktoobril 1905 avaldas Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti. Revolutsiooni kõrgpunktiks oli oktoobris toimunud ülevenemaaline poliitiline üldstreik, kus võttis osa üle 20 000 eestlase. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 16. oktoobril 1905 toimus sotsiaaldemokraatide poolt organiseeritud suur rahvakoosolek Tallinnas Uuel turul, kus osales 8000 - 10 000 osavõtjat. Koosoleku lõpus avas turu lähedal
(Bertrand de Jouvenel). Kõrgemal ja valitsevamal poolel seisavad inimesed, kes lubavad tavainimestele raha, mugavusi, vastutulekuid, demokraatliku ühiskonda, häid riigijuhte ja head elukvaliteeti. Luuakse niinimetatud fantaasiamaailm, et tavakodanikel oleks mida uskuda. Peale seda kui inimesed usuvad valitsejaid ning valivad neid tähtsatele kohtadele, ei kavatsegi ülemkiht oma lubadusi ellu viia. Kõik lubadused mis inimestele antakse on vaid vale. Söekaevureid sundiski streigiga algust tegema varjatud valelikkus. Kaevanduste omanikud tahtsid vagonettide pealt raha vähemaks võtta ning toestamise eest rohkem maksta. Söekaevurid said aru, et tegelikult jääksid kahjumisse nemad. Ning see vähene raha, mis nad nagunii teenivad, seda tahetakse veelgi vähendada. Kuid kodudes ootavad naine, lapsed ja vanavanemad, kes kõik tahavad süüa. Olukord oli lootusetu. Paljudel söekaevuritel keerles peas küsimus: ,,Kas tasub jätakata orjatööga
eesti esimeseks rahvuslikuks pangaks. 1905. - aastal puhkes revolutsioon,millega vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal 1901 alustas ilmumist ,,Teataja" , saavutati ka eestlaste-lätlaste koostööl valimisvõit Valgas. 1904 toimusid linnavolikogu valmised , võitis eesti-vene valimisblokk,tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja, sel ajal sai ka Konstantin Pätsist Tallinna abilinnapea. 16.oktoobri veretöö Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid tallinna töölised, vabrikud seiskusid , suleti ärid,koolides katkestati õppetöö, eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist . Rahvakoosoleku ajal mis toimus Uuel turul avasid hoiatamata tule kohaleilmunud sõjaväeüksused,kes tapsid 94 inimest. 17.oktoobri manifest Kirjutas alla Nikolai II manifestile, millega lubati kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus
loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. § 1049. Majandus- või kutsetegevuse seiskamise õigusvastasus Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega;
suunatud nii isevalitsuse kui kui ka kohaliku baltisaksa ülemkihtide vastu. (www.estonica.org/...alam=12&leht=3) Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Algul haarasid rahutused Tallinna töölisi, kuid sealt levis see ka teistesse linnadesse, eriti Narva. Sündmustega kaasa läks ka Tartu Üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. 16.oktoobril leidis aset veretöö. Tallinnas seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutöölised. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjavöe eemaldamist linnatänavatelt. Nõudmise kinnitamiseks toimus Uuel turul suur rahvakoosolek, mille vastu avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid oli üle 200
• 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma
tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. -Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. -Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. -Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestases õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. -Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. -Enamiku rahva hulgas valitsesid siiski mõõdukamad vaated. -Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks sai palvekirjade esitamine võimudele. 16.oktoobri veretöö -Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised.
Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühepäevane streik, mis puudutas iga maa elanikku: lennukid ei lennanud, rongid ei sõitnud, koolid olid kinni ning haiglatel peale ei võinud kindel olla. Streigiga olid ühinenud nii ettevõtete kui ka avaliku sektori töötajad. Air France'i lende tühistati, streigi küüsi jäi ka Pariisist sisse ja välja suunduvad ning kohalikud rongiühendused. Riikliku raudtee-ettevõtte SNCFi teatel sõitis kokku ainult 35% rongidest. Kolm neljandikku rahvast ja kõik suuremad ametiühingud toetasid streiki, mida meedias kutsutakse nüüd mustaks neljapäevaks. Häiritud oli ka kohtute, haiglate ja energiafirmade töö. Kui 2008
võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud
Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat või poliitikuid läbi majandusliku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Streik) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 2 lg 2) 61. Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. 62
Antud on momendil on Sveits hakanud sellest loobumad. Ülejäänud riikides kehtib suhteline töörahu hoidmise kohustus. See tähendab seda, et me ei välista teatud kollektiivsete aktsioonide korraldamist KL kehtivuse ajal, kuid kollektiivseid aktsioone ei saa korraldada küsimustes, mille puhul juba on KL-s kokku lepitud. Kõik see, mis on KL-st väljaspool on võimalik lahendada streigiga. Neid riike on enamuses, nt USA. Eestis ei täpsustata, mis ulatuses töörahu hoidma peab. Kuna võimalikud on toetusstreigid, siis võib öelda et on suhteline töörahu. b. Ametiühingute eelisseisund kui AÜ liikmetele mingid soodustused välja pigistatakse, siis kehtivad need vaid AÜ liikmetele. ILO põhimõte on, et kui isik soovib mingit soodustust saada, siis keegi ei saa sundida AÜ-ga liituma.
Verist pühapäeva - Püüdes lähenevat revolutsiooni jõuga lämmatada, anti väejuhatajale vabad käed, kuid seda ei olnud võimalik enam takistada - 18. veebruaril hakkasid streikima Putilovi tehase töötajad, 22. veebruaril teatas direktor selle sulgemisest - Kõigele lisaks jäi leiva tootmine vähemaks ja juurdevedu lakkas peaaegu täiesti - Revolutsiooni vallandas näljaste naiste mäss, 23. veebruaril tähistasid nad naistepäeva streigiga, millest võttis osa 128 000 inimest - Politsei ja sõjavägi püüdis rahvast maha suruda, kuid hirm nende ees hakkas kaduma - Endiste leiva- ja meestenõudmiste loosungitele lisaks hakkasid kõlama ka tsaarilangetamis sooviloosungid - 26. veebruaril oli Petrograd hõivatud sõjaväe poolt, rahvas üritas tungida kesklinna, kuid sõjavägi osutas liiga suurt vastupanu - 27. veebruaril ärgitati sõjaväge rahvaga liituma ülestõusule
ja 1. klass. Siiski viibisid laeval palju New Yorgi ja Philadelphia rikkamaid kodanikke. Luksusaurikul viibis 20 mesinädalaid pidavat paari. Ainult ühel paaril õnnestus mõlemal eluga pääseda, ülejäänud 19 naist jäid leseks. Kõige prominentsem ,,Titanicul" viibinu oli kolonel John Jacob Astor IV, kelle isiklikku vara on erinevatel allikatel hinnatud 87 100 miljonile dollarile. Southamptoni sadama töö oli häiritud Inglismaa ajaloos pikima, juba kuus nädalat kestva kaevurite streigiga. Linna rohkem kui 17 000 meest olid tööta ja nende perekonnad nälgisid. Tänu streigile, mis lõppes 6. aprillil, ei suudetud siiski laeva sütt täis laadida. Seepärast võeti 4427 t sütt teistelt ,,White Star" kompanii laevadelt ,,Oceanicult", ,,Majesteticult" ja ,,Philadelphialt" ning jäeti nende laevade reisid ära. Ka ohvitserid ja meeskonnaliikmed võeti üle teistelt laevadelt. Mõned reisijad, kes olid ostnud piletid
Vähemusrahvad hakkavad soovima autonoomiat hakatakse oma erahuvidele rohkem mõtlema enamlaste loosung `Rahu, maad, leiba' kõnetab kõiki Venemaa elanikke Probleemid tekitavad segunedes revolutsiooniks soodsa pinnase Veebruarirevolutsioon saab selgeks, et tsaarivõimule selles süsteemis kohta ei ole Ajendiks oli Petrogradi (Peterburg) vilets varustatus toiduga protestid viletsa olukorra pärast Protestitakse isevalitsuse vastu Juba alanud tööliste streigiga liituvad massid naistepäeval (23.02 vkj) 08.03.1917 tsaarivõim mureneb mõni päev hiljem Petrograd protestijate kontrolli all Mässu ohjeldama saadetud sõdurid lähevad ülestõusnute poolele vallutatakse politseijaoskonnad, sealt saadakse relvi jne Rahvas relvastab ennast 12.03.1917 on Petrograd ülestõusnute kontrolli all Nikolai uurib variante, kui tema asemele astuks nt tema vend või poeg uurib rahva arvamust, öeldakse selgelt EI Uus võimukorraldus
tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated, mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas neile paremad töötingimused. Nii sündiski ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarnosc)
tekke algust. Seoses tööstuse ja kaubanduse arenguga hakkasid mitmed ettevõtted huvituma oma heast mainest ning hoolitsema selle eest,et neist räägitaks ja kirjutataks positiivselt. · Büroo kasutas tulemuslikult vahendeid nagu faktid ekogumine, populariseerimine ja isiklikud kontaktid. · Esimene teadaolev suhtekorraldusprojekt sai alguse 1906, mil Ivy Lee sai pakkumise söetöösturitelt, et lahendada streigiga soetud probleeme. Põhimõtete deklaratsioon avalikkuse teavitamiseks, väljajagatavate materjalide süsteemi esmakordne kasutamine. Ivy L. Lee 1877-1934 Peamised põhimõtted PRis: · Massidega toimetuleku edukus peitub enda usutavaks tegemise kunstis · Enda usutavaks tegemine mõuab liidreid, kes suudavad"viljastada" masside kujutlusvõimet ning organiseerida nend etahet.
Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne). Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna sotsiaaldemokraadid üritasid võimu haarata enda kätte, jutustasid sündmusi, mis võtsid aset Peterburgis ning õhutasid vaenu keisri vastu, kuid enamik tõdes, et tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist. Aleksandr Giers, ütles, et ta ei hakka streikimise nõudmisi isegi vaatama kuni streik ise lõppeb. Mõned töölised laulsid revolutsioonilisi laule, püssidega paugutati, mahapõletati mõned kõrtsid ja lõbumajad. Järgmine päev, streik uuesti kogunes ning leidsid, et nad ei allu A. Giers'i diktatuurile ning nõudsid, et mõned
volitatud isik või isikud. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord: Vabariigi Valitsus riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu võrra ja linna- või maakonnavalitsus paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Vabariigi Valitsusel on õigus streik või töösulg peatada loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, samuti erakorralise seisukorra ajal. Streigist osavõtt on vabatahtlik ja ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, kus töötüli on tekkinud või kes ei esinda töötajaid seaduse ettenähtud kohas. KOKKUVÕTE Tööõigus tegeleb töösuhetega, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel lepingu alusel. Töölepingus pannakse paika töötaja tööaeg, kohustused, töötasu, ametinimetus, töökoht ja muu oluline tööandja ja töötaja vahelistes suhetes
Revolutsioonisündmused Eestis arenesid sünkroonselt Venemaa keskustes toimuvaga: vastukajana „Verisele pühapäevale“ Peterburis algas 12. jaanuaril Tallinna tööliste üldstreik, kus esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi: 8-tunnist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, trahvide kaotamist ja sotsiaalkindlustuse parandamist. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga ning ülikool suleti. Maal algas talurahva võitlus mõisnike vastu. Läänemaal rüüstati ja põletati maha mitmed mõisamajad. Nii liberaalid kui sotsialistid taotlesid riigikorra uuendamist, poliitilisi õigusi ja vabadusi ning kohaliku elu põhjalikku ümberkorraldamist demokraatlikel alustel. Politseirepressioonide tugevnemisel hakkasid mõisnikud üha tungivamalt sõjaväge appi nõudma. Nad moodustasid enesekaitseks relvastatud salku ning linnades loodi omakaitse. 1905
töötüli reguleerimise kohta, streigi ebaseaduslikuks tunnistamise korral kohtu poolt või streigijuhte volitanute otsuse alusel. (3) Oma volituste täitmisel ei ole streigijuhil õigus vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad riigiorganite ja valitsusasutuste ja teiste organisatsioonide ning kollektiivse töötüli teise poole pädevusse. (4) Streigijuht on kohustatud rakendama meetmeid teise poole vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning ta kannab vastutust streigiga kaasnenud õiguserikkumiste ja tekitatud kahjude eest. § 17. Töösulu juhtimine Töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. § 18. Hoiatus- ja toetusstreigid (1) Töötajatel, nende ühingutel või liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni. (2) Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit.
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik ...
1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach. 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani 1905 12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik. Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem suvi eestlased, aga saagem eurooplasteks." Eesti töölised ühinesid ülevenemaalise streigiga, see levis ka teistesse Eesti 14. oktoober linnadesse ja kestis 26. oktoobrini. 16. oktoober Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest. Tartus asutasid Postimehe ringkonna tegelased eesotsas J. Tõnissoniga Eesti 26. november Rahvameelse Eduerakonna. Tartus tuli Saksa seltsi Bürgermusse saalis kokku Eesti ülemaaline rahvaesindajate 27. november
või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli korral võivad mõlemad pooled korraldada töökatkestuse. Kui töökatkestuse algatavad töötajad, on tegemist streigiga, kui tööandja(d), siis töösuluga. Kuid mõlemal juhul on oluline, et töökatkestus on lubatud vaid seaduslike tööalaste nõudmiste toetuseks, ning töökatkestuse väljakuulutamiseks peab eelnevalt läbima kohustuslikud etapid. Kollektiivse töötüli korral esitavad pooled teineteisele nõudmised kirjalikult ning teisel poolel on KTTLS kohaselt 7 päeva aega nõudmistele reageerida. Kui pooled ei jõua omavahel
inimest). Streik jätkus, töölised tagasi tööle ei läinud. Mindi kuberneri juurde. Kuberner Bellegard lubas kõneleda nendest tingimustest vabrikuomanikele. Lubas tööliste õigustatud nõudmisi vabrikute omanike ees kaitsta. Järgmistel päevadel algasidki läbirääkimised. Mõnel pool hakati järeleandmisi tegema. Esimene kokkupõrge toimus 14.01 Tallinna sadama juures. Kõigepealt hakati tööliste hulgas levitama kuuldusi, et sadama elevaatori töölised ei ole streigiga ühinenud 8 (tegelikult olid). Samal ajal levitati võimude hulgas kuuldusi, nagu kavatseks suur rahvamass sadama kõrval asuvat piirivalvegordonit rünnata. Sõdurid asusid kogunevat rahvahulka laiali ajama. Rahavs hakkas laiali jooksma, millest soldatid said hoogu juurde, hakkasid rahvast taga ajama, püssipärade ja mõnel puhul ka tääkidega 1 inimene sai surma, mitmed vigastada
kui töösulu puhul on seaduses ette nähtud vastav reguleerimisprotseduur. See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". See näe ette vastavad lepitusprotseduurid. Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Töötüli korral selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused)
Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli korral võivad mõlemad pooled korraldada töökatkestuse. Kui töökatkestuse algatavad töötajad, on tegemist streigiga, kui tööandja(d), siis töösuluga. Kuid mõlemal juhul on oluline, et töökatkestus on lubatud vaid seaduslike tööalaste nõudmiste toetuseks, ning töökatkestuse väljakuulutamiseks peab eelnevalt läbima kohustuslikud etapid. 48 Kollektiivse töötüli korral esitavad pooled teineteisele nõudmised kirjalikult ning teisel poolel on KTTLS
tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib: 1) kui töörahu kohustus ei kehti; 2) kui lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta kokkuleppest kinni; 3) kui ei täideta kohtuotsust. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või ühing, otsuse töösulu kohta teeb tööandja. Teisele poolele tuleb sellest 2 nädalat ette teatada. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööd ei tohi takistada. Ebaseaduslik on streik või töösulg: 1) kohtu tegevuse mõjutamiseks; 2) millele ei ole eelnenud läbirääkimisi ega lepitusprotseduure; 3) mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kehtestatud korda. Streigist osavõtmisega ei kaasne töötaja vastutust, v.a. juhul, kui töötaja on kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud streigi korraldaja. KOHTUKORRALDUS Eesti Vabariigi kohtukorraldus
vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, demonstrantide arest Tartus. 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Viganda tehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15
96 Õiguse alused o linna- või maakonnavalitsuse paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Vabariigi Valitsusel on õigus streik või töösulg peatada loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, samuti erakorralise seisukorra ajal. Streigist osavõtt on vabatahtlik ja ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, kus töötüli on tekkinud, või kes ei esinda töötajaid seadusega ettenähtud korras. Streigid on keelatud: o valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; o kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistustes. Ebaseaduslik on streik või töösulg: o kohtu tegevuse mõjutamiseks;
kooliõpetajad, ajakirjanikud jne, kõik streikisid. Algasid rahvakogunemised, demonstratsioonid, miitingud, esialgsete nõudmiste juurest jõuti õige kiiresti pol nõudmiste esitamiseni. Nõuti valitsuse tagasi astumist, parlamendi ees vastutava kabineti loomist, sõja lõpetamist jne. Valitsus püüdis rahva liikumist ohjeldada tavapäraste meetoditega, saates linnatänavatele tugevdatud politseipatrullid, aga kuna tegemist oli ülelinnalise streigiga, jäi politsei jõududest väheks. 25.veebr anti Petr sõjaväeringkonna ülemale kindral Habalovile käs rahutused relva jõul maha suruda. Koondati ka ümbruskonnas leiduvaid väeosi. Esialgu relv sõjaväelaste tulek justkui talitses liikumist, see oli esialgne ja näiline tulemus, sõjaväelaste rakendamine rahva vastu andis kogu liikumisele uue suuna, agitaatorid läksid nüüd sõjaväeosadesse ja kasarmutesse ja alustasid seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
