Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid, kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism). 12. Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike.
1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded 6) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tõsteti tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised.
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Toetusstreigi ajal ei ilmu tööle 20 trammijuhti (linnas on kokku 30 trammijuhti), põhjustades sellega häireid ühistranspordi graafikus. Osadel liinidel sõidab ainult üks tramm tunnis. Linn leiab, et ametiühingul ei ole õigust streikida, sest ametiühingu ja linna vahel ei ole kollektiivset töötüli KTTLS § 2 lg 1 mõttes. Pooltevahelise kollektiivlepingu kohaselt ei ole töörahu ajal õigust korraldada toetusstreiki. Nii EHK kui EAKL-I streigid on poliitilised ja seadusega vastuolus, sest nende eesmärgiks on avaldada survet täidesaatva ja seadusandliku võimu organitele. Seetõttu pole selliste streikide toetuseks korraldatavad streigid seaduslikud. Kas toetusstreik ja selle korraldamine on seadusega kooskõlas? 3-2-1-159-13: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kaebas Narva Energia Ametiühingu kohtusse, sest viimane plaanis korraldada streiki, kuigi kollektiivleping nende vahel kehtis ja
kaitsmiseks kohtu ees, kui seda oli inkvisitsiooniprotsessis, kus lõpliku otsuse tegemine oli pigem formaalsus, mis ei andnud süüdistatavale mingeid võimalusi enda kaitsmiseks. 26.Tööõigus. Kehtestati kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametiühingute ja streikide keeld- Inglismaal 1824, Prantsusmaal 1864 ja Saksamaal 1869.aastani. veel 1845.aastal kehtima hakanud Preisi tsunftimäärus keelustas kutsealased organisatsioonid ja streigid. Feodaalkorra lagunemine, pärisorjuse kaotamine ja tsunftikohustuste kadumine tingisid tööandjate ja töötajate vahel täiesti uuel tasemel suhete tekkimise. Industrialiseerimise tulemusel tekkis töölisklass, kus iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. 1869 Saksamaal olid juba paika pandud töötaja ja tööandja vahelised suhted. Tekkisid ametiühingud. Töölepinguga on ettenähtud õigused ja kohustused. 27.Sotsiaalõigus.
kodaniku õiguse deklaratsioon'', administratiivreform, tsunftide likvideerimine (võeti ära tõke tööstuse arengult), Le Chapelier' seadus streigid ja töölisühingud kaotati ning PÕHISEADUSE VASTUVÕTMINE 179293 Rahvuskonvent zirondiinid vabariik kaotati kunigavõim (kohus kuninga üle), maksimumhinna kehtestamine (vili, jahu, leib)
Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". 21* Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 22* 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes
Kui traditsioonilises jaapani peres töötas ainult mees, siis viimasel ajal on kasvanud naistöötajate osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud osalise tööajaga töötamine ehk arubaito. Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud
Telegraaf. Panama kanali afäär (Lesseps). Tööliste olukord ja sotsialistlik liikumine Vabrikutöölised kui uus sotsiaalne klass. Töötingimused vabrikutes (tööpäeva pikkus, naised ja lapsed, teenistus, trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport. Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital",
9. jaanuaril toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Vene vabameelsete võimulepääsemisest polevat Eestile kasu, sest need on eraldamise (separatism) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17
Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes
saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealh. Tõnisson. Päts oli sunnitud emigreeruma, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. 25. 1917. AASTA EESTIS 25. 1917. AASTA EESTIS Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise
Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd: I maailmasõja algus- Esimese maailmasõja käigus okupeerisid Saksa väed Leedut 1915. aastal. Lõppes 120 aastat kestnud tsaariaeg Leedus. Moodustati Vilniuse esindajate konverents, mis tunnistas Saksa ülemvõimu. Sõjal oli hävituslik mõju Leedule. Üle 0,5 miljoni Leedu elanikku põgenes või sunniviisiliselt evakueeriti itta. Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)- 1914
3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine. Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus ● Kehtestati üheparteisüsteem. ● Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu. ● Majandus allutati riigi kontrollile. ● Keelati ametiühingud ja streigid. ● Kehtestati korporatiivne süsteem. ● Loodi salapolitsei. 1935 Itaalia vallutas Etioopia muud autoriteedsed riigid eurooas Ungari Miklos Horthy PORTUGAL ANTONIO Oliveira Salazar 1889-1970 Albaania 1924 Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 Aleksandar I Kreeka Ioannis Metaxas SAKSAMAA 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg
III POLIITILISED EELDUSED · 1905.a rev käigus loodi poliitilised erakonnad, esile kerkisid esimesed poliitikud · Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi · I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim · Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid · Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan 33 Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu
sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Riigipäev kiitis heaks valitsuse erakorralised sammud, millega likvideeriti Weimari konstitutsioon. Erakorraliste volituste vastu julgesid hääletada vaid sotsiaaldemokraadid, kelle tegevus peagi keelustati. Ka ülejäänud parteidelt võeti varsti tegutsemisvabadus, mis viis Saksamaa ühepartei diktatuurini. Ametiühingud allutati jäigalt natsiparteile, streigid keelustati. Oma senise funktsiooni minetas ka Riigipäev. Senisest parlamendist sai nüüd esindusorgan. Mingeid diskussioone seal enam ei korraldatud, peale Hitleri seal kedagi rohkem kõnet pidamas ei kuuldud. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati.
väärtuste kaitsmine suhetes avaliku võimu, ärisektori ning avaliku arvamusega. Ingliskeelse termini advocacy vaste. · Kodanikualgatus - 1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised k.-e vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide ja liikumiste moodustamine. Mõnes riigis, nt. Lätis, on kehtestatud seadusandlik mehhanism, mis kohustab parlamenti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab piisav arv kodanikke; samalaadne mehhanism on esitatud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus. Ingliskeelse termini civic initiative vaste. Vt. ka osalusdemokraatia. 2) Laiemalt võttes on k. igasugune avaliku võimu
Gorbatšov ei soostunud ei radikaalse (N. Petrakov) ega mõõduka majandusreformi (L. Abalkin) projektiga ja lükkas otsustamist üha edasi. Olukord halvenes sedavõrd, et analoogiliselt 1918. aastaga hakati moodustama erakorralisi komisjone. Tarbekaupade defitsiidi ja tootmise langusega kaasnes võimuorganite suutmatus majanduslikke protsesse juhtida. President andis välja ukaase, mida polnud võimalik täita. 1991. aasta kevadeks muutus valuutakriis juhitamatuks. Kaevurite streigid kruvisid üles sotsiaalset pine- vust. Eriti terav oli toiduainete ja ravimite puudus. Sõltuvus läänest kasvas, sealt paluti kiiret abi üha uute krediitide näol, aga mingeid meetmeid olukorra paranda- miseks ei rakendatud. 1990. aasta lõpul palus valitsus läänelt ka humanitaarabi. Valuutaresevid said otsa ja import vähenes 1991. aastal kaks korda, Riigipank kao- tas kontrolli raharingluse üle. Naftatootmine langes katastroofiliselt, 1991. aastal 30 Гайдар Е. Т
19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine
SDV hakkas toorainet saama NList. 1950 - SDV astus VMNi. Seal toimus sotsialistlik riikide integratsioon. SDV oli teistest sotsialistlik riikidest kõige arenenum. Seal oli kvalifitseeritud tööjõud. SDV spetsialiseerus peenmehaanikale: optika, keemiatööstus jne. Majanduse arengut pidurdas sunnitud odav eksport. Marshali plaanist SDV abi ei võtnud. Põllumajanduses toimus kollektiviseerumine, 1960ndaks aastaks oli selle tase 80%. Juuni 1953 - tööliste streigid ja rahutused kõrgemate töönormide vastu. SDV-d tunnustasid alguses ainult sotsialistlikud riigid. Teisi takistas Halsteini doktriin. 1972 tunnustas SDV-d Kambodzha. 1974 USA. Peale tunnustuse saavutamist hakkas SDV abistama aafrikas tekkinud noori riike. SDV oli üks viimaseid sotsialistlikw riike euroopas. Honecker tegi kõik endast sõltuva, et SDV ja SLV ei ühineks. 4.3 SAKSAMAADE ÜHINEMINE
Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni rahvuslastel ja Pätsi tsentralistidel. · 1905. aasta revolutsioon 12.24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga streigid. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, seejärel arreteeriti Tartus aga demonstrantid. 30. märtsil oli Tallinnas "Dvigateli" ja "Viganda" tehase tööstajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Tresner (). 30. aprillist 2. maini
Lenini juhitud Bolševikud olid radikaalsed ja tahtsid Tsaari jõuga kukutada ja luua proletariaadi diktatuuri agraarsel Venemaal. 1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud)
inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid o NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja o See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust o 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema o „Rahvuskommunism“ Poolas, see ei meeldinud Hruštšovile, ründas, kuid suruti tagasi, Poola lubas mitte lahkuda sotsialismi leerist
· Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse. 1925.aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rahati koonduslaagrid. · Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. · Agressiivne välispoliitika. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
NSVL ÜN kiitis IME heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende NSV Liidu 27. juuli seaduste toime, mis võivad takistada IME elluviimist. ENSV ÜN-i istungjärk jätkus: 194 poolthäälega kiideti heaks kohalike nõukogude 9. august valimise seadus. Protestiks uue valimisseaduse vastu organiseeriti u 20 Tallinna ettevõttes tööseisak; 10. august bussijuhtidele toodi abi teistest Eesti linnadest. 19. august Streigid olid peatatud. MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett „Balti tee” 23. august Tallinnast Vilniuseni (üle 600 km, 2 mln inimest). 27. august NLKP KK ähvardav avaldus „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides". 15. NSV Liidu interliikujate solidaarsusmarss jõudis Tallinna. september ENSV ÜN-i XIII istungjärgul otsustati, et 10. detsembri kohalike nõukogude 5. oktoober
a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule üle anda aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded, Põhja- ja Läti-Eesti ühendada aga üheks kubermanguks. 5. 1917. a. sügisel valmistusid enamlased võimu haaramiseks. Eestis Sõja-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Babtsinski. 23
Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva. (3) Kavandatavast hoiatus või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord. Osavõtt vabatahtlik. Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje ja päästeteenistuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus.
1916 sügis oli kogu impeeriumis ääretult rahutu- sõjatüdimus, valitsusevaenulikkus jne kasvasid, legendaarseks sai Kadettide liidri Pavel Miljukovi kõne Riigiduumas, mille pidas 1. oktoobril, kritiseeris halastamatult valitsuse tegevust ja keisrit, süüdistas valitsust peaaegu Vm reetmises. 1917 algas kasvava rahulolematuse tähe all, eriti rahutu oli pealinnas, Petrogradis, juba 1916 lõpukuudel olid toimunud järjestikku mitmed tööliste streigid, 9.jaan 1917 olid Petrogradi töölised korraldanud ülelinnalise tööseisaku mälestamaks 1905 verise pühapäeva ohvreid. Veebruarirevolutsioon sai alata 23.veebr 1917, katkestasid töö ühe korraga mitmete Petr suuremate tööstusettevõtete töölised, ka nt Putilovi tehas. Töölised tulid tänavatele, nõudes toitlusolukorra parandamist, leiba, levis kuulujutt, justkui oleks Petrogradi toiduvarud jäänud imepisikeseks. Tegelikkus nii hull ei olnud. Pealinna ikkagi varustati hoolimata
Nt: Kommunistlik diktatuur Nõukogude Venemaal algas oktoobripöördega 1917, Natsionalistlik diktatuur Saksamaal 1933-1945. Itaalia Benito Mussolini fasistlik diktatuur. Mussolinil oli piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei, rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror puudus. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mussolini võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei eesotsas Adolf Hitleriga. Demokraatlikud institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine. NSV Liit kommunistlik diktatuur. Juhid Lenin ja Stalin
Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks. 1908 likvideeriti töölisajakirjandus. Kuid ei pääsenud ka mõõdukad väljaanded, nt Postimees. 26.august 1908 anti käsk sõjaseisukrod Balti kumbermangus lõpetada ja asendada see tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda
See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". See näe ette vastavad lepitusprotseduurid. Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Töötüli korral selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused). Nendes asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ
seas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid võim jäi balti-sakslaste kätte. Sajandi alguses oli Eestis 12 linna ja palju kiiresti kasvavaid aleveid. 1898 - loodi esimene talupoegade piimaühistu. Lisaks neili loodi veel ka masina-, maaparandus- ja tarvitajateühistuid. 1902 Jaan Tõnisson moodustas "Eesti laenu ja hoiu ühistu." Esimene rahvuslik pank. 1905 AASTA REVOLUTSIOON EESTIS. Eestisse oli tulnud palju VSD(b)P liikmeid. Peale verist pühapäeva (9.01.1905) algasid üle Venemaa streigid. Eestis hakkasid streikima Dvigateli töölised, üliõpilased ja mõisate moonakad. 16.10.1905 - Tallinnas võiduväljakul toimus "Veretöö Tallinnas." Revolutsioonimeelse koosoleku ajal tepeti 94 inimest ja haavati 200 inimest politsei poolt. 1905 novembris loodi Eesti esimene partei - "Eesti Rahva Eduerakond" Tõnissoni juhtimisel. Peagi järgnes sellele "Eesti Sotsiaal Demokraatlik Partei," mille juhtideks olid Peeter Speek, Martna). Hakati looma ka ametiühinguid.
Kohtu poole pöördumine on eelkõige taktikaline manööver, et venitada otsuste jõustumisega ning võita juurde aega mõjutamaks seadusandlikku ja täidesaatvat võimu ning vabaneda seadustest või administratiivmeetmetest, mis neile ei meeldi. 6. Jäiga joone taktika - kui on ilmne, et muude vahenditega ei ole õnnestunud edu saavutada, hakatakse balansseerima lubatud ning lubamatu piiril, kohati õhutades kodanikuallumatust. See taktika hõlmab endas peamiselt streigid või muud vägivaldsed ülesastumised. Iseloomulik on taoline taktika eelkõige põllumajandusringkondadele, ka paljud transpordiga seotud ametiühingud on seda viimastel aastatel järjest sagedamini kasutama hakanud. 7. Meedia kasutamine - sellise taktika eesmärgiks on avaliku arvamuse muutmise kaudu mõjutada poliitikuid ja ametnikke ning valmistada ette soodsat või vähemalt neutraalset pinnast selleks, et võimul oleks raske reguleerida nende tegevust.
Koloniaalriigid kasutasid ka sõjalisi vahendeid vastupanu mahasurumiseks, Troopilises Aafrikas nt umbes 30 korral. Dekoloniseerimine Sub-Sahara Aafrikas Arvuka liikmeskonnaga parteid hakkasid Aafrikas tekkima alles 1940. aastatel. Neil oli aga väga oluline roll iseseisvumisprotsessis. Tähtsad olid nt Konvendi Rahvapartei Ghanas, mis viis koloonia kiire iseseisvumiseni või Keenia Aafriklaste Liit. Esimese ametiühinguorganisatsioonide streigid toimusid 1945. a Nigeerias ja Kongos, veidi hiljem Tanganjikas ja Rodeesias. 1952-56. a toimus mau-mau ülestõus Keenias. See liikumine algas just 1947. a ning oli religioosse põhjaga ning algas talurahvaliikumisena. Selle nimetuse päritolu pole täiesti selge. Aafriklased ise seda ei kasutanud, see oli valgete kolonisaatorite pandud nimi. See võib tuleneda sõnast muma, mis kohalikus keeles tähendab vannet. Ühste suahiilikeelse loosunglausete esimestest tähtedest
Täpselt samamoodi nagu televisioon, imiteerivad ka ajakirjad ja ajalehed sama ebasobiliku sisuga infot,pilte; nii paberkandjal kui ka internetis. Uurimuste kohaselt ei ole ajakirjad ega ajalehed nii laialdased, et omaksid väga suurt võimu inimeste vägivaldsusele. Rõhk on sõnadel „väga suurt“. Tänapäeval me saame igasugu informatsiooni ajakirjade ning ajalehtedega. Pildid, mida näidatakse läbi ajakirjade, ajalehtede, sisaldavad tihti vägivaldset sisu (sõja pildid, streigid, löömis pildid jne). Ükski inimene ei tohiks nõustuda, et vägivaldse või solvavaid pilte tuleks näidata avalikus meedias (ilma ettehoiatamata), kuna see võib põhjustada, mõjutada lapsi, võib põhjustada igasuguse vale arusaama tegelikust artikli sisust. Tänapäeva lastel on kerge ligipääs igasugustele uudistele, loomulikult ka läbi ajakirjade, ajalehtede, mis siis olgu kas paberkandjal või läbi interneti loetavad. Just tänu igasugusele informatsiooni kättesaadavusele
juhtkonna projekte toetama. · Hankijad ettevõtted või isikud, kes muretsevad firmale või tema konkurentidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab pidevalt jälgima hangitava tooraine ja materjali hinda, sest selle tõus tõstab ka valmistoodangu hinda. Materjalide defitsiit, streigid jne võivad rikkuda hangete regulaarsust ja toodete õigeaegset müügile jõudmist. · Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. · Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma · Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
rikkumise vabandatavusega. Võlaõigusseaduses sätestatud vääramatu jõu mõiste ei hõlma mitte ainult loodusjõude, vaid igasuguseid asjaolusid, mis võivad olla takistuseks kohustuste täitmisel ja mille ületamist või mille tagajärgede kõrvaldamist ei saa võlgnikult oodata. Lisaks loodusjõududele nagu üleujutused, maavärinad, orkaanid jms võib vääramatu jõu asjaoluks olla sotsiaalne asjaolu nagu sõda, streigid, tööseisakud, boikotid, tulekahjud, tehaste seiskumine, seaduslikud ja ebaseaduslikud keelud. Võlgniku vastutussfääri kuulub eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivaid takistusi (nt pangakrediidist ilmajäämine) ei loeta reeglina vääramatuks jõuks. Igal konkreetsel juhtumil tuleb hinnata, kas takistus on võlgniku mõjuulatuses või mitte. Võlgniku võimet mingit asjaolu mõjutada tuleb hinnata objektiivse kriteeriumi alusel
rikkumise vabandatavusega. Võlaõigusseaduses sätestatud vääramatu jõu mõiste ei hõlma mitte ainult loodusjõude, vaid igasuguseid asjaolusid, mis võivad olla takistuseks kohustuste täitmisel ja mille ületamist või mille tagajärgede kõrvaldamist ei saa võlgnikult oodata. Lisaks loodusjõududele nagu üleujutused, maavärinad, orkaanid jms võib vääramatu jõu asjaoluks olla sotsiaalne asjaolu nagu sõda, streigid, tööseisakud, boikotid, tulekahjud, tehaste seiskumine, seaduslikud ja ebaseaduslikud keelud. Võlgniku vastutussfääri kuulub eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivaid takistusi (nt pangakrediidist ilmajäämine) ei loeta reeglina vääramatuks jõuks. Igal konkreetsel juhtumil tuleb hinnata, kas takistus on võlgniku mõjuulatuses või mitte. Võlgniku võimet mingit asjaolu mõjutada tuleb hinnata objektiivse kriteeriumi alusel
Oluline enamluse seisukohalt selle poolest, et pärast neid kahte läbikukkumist - Tallinnas ja nüüd veebr mäss Saaremaal - pärast seda võtsid enamlased oma tegemiskavast igasugused avalikud tegutsemiskavad maha, nüüdsest keskenduti kihutustööle. 25. aprillil Ruhja katastroof ja teine juulis keskpaigas Tartu tagavarapataljonis toimunud vastuhakk ohvitseridele. Ohtlikum oli eestlastele enamlaste kihutustöö Tallinna tööstustööliste hulgas - toimusid vahetpidamatud streigid. Juriidiliselt oli tegemist majanduslike streikidega, samas kõikidele asjaosalistele oli selge, et selle taga on selgelt poliitiline kihutustöö. Samas oli äärmiselt keeruline nende streikide vastu rangemaid meetmeid rakendada, sest Eestis oli tegemist demokraatiaga ja tegelikult oli streikide korraldamise taga Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu, mis oli ametlik organisatsioon. Selles kesknõukogus pääsesid järk-järgult üha enam võimule enamlased, 1919. aasta suve lõpu poole
puhkeaja, töötasu ning töökaitse ja sotsiaalkindlustuse kohta, kuid sellest on ka üldiselt omaksvõetud erandeid just riigiteenistujate osas - näiteks: 1) teatud riigiametites ja -teenistustes vóib kehtestada kodakondsuspiirangu (st üksnes antud riigi kodanikud) ning teisi piiranguid või teenistuslepingu eritingimusi; 2) riigiteenistuses võib piirata streigiõigust, kusjuures valitsusasutustes ning elutalitust tagavates teenistustes võib streigid üldse keelustada; 3) eriolukordades ning erakorraliste seisukordade puhul ei ole tarvis kinni pidada 40-tunnise töönädala ning 8-tunnise tööpäeva nõudest (ületunnitöö, töö puhkepäevadel ning riiklikel tähtpäevadel). Ametnikkond rekruteeritakse (värvatakse, palgatakse, võetakse teenistusse) ametisse kas: 1) valimise teel; 2) määramise teel; 3) nimetamise teel (reeglina seadusega määratud tähtajaks - Eestis ka Põhiseadusega
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
ja motiive mõista ning tarnijaga koostööd teha. • Süsteemi paindlikkus Süsteemi paindlikkus tähendab eelkõige adekvaatseid ja kliendile soodsaid reageeringuid soovi- matute sündmuste puhul, nagu ebasoodsad loodusmõjud, streigid, elektrienergia puudumine, in- fosüsteemide töö lakkamine jne. Kui paindlik on tarnija logistikasüsteem tulemaks vastu klientide muutuvatele vajadustele ja arvestades nende erinevaid nõudmisi? • Tellimuspartii suuruse piirangud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
