oma kuulumise organisatsiooni. Töörahulolu sõltub järgmistest teguritest: töö ise, palk, edutamine, järelvalve, kolleegid, töötingimused, tagasiside, töö maht, autonoomsus, ülesannete olulisus. Töörahuloluga seotud väljundid: töö kvaliteedi tõus kõrgem kliendi rahulolu ei toimu töölt puudumist ei pea pidevalt uusi töötajaid otsima vähem kõrvalekaldeid streigid, varastamised 16. Mis on väärtused? Mis on lõppväärtused ja mis instrumentaalväärtused, mõned näited? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: annavad käitumisideaalid on standardiks on motivatsiooniallikaks aitavad säilitada enesehinnangut on aluseks otsustamisel. Väärtuste jagunemine:
koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks ja need olid riigi kontrolli all; töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911-1912 hõivatud Liibüa ja 19
Mayeri keemiavabrik ei olnud streigiga ühinenud, ja vabriku juhtkond oli sõjaväesalga vabriku kaitseks pannud, kokkupõrke tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23.01ks oli üldstreik lõppenud. Saavutati väga vähe: lõpetati vaid läbiotsimised vabrikuväravates. Mõnedes ev-s tehti pisut rohkem järeleandmisi. Suurem streigilaine vallandus umbes samal ajal Narvas (2000 streikijat), suuremaid juhtumeid ei toimunud. Ka Pärnus ja Viljandis väiksed streigid. Tartu vältis jaanuaris streiki. 13-14 olid küll Raekoja platsil kogunemised toimunud, kuid tööliste väljaastumisi ei esinenud. Esitati küll nõudmisi, kuid streikima esialgu ei hakatud, kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll
1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
· ummikusse jooksnud valitsuse reformid · Generalstaatide ehk kolme seisuse esinduse kokkukutsumine Louis VI poolt Revolutsioon sai alguse 5.mail 1789. aastal Basteille[bastii] kindlus-vangla vallutamisega. Asutatava Kogu tegevus: · Kaotasid seisuslikud eesõigused ja aadliseisuse · võeti vastu ,,Inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon" · Kirikumaad riigistati, tuli käibele paberraha · Likvideeriti tsunftid · Keelati streigid ja töölisühingud · Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon · Valitsuse juhiks oli kuningas · 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali Konstitutsiooniline monarhia: 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...
töösuhete reformimine. Okupatsioonivõimud seadsid eesmärgi luua ka tööstuses demokraatlik miljöö. USAs kehtivate eeskujude järgi koostati seadused ametiühingute, töövahekordade ja tööstandardite kohta. Töölised said piiramatu streikimis- ja organiseerimisõiguse. Peagi aga selgus, et mitte kõik Ameerika Ühendriikide printsiibid ei sobi Jaapani tegelikkusesse. Hakati kehtestama piiranguid: aastail 1948- 1949 keelati tsiviil- ja munitsipaalteenistujate streigid, piirati ametiühingute tegevusvabadust poliitikas. 2.3 Sõjajärgse Jaapani kujunemine Okupatsioonivõimude ümberkorraldused soodustasid demokraatlike poliitiliste jõudude tugevnemist. Esimestel sõjajärgsetel aastatel andsid Jaapani poliitilises elus tooni sotsialistid ja kommunistid, kuid kümnendi lõpul tõstsid pead juba mõõdukamad jõud. Liberaaldemokraatlik Partei on loomult konservatiivne erakond. Tekkimisest saadik
12 organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks ja need olid riigi kontrolli all; töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks
mitte Jaapanis ei ole seda - järgmisel astmel kontrollitakse, kas eelmisel astmel on midagi valesti tehtud Jaapan- kui rühm teeb tööb, ei saa ühele maksta rohkem hea töö eest 8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik palgatõusud) 9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? Töötaja testimisel rikutakse töötaja õigust privaatsele infole tema (näiteks, tema haiguste kohta, mida ta ei taha avalikustada sellel põhjusel, et töötaja ei suhtuks temasse, nagu töövõimetusse) 10
vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine • äärmusliikumised • tekkisid totalitaarsed või autoritaarsed režiimid Peale Franklin D. Roosevelti presidendiks saamist 1932. aastal ja „Uus kurss” (New Deal) välja mõtlemist, hakkas majanduskriis taanduma. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Peale I maailmasõda hakkas demokraatia levima, sest sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa). 20
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
USAs saadakse teatavaks, et Saksamaa püüab Mehhikot kaasata sõtta USA vastu 1917. aasta sündmused peamine võitlustanner läänerinne Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist kõige keerulisem Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, ei saa resursse omavahel jagada ja koondada 1917 Saksamaa jaoks lootuskiir, saavad kogu täiega Prantsusmaa vastu olla Venemaal aasta jooksul 2 revolutsiooni venemaal tulevad võimule enamlased, tõrjutakse ajutine valitsus streigid venemaad tahetakse sisemiselt nõrgendada, sakslased saadavad venemaale tagasi Lenini (vene enamlaste, kommunistide juht) Venemaa tõmbab end lõpuks sõjast välja Lenini naasmine Venemaale sakslaste plaan Kevadel mäss prantsuse armees suurte kaotuste tõttu ei olda nõus kaevikutest lahkuma, liiga paljud surevad, mõttetu eeldati et esimene päev sureb 10 000, suri 4x rohkem Itaalia saab Caporetto ümbruselt rängalt lüüa
1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda
Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917: Petrogradis puhkenud massilised rahutused
Teated Peterburist aktiviseerisid ka Tallinna töölisi: korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole, haarates lisaks vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid ning koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik,
haridusasutuste õppe-või teadustöö. Huvirühmade peamisteks vahenditeks poliitika kujundamisel on erinevad aktsioonid, mida üldiselt tähistatakse kuluaaripoliitikaga ehk lobitööga. Kuluaarpoliitika alla kuuluvad suhtlus ametnike või poliitikutega, huvirühma seisukohtade esitamine meedias, avalik ülesastumine parlamendikomitees või -komisjonis, ühenduse võtmine parlamendifraktsiooniga, erinevad meeleavaldused, protestid, streigid. Huvirühma kanalite valik toimub liikmete, ressursi, populaarsuse ja tegutsemise asukoha alusel. Samas seda, kuidas huvirühm mõjub, mõjutavad veel teisedki tegurid, arvestamata kuluaarpoliitikat. Olulisel kohal on poliitiline süsteem, huvirühma liik ning liikmete arv, ressursid, võime leida koostööpartnereid ning toetust. Huvirühmade süsteeme jagatakse demokraatias pluralistlikuks ja korporatiivseks
Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud. Konstitutsiooniline monarhia Pärast seda, kui juunis 1791 ebaõnnestus kuninga põgenemine välismaale võttis Asutav Kogu vastu 1791. aasta septembris vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria. Seadusandlik võim kuulus kaheks aastaks valitud Seadusandlikule Kogule. Vabariik 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent ehk lihtsalt Konvent.
Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud. Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone Enamlased- illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust. Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917: Petrogradis puhkenud massilised rahutused
ise. Raske olukord kestis u 19.saj viimase veerandini. Tööliste kvaliteet on stabiliseerunud just19.saj viimasel paaril aastakümnel, kui hakkasid kasvama palgad ja paranes elukvaliteet. Barakid ja töölislinnakud muutusid paremateks ja ohutumateks, mis tõi kvaliteeti ka töölise ellu. Mingit mõju avaldas ka töölisliikumiste kasv tööliste olukorra paranemiseks. Vähemalt 1870-1880ndateni oli tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks illegaalne tegevus: keelatud streigid, kollektiivsed nõudmised. Esimesed keeluseadused tulid juba 18.saj lõpus 19.saj alguses. Üheks esimeseks Le Chapalier' seadus(1791), mis oli otseseks reaktsiooniks aprilli-mai 1791 manufaktuuritöölised(80 000) hakkasid streikima, nõudes suuremat palka ja tööpäeva piiramist 13-tunniga. See keeelas töölisühingute asutamised ja streigid. Sest hoiti kinni 1860ndateni ja al 1884a lubati ametiühinguid formuleerida ja streikida
1905.aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda - 1880 lõpul tekkis lätlaste seas ,,uus vool", mida juhtisid Rainis, Peteris Stucka, Janis Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas. - Bund- Leedu,Poola ja Venemaa Üldine Juudi Tööliste Liit - 1902 Tallinas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei haru, üks rajajais tulevane NSV Liidu riigipea Mihhail Kalinin. - Vene-Jaapani sõda-> suured streigid keisririigis. Verine pühapäev (Peterburis 9.jaanuar 1905.a hukkus). Nikolai II lubas poliitikat liberaliseerida. Oktoobrimanifest küttis kirgi veel üles. - Esimesed Eesti Läti ja Leedu ülemaailmsed kongressid. Üleeestiline kongress kogunes Tartusse päevalehe Postimees toimetaja Jaan Tõnissoni eestvedamisel. Riias peeti kaks suurkohtumist, kooliõpetajate kongress ja maarahva kongress. Basanavicius (Leedu liikumise isa) kutsus Vilniusse kokku Leedu kongressi- Suur Seim (2000).
tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] (4) Kavandatavast toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt viis tööpäeva ette. § 21. Streigi korraldamise õiguse piiramine (1) Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) Kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes. [RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013] (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes töötab selles lõikes nimetatud asutuses või organisatsioonis töölepingu alusel, välja arvatud päästeasutuses töölepingu alusel töötavad päästetöötajad ning Kaitseministeeriumis, Kaitseressursside
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
13. detsembril 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, kaasa arvatud Lech Walesa. Sõjaseisukorra kehtestamine tabas Solidaarsust ootamatult, selliseks sündmuste arenguks poldud valmis. Siiski asusid poolakad vägivallale vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi miljon parteipiletit, üle maa puhkesid stiihilised streigid, mille sõjavägi ja julgeolekuüksused aga jõuga maha surusid. Võitlustes streikijate ning sõjaväe vahel hukkus üle saja inimese. Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas hävitas küll näiliselt Solidaarsuse, tegelikult surus aga selle ainult põranda alla. Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse · 1925 üheparteisüsteem: duce'le piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks salapolitsei, koonduslaagrid · ulatuslik terror siiski puudus, aitasid kaasa Mussolini head suhted katoliku kirikuga · majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud · võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda: veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele · tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal:
Majandus ja ühiskond on üksteisest sõltuvad. Otsus, mis mõjutab ühte poolt, mõjutab kohe ka teist. Ettevõtte huvigrupid HUVIGRUPP SOOVID VÕIMALUSED ESMASED HUVIGRUPID TÖÖTAJAD *säilitada pidev rakendatus *ühingute moodustamine *saada väärilist palka *tööseisakud ja streigid *töötada turvalises ja mugavas *publikatsioonid keskkonnas OMANIKUD/AKTSIONÄRID *saada oma investeeringutelt *hääletusõigus vastavalt omandile rahuldavat tulu *õigus kontrollida ettevõtte *hinnata õigesti aktsiate turuväärtust dokumentatsiooni KLIENDID *kogeda õiglast hinda *osta konkurentide tooteid
kombeks (USAs, Euroopas jms), vaid töötajate ümberõppele, eesmärgiga leida neile rakendus loovamas, inimestele kohasemas töös. Lisaks on inimeste väärtustamine Jaapanis immigratsiooni äärmise raskuse tõttu piiratud. Seal on pigem tööjõu-, kui tööpuudus. 8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik palgatõusud). Ida-Euroopa vabanemisega on tekkinud aga ka uus probleem. Lääne-Euroopa tugevad ametiühingud on blokeerinud Ida- Euroopast tulevate väiksemate nõudmistega töötajate pääsu tööturule. Samas nende oskused võivad olla samad. 9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel?
Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused: majanduskriis Venemaal Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
· President ratifitseeris välispoliitilisi otsuseid. Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid II tasand ülepingutatud poliitika · Kaitseseisukorrad o I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal o II kord 1933 11. August Jaan Tõnissoni poolt kehtestatud. Raudteed läksid sõjaväe kontrolli alla Keelustati streigid · 3 sõjaväelist (relvastatud) riigipööret o 1924 1. Detsember bolsevike aktsioon o 1934 märtsi pööre(päts feat laidoner) 1933 II põhiseaduse/riigipea valimiste järel Peamiseks põhjuseks vapside taandamine võimult + teiste erakondade kinnipanemine · 1935. Aasta riigipöörde katse (vapsid) o Kättemaks Pätsile (Artur Sirk sai vahepeal surma) III tasand majandus
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis; ○ streigid, miitingud, palvekirjade esitamised. ● 15. oktoober– ülevenemaaline streik; ● 16. oktoober– veretöö Uuel turul; ○ surma 94, haavatuid u 200. ● 17. oktoober– tsaari manifest; ○ Riigiduuma (Venemaa parlament); ○ Eesti Rahvameelne Eduerakond (Eesti esimene erakond). ● 27.-29. november rahvaasemike kongress; ○ mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel; ○ Radikaalid J. Teemanti juhtimisel. ● 10
peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse 1925 – üheparteisüsteem: duce'le piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks salapolitsei, koonduslaagrid ulatuslik terror siiski puudus, aitasid kaasa Mussolini head suhted katoliku kirikuga majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda: veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal:
Üha enam oli töötajaid toetavad ühinguid. Loodi sõprusseltse, kus hakati vastastikku abistama nt haigestumisel, laste hoidmisel, matuste korral jne Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier' seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Oma osa tingimuste parenemisel oli ka ametiühingu liikumisel ja sotsialistlikul liikumisel. Enne 19. sajandit olid igast protestid ja streigid ja tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks riiklikult keelatud, näiteks Le Chapelier' seadus. Lähtuti feodalistlikust arusaamast, et töölise ja ettevõtja vahekord on nagu ülema ja alama vahekord, kus alam peab olema kuulekas. Alati oli vastuargument, et kui ei meeldi, võid mujal töötada. Combination Acts- keelas briti tööliste ühingud, mis põhjustas selle, et töölisliikumine läks maa-aluseks.
Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas Lausmanni heinamaal
tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need. *1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. *Mais taastati EV nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. *Moskva ähvardas Eestit majandusblokaadiga ja eriolukorra kehtestamisega. Kohalikud internatsionalistid korraldasid 15. mail 1990 Toompeal kärarikka miitingu, varsti algasid liidutehastes streigid, Moskva eesmärgiks oli sundida Balti riike liidulepingut vastu võtma, et neid taas NSVLga siduda. *1991 jaanuaris rünnati sõjalise jõuga Vilniust ja Riiat, aga Eestini ei jõutud. Kõik see pani muu maailma toetama Baltikumi rahvast. *1991 märtsis toimus Balti riikides ennetav referendum. Eestis vastati küsimusele ,,Kas Teie tahate EV riiklikku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 77,8% hääletamas käinutest jaatavalt.
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
6. ostuvõime risk- investeeringu objekti müügist saadud raha ostujõud on väiksem võrreldes investeeritud summa ostujõuga Ainult antud konkreetse investeernguga seotud riske nimetatakse süsteemivälisteks riskideks. Need riskid on seotud konkreetse projekti või investeeringuga. Näiteks kui investeerida ettevõttesse ja ettevõte hiljem pankrotistub ei pea see tulenema majanduse üldisest kriisist. Süsteemiväliste riskide allikaks võivad olla streigid, juhtide ebakompetentsus, 17 turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule
Probleemiks jäi/sai ka Põhja-Iirimaa küsimus. Suurimaks probleemiks oli aga ,,inglise haigus" väga madal majanduse kasvutempo. Probleeme lisas 1973 aaastal ühinemine Euroopa Majandusühendusega, mil briti kaubad osutusid Euroopa turul konkurentsivõimetuteks. 1979 tuli võimule Margaret Thatcher, kes kärpis tugevalt sotsiaalkulutusi, ning sulges või erastas kahjumiga töötavad riigiettevõtted. Üle riigi algasid streigid, kui valitsus tagasi ei astunud. Thatcheri valitus muutus populaarseks pärast Argentiinaga edukalt maha peetud Falklandi sõda. 1980 keskpaigast algas Inglismaal majanduskasv. Prantsusmaa. Prantsusmaa neljas vabariik ei suutnud ennast eriti kehtestada. Lagunev impeerium ja noorsoorahutused pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda
· 1939 a. keelustati poliitilised parteid riigis. · 1940 a. II Maailmasõja ajal oli Hispaania riigina erapooletu. Riigi toorainevarusid veeti Saksamaale ja Hispaania. sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. · 1946 a. Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks. · 1951 a. üldstreik Barcelonas. · 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping. · 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse. · 1956 a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu. · 1973 a. 8. VI. kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast. · 1973 a. sai peaministriks L. Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt. · 1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I. · 1977 a. toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. · 1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon. · 1981 a. 18. I toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus.
on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste kompleks, tegevus või tegevuste kompleks, tegevusetus või süsteemi mistahes osas põhjustada vara või maine kaotuse ning takistada seetõttu eesmärkide saavutamist. Riskide hindamisel peab siseaudiitor rakendama selget ja asutuse eesmäarke arvestavat süsteemi. Riskide hindamine peaks toimuma koostöös juht- konnaga. Küsimused, mis on riskiküsimustikes: Milline on avaliku sektori üldine riskitase? Korruptsioon, potentsiaalsed streigid. Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused TMK töötajate vastu? Traumad. Kuidas määratleda asutuse kaitstuse eesmärki ja kes või mis peab olema kaitsutud ja kelle eest peab olema kaitstud? Eesmärgiks on kaitsta võõraste isikute ligipääsu eest kooli, vara kaitstus, tagada turvalisus koolimaja ümber eelkõige transpordivahendite kaitsmine. Auditi vajaduse hindamisel tuleks lähtuda järgmistest riskiteguritest:
Põhjused: 1 Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. 2 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord (nt. kohati 16h tööpäev) 3 Kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) 4 1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev) Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond
USA abistab kõiki antikommunistlike riike. Reagani ajal kulutas riik 7% eelarvest relvastusele ning USA sõjavägi muutus oluliselt tugevamaks. Afganistaanis toetati Talibani, mis on hiljem USA-le kätte maksnud. Sisepoliitika: Monetaristlik majanduspoliitika. Makse vähendati kolme aastaga 25%, mis tõi kaasa riigivõla kolmekordse suurenemise. Vähendati kulusid sotsiaalsfäärile. Hakkas tõusma tööpuudus ning sellest olid tingitud streigid. Plaaniti tähesõdade programmi. 22. ÜRO rajamine ja selle tegevus. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Asutati 24. oktoobril 1945. Kuulusid Saksamaa vastu sõdinud riigid. Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu, mis ei suutnud rahvusvahelist rahu ja julgeolekut säilitada ega kaasata kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Peakorter asub New York’is , ning sinna kuulub 193 riiki. ÜRO peasekretär on praegu Antonio Guterres, kes on pärit Portugalist. Eesti kuulus alates 1991
a rev käigus loodi poliitilised erakonnad, esile kerkisid esimesed poliitikud Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest Võitlus autonoomia eest 23.veebruar rahutused Petrogrodis 2.märts rahutused Tallinnas + streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. + Rahutuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. 3.märts võim Ajutisele Valitsusele
- Riiki organiseeriti - Algas aktiivne juutide - Talupoegi hakati kutsekogude ja tagakiusamine, piirati vägivallaga korporatsioonide kaudu, nende poliitilisi, sundkollektiviseerima mis pidid ära houdma majanduslikke ja (kolhoosid) streigid ja tööseisakud kodanikuõigusi - Küüditati 1929-1933 - Salapolitsei ehk NSVL ida- ja Gestapo, mis kuulus SS-le põhjapiirkondades ligi ehk kaitsemalevale, 9mln talupoega Hitleri isiklikule - Suur terror: Stalin tappis
loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust NB! Eesti Vabariigis loodi samades eesmärkidel KUTSEKOJAD, et tagada sisepoliitiline kodurahu. d. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks: töölistele kehtestati teatud soodustused e. Streigid olid keelatud f. Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt · Välispoliitikas: DIKTATUUR 1. Ühe partei süsteem Venemaa NSVLNLKP Saksamaa NSKTP Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4. Terror, julgeolek , massipropaganda 5. Seadused paberil 6. Võim kontsentratsioon DEMOKRAATIA 1. Mitmepartei partei süsteem 2
Kindel tööaeg, pikad tööpäevad (13-14 tundi) Madalad palgad ( vabrikutöölisel kulus peaaegu kogu sissetulek toidu ja eluaseme eest tasumisele) Töölise haigestumise või tehase rikete korral palka ei makstud. Töökeskkonna puudused Vabrikutes kehtis trahvide süsteem Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud, nad ei osanud oma õiguste eest seista. Tööliste ühinemine organisatsioonieks ja streigid olid esialgu keelatud. 19. Saj teisel poolel moodustati ametiühingud (streigiõigus Suurbritannias 1825, Saksamaal 1871, Prantsusmaal 1864) 1802 Suurbritannia: laste tööpäev ei tohi kesta üle 12 tunni 1839 Saksamaa alla 13-aastaste laste töö keeld 1847 Suurbritannia: naiste ja laste tööpäev ei tohi kesta üle 10 tunni 1890 Suurbritannia: laupäev ja pühapäev on puhkepäevad F. Nietzsche(1844-1900) Industrialiseerumine Saksamaal
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
töövõime kaotanud inimesed. Väga suure osa oli ka neid, kes töötasid osa aastast abitöölised ehitistel, heinatöödel, laevadel madrustena jne. Kui selliseid juhutöid ei olnud, sattusid ka nemad sõltuvusse hoolekandesüsteemist. Kriisinähtused keskaja majanduses Kui räägitakse keskaja siseselt kriisist, siis eelkõige mõeldakse 14. sajandi kriisi. Selle nähtused: 13. saj viimasel kolmandikul linnades streigid, mässud ja ülestõusud rikaste vastu. 1315- 1317. aastal põhjustavad halvad ilmad kehvi saake, hinnatõusu kui ka üldist näljahäda. 1343. aastal katastroofilised pankrotid Itaalia pankades, mis tõmbab kaasa paljud väikesed ärid ja erakäsitöölised. 1348. jõuab aastal Suur Katk, mis niigi langeva demograafilise kõvera (alates 14. sajandi algusest rahvastik väheneb) muudab katastroofiks.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
