Norras 2 kordseks ja Soomes 2,5 kordseks. Töötuse probleem jäi põsima (15- 20 % tööjõust) Maailma majandusareng ja mõju Põhjamaadele 1920. aastate alguses I MS järel majanduslangus rahvusvahelisel turul 1921 ja puudusid tõhusad depressiooniprogrammid. Põhjamaades 1921 drastiline hinnalangus (Taanis ja Rootsis 40%, Norras veelgi rohkem), mh suurtööstus (viiendik tööjõust) ja pangakriis, kuna tööandjad alandavad palku, tulemuseks keerulised konfliktid tööturul: streigid ja töösulud. Deflatsioon ehk riiklik säästupoliitika raskendas kõige rohkem vaesemate elu ja üldise olukorra halvenemine. Põhjamaade majandus 1920.aastate kriisist tõusu kaudu uue kriisini Vaidluste tuumik: tööandjate jaoks oluline vaba ja individuaalne lepinguõigus. (Organiseeritud) töölised apelleerisid omavahelisele solidaarsusele ja taotlesid kollektiivlepinguid (läbimurre 1930ndatel aastatel). Uue rahvusvahelise majanduskriisi esimesed märgid Põhjamaades 1928-1929.
Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr okt 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis. Garnison keeldus demonstrante tulistamast. Ajutise Valitsuse moodustamine/peaministrid vürst Lvov, A. Kerenski Nikolai II troonist loobumise akt. Perekond koduarestis
teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905,
keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. · 1991.a. 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. · 1991.a
Pärast seda Mateotti kadus ning tema laip leiti hiljem Rooma lähedalt. Teine periood (1925-1927) Pärast Mateotti kriisi fasistide seisukord halvenes ning et võimu kindlustada, siis 1926. aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt sai Mussolini välja kuulutada dekreete e. seadlusi. Nendeks olid: 1. Opositsiooni parteid keelustati 2. Omavalitsused kaotati 3. Salapolitsei muudeti OVRAks ja loodi ka Erakordne Riigikaitse Tribunal 4. Kõik streigid keelustati 5. Loodi Korporatsioonide Ministeerium 6. Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks 7. Piirid suleti Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmis Mussolini Lateraani leppe paavstiga, mille tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
olukorda muuta. massimeeleavalduseks 3.Ungari Budapestis toimus Poola Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse Arreteeriti kümneid ülestõus toetuseks meeleavaldus, langemiseni, tuhanded inimesed asusid tuhandeid ungarlasi, kasvas avalikuks vastuhakuks. võitlusse Nõukogude vägede vastu, streigid jätkusid, 4.Suessi SB, Pr ja Iisrael ründasid Iisrael tungis Egiptusele kallale, hiljem SB ja Pr positsioon kriis Egiptust, sest see otsustas viisid oma väed kohale SB ja Pr. ÜRO piirkonnas nõrgenes, kasvas natsionaliseerida Suessi kanali nõudel sõlmiti vaherahu. NL ja USA tähtsus 5.Kuuba Castro võimule Castro kuulutas välja, et Kuubas toimub sotsialistlik Raketibaasid likvideeriti, sõda
kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. 6 · Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks (need olid riigi kontrolli all); töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral). · Streigid olid keelatud. · Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. C) Välispoliitikas: · Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. · Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. · Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea);
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
Seekord dzuudivabrikusse, kus kord oli niisama julm kui konservivabrikuski. Samal aastal see oli 1893 tegi Lodon oma esimese kirjandusliku katsetuse.See oli olukirjeldus "Taifuun Jaapani rannikul".Olukirjeldus võitis esimese auhinna ühe San Francisco ajalehe kirjanduslikul võistlusel.Jack London oli siis seitsmeteistkümne aastane.Ta hakkas unistama kirjanduslikust tegevusest. Parajasti sel ajal puhkes USA-s majanduskriis, millega kaasnesid rahutused ja streigid tööliskonna hulgas seoses nende olukorra parandamist.Armee löödi aga politsei ja sõjaväeosade poolt laiali. Londonist saab nüüd hulkur, kes koos teiste omasugustega rändab mööda kogu Ameerikat, sõites kord jänesena puhvritel, kord lihtsalt jalgsi edasi liikudes.Oma rännuaastatest kirjutab ta hiljem huvitavas teoses "Tee"(1907). Hulkumine oli aga Ameerikas seadusega karistatav.Londonil oli küllalt ebaõnne sattuta kohtu ette ja sealt vanglasse
SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada;
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikul...
suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid, sabotaazid, ülestõusud. Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939). Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud. kollaboratsioon koostöö oma kodumaa vaenlastega v. vastaspoolega. tuumapomm Jaapani purustamisel kasutati tuumapommi, mis heideti Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma.
Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2
Abimaterjal äriplaani koostamiseks Koostatud materjali eesmärgiks on kaasaaidata alustaval ettevõtjal oma plaanitava äritegevuse detailset läbimõtlemist äriplaani koostamiseks. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse...
Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta. 17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu lubama, et kutsutakse kokku Riigiduuma, ülevenemaaline rahvaesindus, ning et
Arenes kaubandus, ostu jõud kasvas, taludes hakkasid esinema ka linnaesemeid. Raudteed. 1870. RT. Peterburi Tallinn, see nüüd tähtis sadamalinn. Kultuur laienes. 1896. pani Hermann Postimehe toimetaja ameti, seda hakkas täitma Jaan Tõnisson. Ka väike rahvas on rahvas. Impeerium andis pidevalt märku kuidagi oma nõrkusest, mis oli meile hea. 9.01.1905. Verine Pühapäev Peterburis. Sõdurite tuled suunati tsaari poole. See mõjus ka Eestisse: pidevad streigid, palju rahvakoosolekuid, palju palvekirju, nääklemisi mentidega. Ajalehed hakkasid oma programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust "raputada". 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17.Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne
Tuntakse kui mitte- midagi tegemise presidenti. Algatas küll rida reforme, k id kuid... 43 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz · võeti kasutusele uus majandusplaan, mille kohaselt hakati kontrollima palku ja hindasid. Plaan oli algul edukas. · perioodi algusele oli iseloomulik: Kõrge tööpuuduses ja inflatsioon kuni 6%, suur väliskaubandusdefitsiit, ametiühingute kõrged palganõuded ja streigid. · peetakse stagnatsiooni p g p perioodiks Pangandusprobleemid seoses Araabia maade poolt hoiustatud suurte Majandusareng aastatel summade laenamisega arengumaadele. 1970 kuni 1979 Perioodi P i di lõpul lõ l inflatsioon i fl t i 12% töötus
Mussolini demokraatliku riigikorralduse. Sisepol: 1925.a. kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadustega piiramatu võim. Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei (OVRA) ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus, osalt aitasid kaasa sellele Mussolini head suhted katoliku kirikuga. Majandus: kõik võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern,
konsulteerimise seotud riske. • Kahjuriskide hulka võib liigitada ka vääramatu jõu ning töökeskkonna riskid. 1. Vääramatu jõud Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. • Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid • Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid võivad hõlmata endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske. 1. Krediidirisk
sõna-, koosoleku- ja ühingu asutamise vabaduse alusel; laiendati valimisõigust; anti kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused. Vene keskvõim oleks saanud seda vältida, kui nad poleks Talvepalee ümber nii palju soldateid ja sõdureid ning juba ennem üritanud tööliste olukorda riigis parandada. 5. Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918. aastal iseseisvuda? Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise
Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja. PILET 10 1. Kriis ja Jaapan 2. Bolsevike võimuletulek Venemaal kommunistid tulid Venemaal võimule relvastatud riigipöördega ajasid laiali Asutava Kogu surusid veriselt maha kõik tööliste ja talupoegade streigid hävitasid Venemaal vene intelligentsi ja kirikud hävitasid kõik teised parteid, s.t. hukkasid nende parteide liikmed PILET 11 1. Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri.
Nikolaid, et keisrinna rahvus ja Rasputini liiga suureks kasvanud mõju ässitavad niigi ärritunud rahvast veelgi enam üles ja see lõpeb halvasti. Nikolai II ei kuulanud. Seetõttu otsustasid mõned aktiivsemad ja julgemad kõrgaadlikud, kelle sekka kuulus ka keisri onupoeg Dmitri Pavlovits (1891-1941), Rasputini tappa. Teoks sai see mõrv detsembri keskel 1916 ja oli keisrinnale ääretult sokeeriv. Veebruarirevolutsioon: Paar kuud peale Rasputini surma puhkesid streigid, Venemaa liikus kiiresti kaose poole. Keiser oli seotud vägede ülemjuhataja ametiga (millega ta hakkama ei saanud), korralikku valitsust ei olnud. Veebruari lõpus (Lääne-Euroopa kalendri järgi märtsis) 1917 haarasid streigid kogu pealinna, mis sõja ajal oli ümber nimetatud Petrogradiks. Rahvas tuli tänavatele, nendega ühinesid ka mässu maha suruma saadetud sõdurid. Petrogradi sõitis ka keiser, lootes olukorda kontrolli alla saada, ent armeejuhid, ministrid ja 1911. aastast
jätkumine peale „ Kuuba kriisi“.Tehnika areng oli muutnud töö ja olmetingimusi, muutunud olid vaba aja harrastused. Esmatarvete rahuldamine oli noorele põlvkonnale endastmõistetav. Noorte kõrgem haridustase pani neid rohkem huvituma hingelistest, vaimsetest ja kultuurilistest probleemidest ning samuti juhtima tähelepanu ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Läänemaailma 60.aastatel toimus nn. „ noortemäss“, mis leidis väljendust hipide liikumisest. Toimusid üliõpilaste streigid ning protestimised, samuti levis eliitnoorte seas subkultuur,kuhu kuulusid-britid, hipid, rokkarid, häkkerid, muidugi ka „ jahimehe stiilis“ lõngused.See kujutas suurelt läbi meedia Lääne moe kujutamist, eriti Ameerikat. Mehed kandsid Havai särke, päikeseprille, kitsaid pükse ja terava ninaga kingi. Lõnguse naine kandis tavaliselt miniseelikut ja lubas endale säilitada lapseliku käitumisviisi.Samuti Euroopast sai alguse massikultuur ehk popkultuur, mis
NSVL pani Jaruzelski valiku ette, kas surub ametiliikumise ise maha või tulevad Poola NSVL tankid hiljem selgus, et tegelikult poleks NSVL julgenud Poolat rünnata 13. dets 1981 – Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa vägivallale astuti vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid stiihilised streigid, sõjavägi aga surus maha Solidaarsus hävitati näiliselt, läks põranda alla NSVL võimu autoriteet oli langenud, kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik mujalgi? 44. Lääs võidab külma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani arvates variseb NSVL konkurentsi pealesurumisel kokku, võitlus “kurjuse impeeriumi” vastu
sageli koos Sirge rusikalöögiga · Cross (Sirge rusikalöök) · Hook ümardatud rusikalöök kas pea või keha kõikehõlmava algatusel tavaliselt ei kuulu punktide punktisüsteemile · Uppercut tõusev rusikalöök tähelepanuväärne lõug · Short straight - tavaliselt silmatorkav lõugasse · Backfist- tavaliselt eestpoolt küljest tagasipööratud tagasi-rusikas ja ketramine tagasi-rusikas nii tavaliselt tagant poolt - on streigid pea, tõstes käe ja painutamine käe küünarnukist ja siis kiire käe sirgestamine, tavaline "light kontakt". · Overhand (overcut or drop) poolringikujuline ja vertikaalne rusikalöök, mis visatud tagumise käega. See on tavaliselt siis, kui vastane libiseb Kuitugineda kehakaalu siis suudab palju võimusid kasutada. · Bolo punch kombinatsioon, kus on lai lõuahaak / parem rist / hoog, mis oli esitatud näiliselt kohalt
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele Unistati Rooma impeeriumi taastamisest Paavst mussolinist: Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti. 1922 Fašistide marss Rooma Mussolini määratakse peaministriks Fašistlik riigikorraldus Kehtestati üheparteisüsteem Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu Majandus allutati riigi kontrollile Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy Portugal- Antonio Olivera Salazar Albaania- Ahmed Zogu Jugoslavia 1929- Aleksandar I Kreeka- Ioannis Metaxas Saksamaa 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari vabariigi presidendid- Friedrich Ebert, Paul von Hindenburg
(reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale)asutav kogu oli sunnitud tegelema agraarseadustega. feodaalid koutasid isiklikud eesõigused ning talupojad isiklikud kohustused, võõrandamisele läksid kirikumaad. 26 august võeti vastu "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" mis koosnes 17-st punktist ja pidid inimestele tagama põhilised inimõigused. riiklikud haldusalad jaotati ümber, kujuned välja uus kohud ja kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid. 1791 võttis prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. seadusandlikvõim kuulus ühekojalisele kaheksaastaks valitud seadusandlikule kogusel. täidesaatvaks võimuks oli kuningas. kohtuvõim oli sõltumatu.revolutsiooni vastased valmistusid sõjaks ja ka inglismaa, preisi ja austria olid valmis prantsusmaa vastu valmis sõtta astuma. loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja, millega liitusd ka ülejäänud maad.
töökohti vahetama. Kui traditsioonilises jaapani peres töötas ainult mees, siis viimasel ajal on kasvanud naistöötajate osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud osalise tööajaga töötamine ehk arubaito. Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Kodu Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed
kriis, saadikutekoda saadeti laiali ja kuulutati välja uued valimised. Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult häälestatud ega soovinud Suurbritannia nõrgenemist, tänu sellele jätkus drednootide ehitamine. Sel ajal lõppes kuninganna Victoria valitsemisaeg (1837-1901), lõppes viktoriaanlik ajastu. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Toimus palju demostratsioone sulfrazettide poolt, kes taotlesid hääletamisõigust naistele. Prantsusmaa: 20. Sajandi algul oli Prantsusmaal III Vabariik. Liberaal-demokraatlik reziim oli sunnitud tagasi lööma rünnakuid nii paremalt kui vasakult. Paremal pool olid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust Saksamaa üle ning kes esinesid monarhistlike, katoliiklike
Eesti peale revolutsiooni 1) revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused: Poliitilised: Absoluutne monarhia kogu võim koondatud ühe sisiku kätte Võim vene ametnike käes Puudusid demokraatlikud vabadused Sotsiaalmajanduslikud: Baltisakslaste ülemvõim maal Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid Tööliste raske olukord Rahvuslikud: Venekeelne asjaajamine Venekeelne haridus Kultuurilised piirangud 2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine: 1905 oktoobris suur üldstreik Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati 17. oktoobril tsaari manifesti: - Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma - Lubati demokraatlikke vabadusi Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek
Elanikkonna migratsioon, tulude, kultuurifooni muutumine on sageli tendentside põhjustajaks. 2) Sesoonsus kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka 3) Tsüklid on lainekujulised muutused perioodi kestusega üle aasta. Sageli on seotud majanduslike, poliitiliste, ka põllumajanduslike tingimustega. 4) Ebaregulaarsed muutused toimuvad ebaharilike olukordade tõttu: rasked ilmastikutingimused, streigid või kardinaalsed muutused tootmis- või teenindusprotsessis. 5) Juhuslikud muutused on sellised, mis jäävad järele peale eelmiste arvestamist. 4. Asukoha valimine Asukoha valimise strateegiad ja etapid. Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Eristatakse kolme strateegiat: 1) uue asukoha valimine olemasolevat säilitades, 2) tegevuse lõpetamine ühes ja alustamine teises kohas,
kaotab aga moodsas kunstis oma tähenduse ajaloomaal, leidub vaid üksikuid töid. 6.1 Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine 1936. aastal puhkenud Hispaania kodusõjas nähakse tihti Euroopa küpsenud fašismi ja kommunismi konflikti ilmingut, samas aga peituvad kodusõja juurde ka Hispaania ühiskonnas ja selle ajaloos. 1936. aasta valimised tõid võidu Rahvarindele, mis ühendas liberaalsete vaadetega vabariiklasi, sotsialiste ja kommuniste. Kord riigis aga halvenes, sagenesid streigid. Ülemäära suur ja vabariigis algatatud sõjaväereformist häiritud armee nägi endas Hispaania rahva tõelist esindajat ning leidis, et just nüüd on õige aeg taastada kord ja peatada kommunistliku riigipöörde oht. Üha suurenev konflikt äratas tähelepanu ka Euroopas. Kodusõtta otsustas sekkuda Saksamaa, Hitler saatis Hispaaniasse oma ühe eliitvägedest, legiooni Condor, mis 1937. aasta 26. aprillil pommitasid kaitsetut ja ajaloolist Baskimaa väike
Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks. 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16
Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-,
kontrollitavus Osalemine poliitikas Konventsionaalsed(ootuspärane, harjumuspärane) vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniast 3. Mõjutamine(ise jääd poliitikast välja nt ärimehed): lobby(oma vaadete müümine poliitikutele), meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika ® meeleavaldused ja piketid ® allkirjakogumine, serverite ummistamine jm ® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine
Turundusjuhi otsused ei tohi minna vastuollu direktsiooni kavadega, vaid nad peavad juhtkonna projekte toetama. Hankijad ettevõtted või isikud, kes muretsevad firmale või tema konkurentidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab pidevalt jälgima hangitava tooraine ja materjali hinda, sest selle tõus tõstab ka valmistoodangu hinda. Materjalide defitsiit, streigid jne võivad rikkuda hangete regulaarsust ja toodete õigeaegset müügile jõudmist. Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
Võlgnik peab tõendama, et tegemist oli vääramatu jõuga (VÕS § 103 lg 2) või et tema süü puudus (VÕS § 104) Võlausaldaja peab tõendama rikkumist Vabandatavad asjaolud ehk vääramatu jõud: -Sõda, revolutsioon, piraatlus, sabotaaž, -meeleavaldused, loodusõnnetused (tormid, tsüklonid, maavärinad, tõusulaine, üleujutused, välgukahjustused jne -põlengud, plahvatused, masinate purunemine, ehitiste kahjustumine, lagunemine -boikotid, streigid, tööseisakud, tehaste hõivamine, -võimuorganite tegevus – litsentsid, load, sõltumata sellest, kas õiguspärased või mitte va riisiko, mida kannab rikkunud pool Vabandatavuse mõju poolte õigustele ja kohustustele võib olla: - püsiv (annab aluse lepingust taganemiseks võlausaldajale) - ajutine (annab võlgnikule vastutuskergenduse toimeaja jooksul) - ei lõpeta lepingut – annab õiguse kahjustatud poolele valida kohane õiguskaitsevahend või
teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. · Mõisate põletamine Eestimaal · Eestile arenes revolutsioonile aeg edukalt
Ta propageeris tsaarivalitsuse asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. *1905. aasta revolutsioon Põhjused: Tsaari isevalitsus ja peamiste kodanikuõiguste puudumine. Sotsiaalsed vastuolud teravnesid. Eestis vastuolid Baltisaksa mõisnike ja talupoegade vahel. Reformide vajadusele tsaarivalitsus ei reageerinud. Ajend: 9. jaanuar 1905 Verine Pühapäev (tööliste tulistamine) Tegevus: streigid, meeleavaldused, miitingud, talupoegade rahutused, mõisate põletamine, palvekirjad võimudele, nõutakse üldist valimisõigust, kodanikuõigusi, maareformi, isevalitsuse kaotamist. Saavutused: Nikolai II 17. okt manifest: lubati kodanikuõigusi ja vabadusi, riigiduuma kokkukutsumist, uut põhiseadust. Poliitiline organiseerumine. Rahvaasemike koosolek. Otsustati, et manifest tuleb ellu viia, omavalitsused taastada ja hakata andma emakeelset õpetust.
Poliitilised: · Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki-, usuvabadus) · Absoluutne monarhia · Võim vene ametnike käes Majanduslikud: · Baltisakslaste ülemvõim maal · Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid · Tööliste raske olukord Rahvuslikud: · Venekeelne asjaajamine · Venekeelne haridus · Kultuurilised piirangud 2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike kooolek, mõisate põletamine · 9. jaanuaril 1905. a Verine pühapäev vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: 1. Töölised korraldasid streike 2. TÜ-s katkestati õppetöö 3. Mõisamoonakate streik 4. Levinum meelsuse nätamisvorm oli palvekirja kirjutamine · 1905
Esiteks on laovarude all kinni raha, teiseks nõuavad laovarud hoidmiseks ja käsitsemiseks vajaliku ruumi haldamist. Laotegevus, väljendatuna kulude kaudu, on sarnane mistahes firma kulude struktuuriga Lao ülesanne on kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtuvõime, ladustamine, komplekteerimine ja lähetamine. Lao põhilised ülesanded · Klienditeenindus · Kaitse erakorraliste olukordade vastu viivitused, riknemine, puudumine, streigid · Varude tasandamine aastaaegadest põhjustatud häired vedudes või nõudluse hooajalised kõikumised Ladude tavaliigid 1. Tooraine-, pooltoodeteladu on ladu, kuhu kaup võetakse sisse, sorteeritakse, ladustatakse, säilitatakse, valmistatakse tootmiseks ette ja lähetatakse 2. Valmistoodete ladu ladu, kus kaup võetakse vastu, ladustatakse, sorteeritakse,
-Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne. -Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata. -Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. -Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. -Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. -Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. -Kuna aga keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis kara sotsiaalset plahvatust- revolutsiooni. Revolutsiooni puhkemine -Teated Verisest Pühapäevast- keisrile palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. -Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi.
kunstiselts - rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud - A. Weizenberg ja A. Adamson - jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Kuid mõte oli ikkagi idanema pandud ja kunstiseltsi loomine jäi endiselt päevakorda. Eestimaal hakkasid 1905. a. toimuma tavatud asjad: Tallinna tööliste üldstreik, streigid ja demonstratsioonid teistes linnades, maal mõisatööliste ja talupoegade sagenevad väljaastumised. Ühiskondlik aktiivsus võttis niisuguse ulatuse ja omandas selliseid vorme, millest seni mõeldagi ei võidud. Laikmaa jätkas tööd oma ateljeekoolis, kuid ärev õhkkond ja üksteisele kuhjuvad sündmused kiskusid teda vastupandamatult kaasa. Teataja toimetus, millega tal oli tihe side, sai noil päevil üheks revolutsiooniliseks keskuseks. Rahutud ja ärevad
Aegrida on ajas korrastatud vaatluste järjekord, mis tehakse kindla intervalli järel (näit. nädala, kuu, kvartali tulemused..) Tendentsid (trendid) - andmete pidev liikumine pikema ajaperioodi jooksul •Sesoonsus (hooajalisus) - kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka •Tsüklid - lainekujulised muutused perioodiga üle aasta. Sageli seotud majanduslike, poliitiliste, põllumajanduslike jne. tingimustega •Ebaregulaarsed ja juhuslikud muutused - streigid, suured muutused tootmis- ja teenidusprotsessides Mis põhjustab varieeruvust tootmisprotsessis ? Tootes või tehes midagi võib märgata, et esinevad juhuslikud vead ehk varieeruvus. •Varieeruvuse aluseks on fakt, et ei ole olemas kaht täpselt samasugust asja. •Alati on olemas suuremad või väiksemad erinevused materjalide vahel, tootmistingimustes, mis tekitavad juhuslikke kõrvalekaldeid toodete parameetrites.
töökeskkonna riskid. 1. Vääramatu jõud Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid · Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid hõlmavad endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
