IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911). Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides
• Rahvuslikud vähemusrahvusi püüti venestada • Usulised konfliktid: õigeusk teiste usundite vastu Revolutsiooni algus Peterburis • 1905. a algul vallandati Peterburi tehasest palju töölisi • Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja • 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse
Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21. Itaalia - madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. 22
Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõuti sõja ja isevalitsuse lõpetamist ning toitu, sest oli nälg. Veebruarirevolutsiooni vallandas 23.veebr (8märts uue kalendri järgi) näljaste naiste mäss. Nõutu Leiba! Maha sõda! Andke meie mehed tagasi! Revolutsioon oli alanud. Nõuti tsaari kukutamist ja vabadust. Nikolai II ei tajunud kriisi tõelist ulatust ja käskis revolutsiooni lihtsalt lõpetada. Enamik sõdureid aga hoopis liitus streikijatega. 1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas
Senine valitsus sunniti nurka. Mitme valitsuskriisi järele tuli võimule valtsus, mis otsustas asutusele võtta mõned ebapolulaarsed meetmed: tõsteti makse, postitariife ja aktsiise, koondati riigiteenistujaid. Sellele anti toetus. Itaalia kahe maailmasõja vahel Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakuulutamine. Fasistid eesotsas Mussolingiga olid võimul olnud juba 1922. aastast. 1926. aatal keelustati kõik poliitilised erakonnad. Streigid keelustati. Endise poliitilise korra julges Mussolini hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistlikule parteiel võimu. Kriisi alguseks oli Itaalias diktatuur juba nii tugev, et ettevõtete juhid said streike kartmata poole võrra alandada töötasu ning vähendada nõnda tööpuudust.
Revolutsioon · Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused. Venemaa kaotus Jaapanile kiirendas revolutsiooni. · Venemaa poliitiline süsteem oli vananenud(valitses absolutistlik monarhia- isevalitsus) · Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia · Parteide ja ametiühingute tegevus vene impeeriumis oli keelatud Käigus: · Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. · Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises · Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara. Tulemus · Lubati hakata tegema parteidel. · Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad. · Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus:
Tõnisson,Rahvusliku eneseteadvuse arendamine, Radikaalid-Konstantin Päts, Väärtustasid majanduslikku ja poliitilist võitlust, Sots.demokraadid-Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia., Tööliste halvad elutingimused ,Venemaa poliitiline süsteem oli iganenud- valitses absolutistlik monarhia (isevalitsus).Peamised sündmused- Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil
Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole
KRDV, lõunas KV Lähis-Ida kriis Juudid, 14.05.1948 Araablased polnud Araablased nõus juutidega Palestiinat jagama Berl. Ülestõus Saksa, NSVL 1953 Et saada vabaks NSVL Streigid, rahvas Meeleavaldused aeti alt ründas ja purustas jõuga laiali julgeolekuorganite tankidega. hooneid Poola rahutused Ungari Ungari, NSVL 1956 Ungari tahe vabaneda Meeleavaldused, Ülestõus suruti
toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele).
Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees. ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a veebruaris toimus riigipööre. Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski. Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Soome..........................................................................................................................................3 Rootsi..........................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Root...
valitses piiramatu isevalitseja puudusid kodanikuõigused teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukamate ja vaeste vahel 19041905 ebaõnnestunud sõda Jaapaniga http://2.bp.blogspot.com/_YYMeAu4i7gA/TDgUgZdqG9I/AAAAAAAAIAQ/dbxF1AUjkJ4/s1600/russojapanesewar1904rarepicturesimagesphotoshistory016.jpg Verine pühapäev 9. jaanuaril 1905 Peterburis http://site.www.umb.edu/faculty/frey_d/Bloody_Sunday__Russia__1905.jpg 1905 aasta revolutsioon. ka Eestis streigid palvekirjad võimudele esines mõisa vara hävitamist 16. oktoobril tulistab sõjavägi Tallinnas Uuel turul miitingule kogunenud rahvast 94 surnut, üle 200 vigastatu Uus turg Tallinnas http://www.tempt.ee/uploads/1466_Turg.jpg 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile lubati kokku kutsuda Riigiduuma kehtestada
Sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjused ja tagajärjed Sotsialistlik ideoloogia hakkas tekkima vastukaaluks liberalismi leviku tulemusena suurenevale ekspluateerimisele ja sotsiaalsele ebavõrdsusele. Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Missugused olid sotsialismileeri lagunemise põhjused ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majandusl...
referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a).
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Sotsiaalsed tagatised ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu. Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati Millised abinõusid kasutas Inglismaa ülemaailmsest majanduskriisist väljumisest? 1)püüti vähendada sotsiaalkulutusi 2)valitsus loobus oma raha kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike. Kuidas mõjutas 1918
Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad. Poola 80ndate alguses algasid massilised tööliste streigid. Loodi sõltumatu ametiühingute ühenduse solidaarsus, selle eesotsas oli Lech Vaesa. 1981 kuulutati välja sõjaseisukord, arreteeriti solidaarsuse juhid. 1980 ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. RELVASTUMINE- 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.Külma
sõltuvaks . Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat. Berliini blokaad- NSVL tahtis seda linna endaga liita, sellega nägid aga lääneriigid et Stalin ihkab üha rohkem , teda ei ole enam võimalik rahustada. Sellega algas külm sõda. NSVL võim ida euroopas- ei olnud kindel, sest kõik maad katsetasid iseseisvuda. Seal olid meeleavaldused ja streigid mis suruti võimuga maha, inimesi hoiti hirmu all. (Ungari, Poola) Atlanti harta ei realiseerunud sest NSVL olid teatud riikidega omad plaanid. NSVL plaanidega nõustuti sest ilma temata oleks olnud raske sõda võita. Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973
Aga tegelikukt saab sealt väga palju kulutusi kokku hoida, kui on tarneahel korralikult planeeritud ja väljatöötatud. Konkurentsieelis algab hankest ja logistikast, tarneahel on tähis võimalus konkurentsieelise saavutamiseks. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks ka see, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Ning maailas toimub igasugusi asju nt, rahutused, kodusõda, streigid ja loodusõnnetused. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. http://www.sensei.ee/index.php? ption=com_content&view=article&id=165&Itemid=275
Turg juhib majandust justkui nähtamatu käega. Turutõrked- välismõjud ja loomulikud monopolid. ning riigi sekkumine nende lahendamisel- peab sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta 3.Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda v teenida kasumit. Selle analüüsimise 2 võimalust: (äritegevus, mittetulunduslik tegevus??) Kodanikuühenduste võimalused mõjut riigipoliitikat: streigid, meeleavaldused, kirjad/avaldused, osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
üldine töökohustus, toidupuudus, epideemiad, mõned riigid varisesid kokku, suur hulk naisi asusid tööle tehastesse(mis aitas lõppkokkuvõttes kaasa iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saamisele), suurenes riigi osa majanduses mida hakati reguleerima, riigi kättte läks kontroll ressursside jaotuste üle, kasvas maksukoormus Veebruarirevolutsioon- ülemaailmne kriis sai alguse venemaalt, monarhia kukutati veebruarirevolutsiooni käigus(näljamässude tõttu, streigid, poliitilised meeleavaldused, sõjavägi keeldus korra tagamisest) Nikolai II loobus troonis 14 märts 1917, keegi ei toetanud tsaarivõimu enam. Paljud kirjutasid, et veebruarirevolutsiooni taga oli saksamaa oma rahadega, kes eraldas seda kõikidele, kes vene võimu kukutamise poolt olid(eriti bolsevikud). 1917 läks võim liberaalidele, moodustati Ajutine Valitsus, Peterburi ja teistesse linnadesse tekkisid nõukogud.
kaotas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kujunesid äärmuslikud meeleolud Käik: veebruari lõpus Petrogradis toidurahutused kasvasid kiiresti üle kiiresti revolutsiooniks. Mässu maha surujad liitusid rahvaga, Keiser – vabariik, võim ajutiselt valitsuse käes, üritati suunata demokraatlikuks, Petrogradi nõukogu muutus mõjukaks, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudis mässu uudised eestisse, tallnas streigid vanglad põlema. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinike. Märtsis taaskehtestas ajutine Soome valitsus põhiseaduse, Poola iseseisvus, ja alustas läbirääkimisi ukraina autonoomia andmiseks. 30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus 4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine.
maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe enam ka suhtekorralduslik mõõduvõtt, kus nii streikijad kui vastaspool üritavad avalikkust veenda enda argumentide paremuses. Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks. Selline asjade käik Eestis näitab, et inimeste kannatustel on piirid ja millalgi need katkevad. Tänases riigis ei lonka mõlemat jalga mitte ainult palgapoliitika, vaid poliitika tervikuna
usu mõjupiirkonda *Suurprojektid: raudtee-ehituses Suur-Siberi magistraal -> Vene-Jaapani sõda 1904 Vene-Jaapani *Jaanuar 1904 – august 1905 *Põhjus: Mandžuuria ja Korea jagamine *Jaapan vallutab Port Arturi ja võidab 1905 veebruaris Mukdeni lahingu *Kokku hukkus 400 000 vene sõdurit 1905. a. revolutsioon *09.01.1905 Verine pühapäev (150 000 Talvepalee juurde) -> tulistamine -> 1000 surnut -> 5000 haavatut -> streigid -> 15.10.1905 üldstreik -> 17.10.1905 keisri manifest: Venemaal hakkab kehtima põhiseadus, lubatakse asutada parteisid, tuleb kokku Riigiduuma Energiline USA *1790. a elas USA-s 3,9 mln, 1860. a 31,5 mln elanikku *19. saj keskel sõda Mehhikoga -> Texase ja California liitmine *1861-1865 Kodusõda Konföderatsiooni (orjandust pooldavad lõunaosariigid) ja Uniooni (tööstuslikud põhjaosariigid) *1865 kodusõja lõpp, orjanduse kaotamine, A
Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves maailmas NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast. Sündmused Poolas 1956.a. 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Ungari ülestõus 1956 1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris. 1956.a. oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas
Mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini õpetuse põhitõeks oli see, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb. Ühiskonnaklassid olid tema arust mööduv nähtus. 8)Milliseid muutusi tõi Itaalia majandusse fasistlik diktatuur? Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. Streigid olid keelatud. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid kuulutati ebaseaduslikuks peale fasistliku. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. 9)Mida tähendab duce? Duce oli kogu rahva valitseja. (Antud juhul Mussolini Itaalias) 10)Millal, miks ja kuidas tuli Saksamaal võimule A. Hitler? Algselt sai Hitler 1920.aastal Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööpartei erakonna esimeheks. Natsid kogusid poolehoidu ning 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle
aastal kuulutatakse välja erakorraline seisukord, mille käigus Mussolini saab õiguse välja kuulutada dekreete e. seadlusi. · Opositsiooni parteid keelustatakse. · Omavalitsused kaotatakse ära. · Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal. · Keelatakse streigid. · Luuakse Korporatsioonide Ministeerium. · Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja tegutseb rahva hüvanguks. · Piirid suletakse. 3. III periood: 1929-1935 Korporatsiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimetatakse konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmib Mussolini Lateraani leppe (konkordaadi lepe) paavstiga, mille tulemusena luuakse Vatikani riik.
On olemas Euroopa riigid ja Põhja-Ameerika. Ameerikas levis arusaam, et kollektiivlepingud hakkavad majandust segama. Kollektiivlepingud ei olnud midagi muud kui kartellikokkulepped ja need rikuvad seadust. USA-s olid seetõttu kollektiivlepingud keelatud. Alles 20. saj alguses saadi aru, et kollektiivlepingud ei ole halvad ja keeld kaotati. Euroopas olukord oma olemuselt parem ei olnud. 19. saj keskpaigas oli töölisliikumine. Leidis aset tööliste väljaastumised ja streigid. Kõik mis puudutas kollektiivlepingute sõlmimist oli keelatud. Sellest tulenevalt kollektiivlepinguid ei eksisteerinud. 20. saj alguses võttis Holland vastu tsiviilkoodeksi, kuhu kirjutati, et kollektiivleping on õiguse allikaks. Seega Holland ütles, et kollektiivlepingud on tähtsad. Seetõttu ka mujal Euroopas hakkasid kollektiivlepingud levima. !920-1930 arendati kollektiivlepingu teooriat Saksamaal. Öeldi, et kollektiivlepingud on töösuhetes tähtsad.
1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel Riietus kandma pikki pükse tulid pikad või · Jalas puukingad kolmneljandik mõõdus
tuua. Mussolini ise lootis ja lubas Itaalia muuta võimsaks nagu seda oli olnud Rooma impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid, fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli kaotatud sõda, võitjad suhtusid Saksamaasse üleolevalt, Versailles´ süsteemis oldi pettunud ning riigis oli majanduslik ebakindlus, mida süvendas veeldi poliitiliste erakondade vahelised tülid. Samuti kardeti kommuniste, kes Saksamaal väga aktiivselt mässe korraldasid. 1929
· rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad
Rooma impeerium. 1922. korraldas Mussolini mustades särkides toetajatega marsi ja ta määrati peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liiku...
halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas sõjalennukid tankid kaevikusõda propaganda teke
halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas sõjalennukid tankid kaevikusõda propaganda teke
tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides, mõisamoonakaid, sulaseid, jne. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevasteks, hävitati mõisavara, kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsioon süvenes- oktoobris algas ülevenemaaline streik, mis haaras enda alla ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja muud ametiasutused
Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese
umbes 20 rahuaastat 2. Vene revolutsioonid 1905-1906 · Põhjused: kapitalismi kiire areng teravdas kõiki Venemaa probleeme: isevalitsus, isegi majanduslikku võimu omaval kodanlusel puudusid poliitilised õigused, demokraatlike vabaduste puudumine, mittevenelaste rahvuslik rõhumine, maaküsimus, lüüasaamine Vene- Jaapani sõjas muutis sisepoliitilised probleemid eriti teravaks · Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid, talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes. · Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa rahvastele lubati kõik põhilised demokraatlikud vabadused sõna-, südametunnistuse-, koosolekute-, ühingute ja erakondade asutamise vabadused; kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood
· Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament-
atendaadi katse korraldanud poliitikutele, ei tunne meie omad mingit hirmu ja on täielikult võõrdunud tavaelust, elades seal üleval Toompeal päevast- päeva oma mulli sees, ei vaevutagi mõtlema rahva elu ja olu üle. Lihtsalt tehakse mingeid absurdseid otsuseid ja meie vaikne rahvas lepib oma saatusega. Ungaris ei lase rahvas valitsusel endale pähe istuda. Kohe võetakse midagi ette, väga aktiivselt sekkutakse valitsuse asjadesse. Streigid on seal igapäevased asjad kui valitsus mõne nõmeda seaduse vastu võtab. Vot see on jätkusuutlik areng. Riik on pandud rahvast teenima., mis on minu arust täiesti normaalne asjade kulg. Praeguse seisuga kuulan mina hirmuga uudiseid, kartes sealt jälle kuulda mingi asja kallinemisest, aga aru ma ei saa- miks meie rahvas laseb endaga käituda nagu marionetidega. Meie rahvast ei ole õnnistatud tegelikult mitte millegagi, pole meil õigeid maavarasid ega head kliimat, mis mõjuks
4. poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 5. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. Veebruarirevolutsioon: · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613).
Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. Töö Erinevalt Lääne ühiskonnast iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö ning mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nii nooremaid kui vanemaid liikmeid. Sellest tingituna on majanduslikud streigid seal üsna haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid: perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Vaba aeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida
valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga valmistus sõjaväeliseks interventsiooniks(sekkumine teise riigi siseasjadesse relvadega). Poola vastas sellele meeleavaldustega, kus toetati Gomulkat. Hrustsov taandus ning leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa
iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee.
Juba kolm aastat hiljem algas fasistlik diktatuur. Mussolini sai kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Suurt tähelepanu pööras ta oma imago loomisele. Ta lasi pildistada end erinevates olukordades. 1930.aastail oli Itaalia välispoliitika väga sõjakas ning vallutati enda alla Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, nii et Itaalia kuulutati varsti impeeriumiks. Suured muutused olid majanduses. Prooviti tööpuudust vähendada, ettevõtteid kontrollis riik, streigid olid keelatud ning tsensuur oli üpris vali. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi, kus ei toimunud nii suurearvulisi inimeste vahistamisi ja mõrvamisi nagu Saksamaal või Venemaal. Pooldajaid leidus isegi demokraatide hulgas. Saksamaal kardeti aga kommunismi. Punaste põhivaenlaseks seal maal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, eesotsas Adolf Hitler. Esialgu suhtuti neisse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa
kasutamine ja taastati Eesti Vabariigi nimetus. Eesti taasiseseivumisele andis lõpliku tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis, millega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Boriss Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Selles segaduses nägi Eesti ja ka mitmed teised impeeriumi väikerahvad head võimalust omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peale pikka
Samuti toetasid India printsid Briti impeeriumit toidu ja relvastusega. India ei saanud soovituid tulemusi - selle asemel jõustusid Indias rangemad Esimese maailmasõja lõppedes Erimeelsused kongressis hoopiski vähenesid (radikaalid+mõõdukad) Samuti Lucknowi pakt (moslemite ja hindude koostööleping poliitikas) Briti valitsus tahtis sõjaaegset kontrolli jätkata, mille tulemusel: Laialdased streigid ja protestid Amritsari tapatalgud - 15 000 protestijat, kellest ~1500 haavatud 1919 lõdvendas Briti valitsus kontrolli (Government of India act 1919): Mohandas Karamchand Gandhi elu esimeses pooles Sündis 1869 Indias rikkas peres Juriidiline haridus Londonis Võitles Lõuna-Aafrikas hindude õiguste eest, kus kujunesid tõekspidamised, millest ta hiljem juhindus: Satyagraha - tõele pühendumine Ahimsa - vägivallatus
- *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus. *Plebeide setsessioonid oli plebeide streigid, mistõid kaasa peaagu võrdustamise patriisidega. Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud III rahvakoosolek ehk komiits 6. ROOMA KEISRIRIIK *1.saj eKr olid Rooma keisririigis sagedased kodusõjad, sest toornil oli mitu omavahel sõdivat sõdur-keisrit ning riik oli liiga suur. Kahe keisriga oleks olnud lihtsam. Samal põhjusel varises ka Rooma vabariik (puudus autoriteet)
ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 1917 aasta Veebruarirevolutsioon- Majandust ähvardas inflatsioon, valitses ouudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud, sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi plaee pöördest ja keisri kukutamisest. 1917. aasta lõpul saavutas kriis haripunkti. Petrogradis vallandusid streigid ja miitingud- hullunud ja näljas rahvahulk ründas poode. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
