1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine, vangilaagrite huvidele. Streigid Laste sõjaväeline süsteem; keelatud. Tsensuur. koolitus; tsensuur tsensuur Riigi huvid kõrgemal Sõjatööstuse Peamine on rahvus; Oluline oli aaria rassi üksikisiku huvidest eelistamine rahvus on jääv; puhtus;
vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad. Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus. Lääneriigid ei osanud reageerida, ülestõusnud jäeti saatuse hooleks, sest ei julgetud vist aidata. Ülestõus suruti maha kiirelt. Sõjaseisukord kuulutati välja. Poola streigid 1956. Meeleavaldajate pihta avati tuli, kuid siiski pidid Poola kommunistid tegema järeleandmisi. Poole kompartei etteotsa valiti Gomulka. Taheti luua rahvuskommunismi, Gomulka lubas, et Poola ei lahku sotsialismileerist Ungari ülestõus 1956. Meeleavaldus Poola toetuseks. Rahva pihta avati tuli, lahingud Budapesti tänavatel. Osa sõjaväest läks rahva poole üle. Ametisse nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel. Lubas Ungaris üles ehitada demokraatia, tugevnes üldine liikumine
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2
Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam. Rahvarinde liider E. Savisaar sai peaministriks. Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses. 1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda. Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs. Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed.
pannud, et kohe lahkuda kui keegi tuleb. Ühel öösel koputatigi uksele ja Peeter pidi põgenema, ta läks algselt talli, peitis end heinakuhja sisse. Peeter peitis end Masa Vassiljevna juures. Peeter läks koju vanemate juurde, kus ema ja isa tema pärast muretsema hakkasid ning külainimesed teda imestunult vaatama tulid, kuna ta oli ikkagi suurlinnas tulnud. Talurahvas hakkas parunile nõudmisi esitama. Hakkasid toimuma streigid, mis kandusid üle Venemaalt. Poliitlised lasti vabaks, vähemalt suurem enamus nendest. Lonni lootis, et Peeter ei pea ennast enam varjama. 16. oktoobril 1905 . aastal olid inimesed Uuel turul soldatite ootamatu kuulisaju ees paljakäsi. Tiit Rautsik leidis oma tütre surnult, ta pandi hullumajja, kust ta mõne aasta hiljem alles puusärgis välja pääses. Saabus võõras tudeng , keda huvitasid Kaarli kirjutatud laulud, soovis teha ka päevapilti. Lõpuks
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
Diktatuurid tõid NSVL, Itaalias ja Saksamaal endaga kaasa selle, et majandus läks täielikultk riigi kontrolli alla . Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu ning otsustati likvideerida igasuguse eraettevõtluse ja hakati kehtestama viisaatakuplaane. Saksamaal aga hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Algas ka aktiivne juutide tagakiusamine ja hakati kontrollima inimese eraelu. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mina arvan seda, et majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli võimalik ainult tänu sellele, et rahvas oli hirmul ning ei julgenud vastu vaieda. Itaalia välispoliitika oli agressiivne ning ammendas riigi niigi napid ressursid lõplikult. Kuna Saksamaal Hitleri aegne rahva elatustase sai olla ajutine, vajas ta kiiresti võidukat sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal
rahvusvahelistesse suhetesse. Negatiivne : · Võitlus tööliste ja tööandjate vahel, tööliste seisukord oli kehv(näiteks tööõnnetuste korral ei vastutanud tööandja) ja töölisajakirjad suunasid töölisi sotsialistlikule ideoloogiale(võimust võttis revolutsiooniline sotsialism), mis tähedas vägivalla kasutamist jõudmaks välja õiglasse ühiskonda, tööliste verised mässud, rahutused, streigid, meeleavaldused muutusid tavalisteks nähtusteks. · Ultranatsionalismi/sovetismi, marurahvusluse kujunemine, rahva eneseteadvus kasvas ning paljud rahvused pidasid ennast ikka teistest paremaks, püüdes teisi rahvuseid ümber rahvustada. Näiteks panslavism slaavi rahvaste ühendamine ühtseks riigiks eesotsas Venemaa, pangermantism e. Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad, eesotsas
Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja prantslased 1630. 1839. aastal leidsid prantslased asustuse Gaboni vasaku kalda suubmelt ning järk järgult okupeerisid sisemaa 19. sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888, autonoomseks vabariigiks sai peale Teist maailmasõda ning iseseisvaks vabariigiks 17.08.1960. Albert Bernard Bongo sai Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest, samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust. 1998. aasta detsembris valiti Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks seitsmeks aastaks
sõja, mille viimane ka kaotas v.a. Konstantinoopol. 7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja Hertsogoviinaga. Sellest tekkis vasuolu Serbia ja Venemaaga. 8)Dreyfusi afäär- võltsitud dokumentide alusel mõistetakse juudi rahvusest ohvitser eluaegsesse pagendusse. Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes. 2)Inglismaa: *Majandus:Kolooniad-laevastik, põllumajandus kiratses, juhtroll maailma finantsküsimustes. 3)USA:*Presidendid:Roosevelt, Duft *Poliitiline süsteem:Kaheparteisüsteem- vabariiklased ja demokraadid,föderatiivne vabariik,riigipeaks president,seadusandlik võim kahekojalisel kongressil *sisepoliitika:individualism on parim maailmas, töölisklassil halvad töötingimused 4)Eesti:Kubermang(Eestimaa,Liivimaa), Tööstus 1861, Tallinna areng,
Ungari ülestõus 23. oktoobrist 10. novembrini 1956 Marii Rikken Üldiselt... Ungari 1956. aasta revolutsioon või Ungari 1956. aasta ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Eelmäng Sõjajärgne okupatsioon Poliitilised repressioonid ja majanduslangus Rahvusvahelised sündmused Sotsiaalsete pingete kuhjumine 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral József Bemi mälestussamba juurde. Kirjanike liidu president Péter Veres luges ette manifesti, tudengid esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille ...
- Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre
Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20
terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935. aastal vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936. aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Mussolini kukutati 1943. aastal, mõnda aega suutis ta võimul olla veel Põhja-
eestlasi sõtta. Majandus sai maailmasõja tõttu kannatada. Siis nõuti esimest korda avalikult eesti autonoomiat. Veebruari revolutsioon. Petrogolis vallandus toitlustus rahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Pealinna saadetud sõjaväed läksid üle rahva poolele.Keiser loobus troonist ja venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte, kes proovis venemaad juhtida demokraatlikule teele. Kui revolutsiooni teade jõudis eestisse , siis vallandusid streigid, päästeti vanglast poliitilised vangid ja pandi margareeta põlema. Selle tulemusena sai iseseisvaks poola , autonoomia sai Ukraina ja taheti ka eestile autonoomiat. Eestis toimus ka maanõukogu valimised , mis seadis ametisse Maavalitsuse. Hakati looma ka rahvusväeosi. Venemaa ametnikud hakkasid eestit süüdistama separatismis. Eesti autonoomiat ohustas ka I Maailma sõda. Saksamaa tahtis juhust ära kasutada ja valutas Riia ja ületasid väina jõe.
suurendasid töötasusid ja alandasid toodete hinda -> suurem kättesaadavus · Majanduskriis mõjutas tugevalt; sellega kaasnes massiline vaesumine -> uus maj poliitika; riiklik sekkumine, kriisi lõppedes riigi osakaalu maj vähendati 2. Inglismaa: · Sõjajärgselt kaotas juhtiva positisooni tööstuses; olukord oli eriti raske traditsioonilistes tööstusharudes · Maj kriis suurendas tööpuudust, kuid polnud nii laiaulatuslik kui USAs; streigid + naela devalveerimine, kuid väljakujunenud sotskindlustussüsteem ja maj riiklik reguleerimine aitasid kriisi mõju leevendada 3. Prantsusmaa: · Sõjajärgne kiire maj ja tööstuse areng -> Prants industriaalriik · Investeeringud purustatud alade ülesehitamisse mõjutasid maj positiivselt · Maj kriis algas hiljem ja kestis kauem; tänu kiirele arengule polnud kriisi mõjud suured, kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised
Sellega oli absolutistliku monarhia aeg lõppenud. 1790ndate aastate alguses viidi läbi administratiivreform, mille alusel kaotati palju senised ametikohad ning maa jagati 83 departemanguks. Hiljem kaotati ka aadliseisus ning likvideeriti tsunftid, mis pani käsitöönduses aluse turumajanduse tekkele. Streigivõitlustele piiri panemiseks võttis Asutav Kogu 1791. Vastu La Chapelier' seaduse, millega keelati streigid ja töölisühigud. Tööinimeste õiguseid oli jällegi vähendatud, kuid neid oli siiski rohkem kui varasemal aja, enam ei võidud küll streike korraldada, kuid neil olid siiski õigused, mis neid ebaõiglase käitumise eest kaisesid. Suur Prantsuse revolutsioon näitas, et kui rahvas pole millegagi rahul, siis suudab teha palju, et asju paremaks muuta. Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte
kommunistid. Hitleri võimule tulekule aitas kaasa ka see, et ta oli hiilgav kõneleja ning hea masside manipuleerija. NSV Liidus alahindasid konkurendid Stalinit ja see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Stalin oli liigse võimuahnusega ning oskas teha kõik, et oma võimu kindlustada. Majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli omane kõigile kolmele riigile. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Stalini NSV Liidus loobuti NEP-ist ja liiguti industrialiseerimise poole, hakati hehtestama viisaastaku plaane. Sellele järgnes jõuga viljatagavarade konfiskeerimine ning sundkollektiviseerimine. Võimu kindlustamiseks tegid juhid kõik võimaliku. Itaalia duce Mussolini oli neist kolmest kõige leebem- poliitiliste opositsioonide allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
opositsiooniga ja prooviksid selle asemel sisulist koostööd teha, ehk ka kuulata, mis teisel öelda on, selmet iga opositsiooni esitatud eelnõu automaatselt maha hääletada sama kehtib ka vastupidi, opositsiooni kohta. Ilmselt on aga just poliitikute üleolev suhtumine toonud kaasa ühe viimase aja positiivseima muutuse Eesti ühiskonnas kodanikuühiskonna (t)ärkamisest annavad märku nii probleemidest avalikumalt rääkimine kui ka mitmed streigid, mis kogunud üllatavalt palju osalisi. Olgugi, et probleeme on meil küllalt, olen üldjoontes Eesti käekäiguga rahul, tunnen uhkust Eesti lühikesele eale vaatamata saavutatu üle ja olen ka tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.
hirmuvalitsuseks. Totalitaarse riigikorralduse puhul on kindlasti tegemist diktatuuriga. ( Hitleri diktatuur Saksamaal ( Gestapo ) ,Stalini diktatuur NSV Liidus ( Tsekaa ) ) Fasistlik diktatuur Itaalias - Pettumus! Itaalia oli 1 MS kandnud raskeid kaotusi, pettunud Versaille's lepingu tulemustes. Olukord oli raske mida tervdasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kelle korraldatud streigid viisid Itaalia majanduse veel suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu asutus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistlik liikumine, eesotsas Benito Mussolini. · Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse
Selle vahel maailmas lisanduvad probleemid ja vastuolud, mis on valmis. Purustada kogu vaikset ja hästi sujuvat elu Inglismaa Inglismaal oli lõppenud Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg (1837- 1901) ja koos sellega ka viktoriaanlik ajastu, mis oli väiklaselt korralik ja täpne. Nüüd aga hakkasid poliitikas, kultuuris ja majanduses tegutsema inimesed, kes ei tunnistanud traditsioonilisi mängureegleid. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud, piketid, kokkupõrked politseiga. Naistele valimisõigust taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
· sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev Briti Rahvaste Ühendus-endine Briti impeerium Prantsusmaa majandusedu põhjused-reparatsioonid,ülesehitustöö, moetööstuse võidukäik elsass-Lodring maavara rohke piirkond Sisepoliitiline olukord kaks valistust aastas, kriis tugevdas paremäärmuslasi Rahvarinne- vasakjõudude ühendus-hoidis ära diktatuuri,
valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha. 6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi? Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud
NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti taasiseseivumisele andis viimse võimaluse Augustiputš, mis leidis aset Moskvas 1991. Aastal. Taolise riigipöörde katsega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Kõikide nende sündmuste keskel suutis lõpuks erinevate poliitiliste jõudude kokkulepete alusel võtta Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Seejärel oli Eesti oma riigina taas maailmakaardil ning Eesti iseseisvumist hakkasid toetama kohe erinevad riigid,
Raskeks koormaks sai võlg USA'le. Põhilisteks väljaveoartikliteks olid kivisüsi, riie,masinad. Sisse veeti toiduaineid ning muid põllumajandussaadusi,tööstusele vajalikku toorainet: rauamaaki,puitu,puuvilla. Suurbritannias väikeettevõtlus, kus tehnika oli vananenud. Sõe kasutamine energiaallikana muutus kalliks, selle asemel hakati kasutama vedelkütust, ehitati ka vee jõul tõõtavaid elektrijaamu. Söetöösturid vähendasid kaevurite palkasid ning sulgesid kaevandusi => streigid. 1920.2.poolel- majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne kriis, kuid see mõjutas suurbitanniat palju vähem kui teisi maid, sest briti tööstusettevõtted kasutasid võõra- maiseid tooraineid, nende hinna langus alandas ka suurbitannias toodetud kaupade hindu ja tänu sellel said briti edukalt oma toodangut müüa ka kriisiaastatel. Seadusi võttis vastu parlament. Liberaalide kõrval teenis ka Tõõerakond. Valitsejad vahetusid tihti.
Autoritaarne riik: · Majandus võeti riigi kontrolli alla · Võim on koondatud ühele v väiksele rühmale · Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu- · Erakondade tegevus on piiratud v puudub need hoidsid ära streigid · Rahval puudub võimalus oma juhtie otsuseid mõjutda · Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda,mis rõhus riigi vägevusele · Konservatiivsed väärtused,vägivalda ei propageerita Faism Itaallias: · Albaania,Portugal,Poola,Leedu
Paraku on aga Eestis näha teissugust tentensi. Suurem võim on koondunud väikesele grupile ja ülejäänud rahvast ei kaasata otsuste tegemise protsessi, mille tõttu inimesed leiavad, et ainuke moodus kuidas olukorda muuta on kasutada äärmuslike ja radikaalseid meetmeid. Seetõttu me võime näha enda ümber järjest rohkem streike, miitinguid ja proteste. Näiteks võiks tuua tööseadus lepingu paranduste vastu toimunud streigid. Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba lepingu paranduste tegemise protsessi oleks saanud vältida streike. Sellist rahva rahulolematust võimu eliiti tuli ette ka Esimese Eesti ajal. Seal muidugi ei piirdunud asi vaid streigiga, vaid jõudis välja riigipöördeni, autoritaarse riigikorrani ja vaikiva ajastuni. Õnneks on sellest õppust võetud ja kui Eesti taasiseseisvus, siis ei olnud enam küsimustki milline võiks olla uue riigi võim
avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa *Ungari ülestõus: 1956a meeleavaldus Poola toetuseks "Molotovi kokteilid" I.Nagy valituses etteotsa nimetamine, kes lubas üles ehitada demokraatia 4.nov 1956a ründas NSVL Budapesti Ungari ülestõus suruti maha Nagy poodi 1958a *Suessi kriis: 1956a konflikt LähisIdas *riigipööre Egiptuses
2)Struktuur a) informatsioon- *koolisõpitu-õpik, õpetaja, klassikaaslased *massimeedia-raadio, teler, internet, ajalehed, *sõbrade/tuttavate poolt räägitu-arvamused, kuulujutud, uudised, ettekujutused *isiklikud kogemused b)Väärtused ja hoiakud- *vasakpoolsed-võrdsus, parempoolsed- inimese enda valik *liberaalid-uuendusmeelsed, konservatiivid-stabiilsus c)Käitumismallid: *protestikäitumine, äärmuslik käitumine, enesetapu terroristid, streigid, mässud, meeleavaldused *valimiskäitumine *passiivsus, eemale hoidmine
paremal rahuvsliku liikumise rühmad Vasakul sotalistikud rühmad 1899.a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ehk vabariiklased 2) Dreyfusi mitte totajad ehk monarhid ja katoliiklased. Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes, Pahandussüsteemid uuenesid, turustusvõimalused laienesid, kaupade eksport suurenes.
andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929. a. Stalini võimule tulekuga tehti aga NEP-ile lõpp ning taaskord algas julm hirmuvalitsus. Erinevalt Hitleri ja Stalini juhitud riikidest, puudus Mussolini Itaalias niivõrd ulatuslik terror. Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. 20.sajandi alguses tekkinud kolm enim silmapaistnud diktatuuri olid üsna sarnased. Kõigis oli kehtestatud üheparteisüsteem, vangilaagrid, salapolitsei ning tugev propaganda. Lisaks sisepoliitilistele sarnasustele oli ka nende välispoliitika ja eesmärk samasugune - luua naaberalasid okupeerides võimas suurriik. Samuti oli kõikide antud riikide ühiseks jooneks sõjatööstusele suunatud ning riigile allutatud majanduspoliitika
pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud ettevõtted, mis ei tooda peaaegu mitte midagi, otsides endiselt oma kohta tulevikus. Kreeka välisvõlg on hiiglaslik, samas kui koguvõlgnevus, nii riigi kui erasektori oma, on Euroopas üks madalamaid. Defitsiit on koletuslik, inimesed kardavad, et nad töötavad kuni surmani, kõikjal on kuulda termineid nagu ,,SKP", ,,defitsiit" jne, värskelt on toimunud streigid jne. On olemas pankrotistsenaarium, kui keegi peale valitsuse ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab. Samas poleks see sugugi esimene kord, kui Kreeka riik kuulutaks enda pankroti välja. Ajaloos on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel
diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt. Parlamendis otsustamisel kehtib enamuse võim, kuid arvestatakse ka vähemustega, kel on õigus ka oma vaateid väljendada. Millegi suhtes protesti väljendamiseks on rahval õigus streikida ja korraldada meeleavaldusi nii riigi kui ka eraettevõtete vastu, mida ka palju tehakse. Viimaste kuude jooksul on meediast palju läbi käinud lennutöötajate streigid Hispaanias ja Soomes, detsembris protestisid kreeklased avaliku sektori palgakärbete vastu. Erinevad vabadused laienevad ka majandusele, kus riik majandust täielikult ei kontrolli ning toimib sega- ja vabaturumajandus. Ajakirjandus ja meedia mängib demokraatlikes riikides väga suurt rolli. Öeldakse, et ajakirjandus teostab nn neljandat võimu riigis. Ajakirjandus mitte ei suru rahvale peale valitsuse ideid, vaid pakub objektiivset ülevaadet asjadest ning laseb seeläbi avalikul
mõne aasta pärast hakkas NSVL ida-euroopasse paigutama rakette. Usa hakkas omakorda lääneeuroopasse samu rakette seadma. Suhted 2 üliriigi vahel jahenesid taas. Deklaratsiooni käigus toodi välja, et kapitalism ja sotsialism saavad koos eksisteerida. Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus. Poola kommunistid suutsid peatada totalitaarse süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis
Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust. Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll. Keelustati erakondade tegevus, ainukesena jäi Isamaaliit, opositsiooni kiusati, streigid, meeleavaldused keelati. Riigijuhid: president Konstantin Päts, peaminister Kaarel Eenpalu, Eesti Rahvusvägede ülemjuhataja Johan Laidoner Uus põhiseadus, 1938 Uue põhiseaduse järgi sai riigipeaks president, kes oli laialdase võimuga anda välja seadusi, saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused.
tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse?
hindadega. Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi. Põgenikevool läände suurenes. Mais 1953 tõsteti Ida-Saksamaal töönorme, mis olid niigi pingelised. Töölised muutusid rahutuks. Juunis algasid stiihilised streigid, algul normide tõstmise vastu, kuid 16. juunil marssisid tuhanded töölised Ida- Berliini valitsuskvatralisse ja nõudsid valitsuse lahkumist ja vabade valimiste korraldamist. 17. juunil olid Ida- Berliini tänavatel kümned tuhanded, streigid ja demonstratsioonid toimusid ka teistes linnades ja asulates, kokku ligi 250 paigas. Rünnati ja purustati SSÜP (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee) ja julgeolekuorganite hooneid.
Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6
Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas erakorralised volitused valitsusele anti lubadusi lahendada tööpuudus (töötud pandi ehitama sõjateid, tootma uusi relvi...) toimus riigi sekkumine majandusellu: loodi Majanduse Peanõukogu, kes eraldas suuri summasid relvastuse tootmisele keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult repressiivaparaadi loomine: 1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased. Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm. 30.apr
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuid...
tuumarelv. Truman andis loa kasutada tuumapommi Jaapani vastu. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem Nagasakisse. Teise maailmasõja lõpp 13. augustil andis Truman käsu pommitada Tokyot ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda(ametlikult 2. septembril). Ei demobiliseerinud ega peatanud sõjatööstuse toodangut, sest oleks võinud viia USA kriisi tööpuuduse tõttu. 1946. aastal toimusid streigid. Trumani populaarsus vähenes. Pärast Teist maailmasõda 1946. aastal said vabariiklased kontrolli Kongressis. Truman toetas ÜRO loomist. Lõi Trumani doktriini, mis andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardab oht langeda NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan aitas Euroopa majanduse käima saada ja vähendas kommunismi levikut. Lääne-Berliini varustamine kasutades lennukeid. Lääne-Berliin ei sattunud SDV mõju
21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania,
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
