Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"streigid" - 444 õppematerjali

streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitseväes, kohtus, politseis, päästeteenistuses jne Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks.
thumbnail
13
docx

Riskid tarneahelas

tarnijate ja partneritega, üha suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks. Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul....

Logistika
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõja eel

a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ­ ehk vabariiklased 2) Dreyfusi mitte totajad ­ ehk monarhid ja katoliiklased. Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes, Pahandussüsteemid uuenesid, turustusvõimalused laienesid, kaupade eksport suurenes....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Ärkamiseaeg

" Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes. Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade lõhendamist, palga ja moona suurendamist. Erinevalt streikidest, mis toimusid Tallinnas ja Tartus olid mõisatööliste streigid halvasti korraldatud. Nõuti õiglast koormiste määramist, talude rendi- ja väljaostutingimuste kergendamist. Selle käigus rüüstati väga palju mõisasi ning mõisnikele saadeti ähvarduskirju. (S.Õispuu 1992) Pärast 16. oktoobril toimunud veretööd, kirjutas Nikolai teine alla 17.oktoobri manifestile . Sellega lubas ta anda venemaale oma parlamendi, kodanikuõigused nin põhiseaduse. Vaatamata sellele ei lõppenud revolutsiooniline liikumine. Selle eeldustel tekkisid küll...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

I Maailmasõda - kokkuvõte.

Riik andis ka krediiti sõjatoodangu ettevõtetele ja tasus toodangu eest riigikassast. Sõja alguses valitses sõjavaimustus. Sõtta mindi patriotismiga ning püüti unustada poliitilisi erimeelsusi.Kuid juba esimestel kuudel, kui oli juba enneolematu arv ohvreid, vähenes sõjavaimustus. See asendus tüdimusega ning paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel. Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Külm sõda

02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne ­ algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Eesti Vabariik

a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid , 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes....

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine. Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele....

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka finantskriisi olemus ning mõju euroopa ja eesti majandusele

Kreeka välisvõlg on hiiglaslik, samas kui koguvõlgnevus, nii riigi kui erasektori oma, on Euroopas üks madalamaid. Defitsiit on koletuslik, inimesed kardavad, et nad töötavad kuni surmani, kõikjal on kuulda termineid nagu ,,SKP", ,,defitsiit" jne, värskelt on toimunud streigid jne. On olemas pankrotistsenaarium, kui keegi peale valitsuse ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab. Samas poleks see sugugi esimene kord, kui Kreeka riik kuulutaks enda pankroti välja. Ajaloos on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel...

Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kahe sõja vahel

3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
15
docx

HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi. Põgenikevool läände suurenes. Mais 1953 tõsteti Ida-Saksamaal töönorme, mis olid niigi pingelised. Töölised muutusid rahutuks. Juunis algasid stiihilised streigid , algul normide tõstmise vastu, kuid 16. juunil marssisid tuhanded töölised Ida- Berliini valitsuskvatralisse ja nõudsid valitsuse lahkumist ja vabade valimiste korraldamist. 17. juunil olid Ida- Berliini tänavatel kümned tuhanded, streigid ja demonstratsioonid toimusid ka teistes linnades ja asulates, kokku ligi 250 paigas. Rünnati ja purustati SSÜP (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee) ja julgeolekuorganite hooneid....

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

20.sajandi esimesed aastad

saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva ­ (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees"...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ühiskond - kodanikud, huvid ja demokraatia

2)Struktuur a) informatsioon- *koolisõpitu-õpik, õpetaja, klassikaaslased *massimeedia-raadio, teler, internet, ajalehed, *sõbrade/tuttavate poolt räägitu-arvamused, kuulujutud, uudised, ettekujutused *isiklikud kogemused b)Väärtused ja hoiakud- *vasakpoolsed-võrdsus, parempoolsed- inimese enda valik *liberaalid-uuendusmeelsed, konservatiivid-stabiilsus c)Käitumismallid: *protestikäitumine, äärmuslik käitumine, enesetapu terroristid, streigid , mässud, meeleavaldused *valimiskäitumine *passiivsus, eemale hoidmine...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Diktatuuride teke pärast majanduskriisi

Mussolini ise lootis ja lubas Itaalia muuta võimsaks nagu seda oli olnud Rooma impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid , fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli kaotatud sõda, võitjad suhtusid Saksamaasse üleolevalt, Versailles´ süsteemis oldi pettunud ning riigis oli majanduslik ebakindlus, mida süvendas veeldi poliitiliste erakondade vahelised tülid. Samuti kardeti kommuniste, kes Saksamaal väga aktiivselt mässe korraldasid. 1929...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ametiühingute tähtsus ühiskonnas

Ametuühingute peamiseks ülesandeks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud ei sõltu riigiasutustest, tööandjatest ega teistest organisatsioonidest ja on täiesti iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas...

Ühiskonnaõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
39
pptx

,,Inimesed ajas II osa" e 2. poolaasta

- 1870. aastatel eestlaste eneseteadvuse tõus- nimetatakse Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks Hakati kasutama sõna EESTLANE Eestlased huvitusid lugemisest, teatrist, laulmisest, vanadest kommetest ja juttudest Levis kooliharidus Olulised eestvedajad olid: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula VENE TSAARIRIIGI LÕPP 19. sajandil oli Venemaa maha jäänud Euroopast Töölised ja talupojad nõudsid tingimuste parandamist. Toimusid streigid Tekkis kommunistlik partei ­ lubas kõigile paremat elu ja võrdsust 1894 ­ 1917 Vene keiser Nikolai II Ei suutnud parandada inimeste olukorda Venemaa viimane keiser/tsaar Loobus troonist 1917 Mõrvati koos perekonnaga 1918 Kirjuta sõnad mis algavad tähtedega: K S N J R E Moodusta iga sõnaga lause Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Tee tabel kirjalikult vihikusse ja täida tabel Tean Sain teada Tahan teada...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fasistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Tarneahela olemus/referaat

suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks. Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul....

Logistika
229 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun