Konkreetne muusika (minimalis m). Helil Gustav Mahler Claude Debussy Igor Stravinski Arnold - oojad · sümfooniad (prantsuse · balletid Schönberg / · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk
väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult.
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides
eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism 18. sajandi II pool). Sellest ka nimetus neoklassitsism (neo uus). Eesmärgiks lähtuda klassikalise muusika loomise üldistest põhimõtetest. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks oli teose kõlapildi ja orkestratsiooni lihtsustumine. Loobuti keerulisest harmooniast, liigsetest kõlavärvidest, suurtest kontrastidest ja ülevoolavast tunneteväljendusest. Igor Stravinski (1882 1971) oli vene päritolu helilooja, kelle loomingus avaldus neoklassitsism ligi 30-aastase loomeperioodi jooksul. "Kuningas Oidipus", "Kevadpühitsus" Stravinski "Oktett puhkpillidele" Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. lõi ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus
( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus" Pablo Picasso "Naine lillega" Georges Braque Igor Stravinski (18821971) Vene helilooja, dirigent ja pianist Peterburg Tunnid Nikolai RimskiKorsakovi juures Peterburi Ülikool õigusteadused Elu Sveitsis ja Prantsusmaal II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York) 1945 USA kodakonsus ... Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming
kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma loodan –pakuvad huvi ka tulevikus.
“Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism 1920-1940 aastatel Eeskuju barokk- ja renessanssmuusikast Harmoonia lihtsustamine Picasso poolt uus kunstistiil kubism Igor Stravinski (1882-1971) sümfoonia – “Es-duur” balletid – “Tulilind” , “Petruška” ja “Pildid paganlikust Venemaast”
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust...
Cato Vanem Instinkt on suurepärane asi. Seda ei saa seletada ega ignoreerida. Agatha Christie Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Lucius Annaeus Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer, 1788-1860 Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates Kuulamine nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka. Igor (Fjodorovits) Stravinski, 1882-1971 Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi. Arthur Schopenhauer, 1788-1860 Aquino Thomas - ,,Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid." Demokritos - "Elu ilma piduteta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta." Kellele jumal on rohkem andnud, neilt ka rohkem nõutakse.
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust...
tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid mõiste "nüüdismuusika" 1933 aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele Anton Webern ja Ernst Kenek. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963. aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950. aastat. Erinevused: Peamine erinevus on nende muusikastiilide tekkeaeg. Kuid tähtis on välja tuua, et tänapäeva muusika on arenenud just sellest ajastust. Barokkmuusika oli tehtud eesmärgiga, et see on tantsuks või koos laulmiseks
aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis omaks mandri- Euroopa kultuuri
Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3. Ekspressionism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Tekkis vastukajana impressionismile. Ei püüdnud jäädvustada hetkemeeleolu, oli pigem negatiivne, masendav, närviline. Nihestatud hingeelu. Levis Kesk-Euroopas (Saksamaa,Austria) , vulgaarsus, inetus, stress . Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis
Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari Giuseppe verdi – Itaalia Richard Wagner – Saksamaa Pjotr Tšaikovski – Venemaa Jean Sibelius – Soome Kuulamine: huvitavad harmooniad, klaver ja kontrabass soolopillidena Kaasaeg(20.saj) Kaasaeg on mõistuse ajastu. Kaasajal tekkis palju kunstivooge. Tekkinud kunstivoolud: hilisromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism, avangardism, minimalism Heliloojad: Igor Stravinski – Venemaa Dmitri Šostakovitš – Venemaa Sergei Prokofjev – Venemaa Claude Debussy – Prantsusmaa Arnold Schönberg – Austria John Cage – USA Krzysztof Penderecki – Poola Steve Reich – USA Arvo Pärt – Eesti Kuulamine: uudsed muusika tegemise viisid
impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kijundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine period Bartoki ajal loodud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterlikku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid , muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruska" ja "Kevadpühitsusega". Erinevalt Stravinski nimetatud ballettide arhailisest õhustikust toimub aga "Võlumandariini" tegevuse modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab kliente oma urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga salapärase võõramaalsase, hiina päritolu mandariini puhul, keda röövlite noahoobid ei näi vähimalgi määral vigastavat. Hiinlane
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts ,Eino Tamberg ja Eduard Tubin.Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid Bela Bartok, Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 6. aprill 1971) oli vene helilooja.Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.Ooperid:Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922) .Balletid:"Tulilind" (1910), "Petruska" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920). Rühmitus Kuuik.Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger, Darius Milhaud, Freancis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric ja Germanie Tailleferre
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940
vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel,
C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine.Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski Avangardism- Pärast II Maailmasõda Euroopas ja Ameerikas. Serialism aleatoonika, pointillism, elektronmuusika. Elektroonilised väljendusvahendid, eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega. J. Cage, P. Boules. Minimalism- 20 saj keskel, USA-s. Algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad.muusikalise-dramaturgilisest arenduse puudumine, heakõlaline konsoneeriv helikeel. S. Reich, P. Glass
Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21 Igor Stravinski (1882-1971) mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918.
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid"
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
„Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“
MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc ...
· Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse
tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja...
Balleti aluseks on kirjanduslik sisu. Ideid balletide loomiseks on võetud müütidest, legendidest, luulest, näitekirjandusest, muinasjuttudest kui ka biiblilugudest. Muusika alusel kavandatakse tantsud ning lavaline liikumine. Suur osa balletis kuulub liigutustele ja näoilmetele. Balleti esitavad solistid, ansamblid ja balletirühm sümfooniaorkestri saatel. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks. Tuntud balletid Jean Madeleine Schineitzhofferi ,,Sülfiidid" Igor Stravinski ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind" Léo Delibese ,,Coppélia" Adolphe Adami ,,Giselle" PILDID Èdith Piaf Anna Pavlova Jacques Offenbach Johann Strauss noorema auks püstitatud monument. KASUTATUD MATERJAL * www.google.ee * www.youtube.ee * http://et.wikipedia.org/wiki/Edith_Piaf * 9. klassi muusikaõpik
aastal · Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust · 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali · Paljude teiste autasude seas sai ta Teenete ordeni (Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. · Enne surma tõsteti ta isegi aadliseisusesse Looming: · 20.saj väljapaistvamaid Inglise heliloojaid · Andekas dirigent ja pianist · Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi · Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga · Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega · Tal oli silmapaitsev meloodiaanne · Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" on pühendatud tema õpetajale Frank Bridge'le. · Tema populaarseimaks teoseks osutus "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" (1946)
klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa tähtsaim uue muusika keskus, sealsetel suvekursustel käis loenguid ja meistriklasse andmas omaaegne nüüdismuusika koorekiht. Nn Darmstadti serialistlikku koolkonda kuulusid peale Boulezi veel sakslane Karlheinz Stockhausen (19282007) ja itaallane Luigi Nono (192490). Dirigendina hinnatud nii 20. saj muusika (Debussy, Stravinski, Berg, Messiaen) kui ka varasema muusika (Haydn, Schubert, Wagner, Bruckner jt) juhatajana. On olnud BBC SO ja New Yorgi Filharmoonikute peadirigent, Wagneri-pidustuste muusikajuht Bayreuthis. 1954 asutas kontserdisarja "Domaine musical", kus kõlas nüüdismuusika kõrval ka avangardse vaimuga vanamuusika. 1974 asutas president Georges Pompidou ettepanekul Pariisi Pompidou keskuses elektronmuusikastuudio IRCAM
retsiteerivalt oma partiid, mille sõnad on võetud piiblist Taanieli raamatust) ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid ( elektrooniliselt loodud siinushelid ja klikid). See oli üks esimesi elektroonilisi teoseid, mis väljus stuudioseinte vahelt publiku ette. "Gesang der Jünglinge" avaliku ettekande järgset tormi on võrreldud mölluga, mis oli puhkenud umbes pool sajandit varem pärast Stravinski "Kevadpühitsuse" esmaesitlust. Minu arvates mõjuks see teos paremini, kui see oleks lühem. Üle 12 minuti järjest kuulates tekib tunne, nagu see oleks mõnelt teiselt planeedilt pärit. Mulle meeldis selle poisi hääl ja sooviks tema häält rohkem (ilma moonutamata) kuulata. Teos ei ole üldse minu maitsele, aga lühikset aega täiesti kuulatav.
Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga selge ja konkteetne meloodia. R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
· Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg · Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc
MITMEKESISU plahvatuslik areng. Kultuuri globaliseerumine. Uued muusikastiilid: identiteetide otsinguil olema valmis koosseis, mille lisatakse tämbri pärinevad zanrid, kuid neid tõlgendatakse Ravel, Arnold Schönberg, Igor Stravinski, S hilisromantism, impresionism, neoklassitsism jt. Elektroonliste vahendite innovaatilisteks ideestruktuurideks nin laiendamiseks lisainstrumente. Sajani II vabamalt. Tihti luuakse koos kõlapildiga ka uus ja Georg Gershwin, Béla Bartók, Carl Orff, kasutuselevõtt. Uued komponeerimistehnikad: dodekafoonia, serialism, tehnilisteks lahendusteks
Boulez rajas nüüdismuusika esitlusansambleid IRCAM'ga"Ensemble Intercontemporain". Ta on viljakas teoreetik, kriitik, publitsist ning hea teksti-ja keelekasutusega helilooja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja sadu artikleid. Messiaenilt on pärit tema huvi rütmiprobleemide vast. Helilooja kujunemisel on tähtsal kohal olnud tema õpetajad. Leibowitz õpetas talle dodekafooniat ja tutvustas teda Uus-Viini koolkonna loominguga. Boulezi esimesed teosed on sarnased Schönberi, Stravinski ja Messiaeni loominguga. Kui mingi aja pärast ei rahuldunud Bpulez enam dodekafoonia käsitlusega. 1950-ndate alguses sai Boulez maailmas tuntuks, arendades seeriatehnika edasi serialismiks. Serialism ei erine kirjaviisilt ja põhimõttelt dodekafooniast, kuid erinevus seisneb kvalideedis: selles mida rõhutatakse. Serialism on muusikakirjutamismeetod, milles on oluline rütm, dünaamika ja artikulatsioon. Artikulatsioon on mängimisvõte ja dünaamika on helitugevus ja selle võte
osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester. Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga "Metsatöll" kontserdi "Raua needmine" Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski "Oidipus Rex" partneriks BBC Walesi orkester, dirigent Jac van Steenning anti Ants Sootsi juhatusel a cappella kontsert eesti muusikast. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Sostakovits ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku
*neokl. Heliloojad ei läinud vaid Viini klassikute traditsioonide kasutamise teed vaid neid huvitasid ka varasemate stiilide nagu barokk ja renessanss zanrid ja vormid *neokl. Kõige iseloomulikum joon on muusikaharmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine, millega kaasnesid lühikesed teemad ja meloodiad *Uus stiil tõi kaasa veel loobumise romantismi tundelistest äärmustest ja impressionismile iseloomulikust kõlakoloriidist *Oluliseks peeti teose täpset ülesehitust e. vormi. Igor Stravinski (1802-1971) *sündis Peterburi lähedal *On mitmekülgselt haritud *Läks õppima juurat ja lõpetad õigusteaduskonna Peterburis *Lapsepõlves saadud klaveritundide põhjal otsustas hakata muusikat kirjutama *Helilooja tutvus Nikolai-Rimski Korsakoviga. *Korsakov hakkas teda juhendama, olled veendunud esimese andekuses. *Igor elas pikka aega maailmaränduri elu *1939 kolis USAsse ja elas seal surmani *Loomingu võib jaotada : 1) lavamuusika 2)orkestrimuusika
siiski salamahti paar pilti Jumalaema kiriku mudelist, mis seal asus. Me käisime kirikus sees ringi ning iga seina peal oli midagi vanaaegsest ajast pärit joonistatud. Turistidele oli ka väiksem altar, kuhu küünlaid panna. Küünlaid pidi muidugi sealt ostma kalli raha eest. Kui Notre-Dames ja muuseumis käidud, läksime edasi Pompidou kultuurikeskust vaatama. See keskus näeb üsna omapärane välja, sest selle küljes on igasugused erivärvilise torud. Kohe keskuse kõrval on Stravinski purskkaev, kus olid kirevavärvilised iseäralikud kujud. Pompidou keskus ehitati kunagise Prantsuse presidendi Georges Pompidou idee järgi. Keskuse ümber esines mitmeid tänavamuusikuid ja seal maalisid ka tänavakunstnikud. Kolmas päev Pariisis Hommikul me lahkusime hotellist 10 paiku. Me läksime metrooga Luxembourgi aia lähistel asuvasse lasteparki. Seal mina ja Illimar lõbutsesime umbes tund aega koos teiste lastega igasugu atraktsioonidel
Francis Jean Marcel Poulenc Otsustasin essee kirjutada Francis Poulencist kuna olen tema muusikaga kõige rohkem kokku puutunud. Mitte erialas, aga ise tutvunud. Mulle meeldib tema koorimuusika, seda on palju ja see on ilus. Kontsertitel pole ma tema teoseid palju kuulnud, ainult kammermuusikat. Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinisti...
,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi.
renessansiajastu tants= NEOKLASSITSISM … on klassitsismi traditsioone elustav suund tekkis I maailmasõja järel üritati taaselustada Viini klassikute traditsioone (Mozart, Hyden, Beethoven) heliloojaid huvitasid ka varasemate stiilide nt baroki ja renssanssi muusika žanrid ja vormid neoklassitsismi iseloomulik joon on muusika harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine lühikesed teemad ja meloodiad Igor Stravinski (1882-1971) vene helilooja, 9.aastaselt hakkas klaveritunde võtma pikka aega elas maailmaränduri elu, elas nii Šveitsis kui Prantsusmaal Looming jaotub neljaks: orkestri-, vokaalsümfooniline-, kammer- ja lavamuusika Lavamuusika iseloomulik on eri žanride ühendamine- mitmed teosed on erinevate lavažanrite hübriidid, nt: ooperoratoorium „Kuningas Oidipus“ Stravinskil on 3 ooperit ja 8 balletti Ballett „Kevadpühitsus“ 1913
· Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Huvi inimese siseelus toimuva vastu · Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. · Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. · Ahastus, lootusetus, surmahirm · Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised · I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu · Iseõppija Looming: · I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) · Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele · Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult
Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult.
päike". Maurice Ravel- Boolero- rütmi mängivad kaks hispaania trummi, pidev cresc, 17 takti, flööt, klarnett. Toreadoori ja neiu armastus, kus toreadoor hukkub rivaali käe läbi. Klaverikontsert D-duur vasakule käele kirjutas ta Esimeses maailmasõjas käe kaotanud pianistile.Neoklassitsismi iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistlikuvõi impressionistlikumuusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm "Petruska" Mustkunstnik äratab ellu kolm nukku: Petruska, baleriini ja Moorlase. Inetu Petruska on armunud baleriini, kes temast eemale hoiab. Moorlane on pilkupüüdvalt uhke välimusega, uhke ja tige ning pälvib baleriini soosingu. Lõpus lööb moorlane petruska pea maha. Petruska muutub nukuks tagasi. "Kevadpühitsus". Prantsuse kuuik vältis keerulisust.
Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Neoklassitsismil oli kindel joonis ja vorm. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski. · Igor Srtavinski - vene helilooja, dirigent ja pianist. Balletid "Petruska", "Kevadpühitsus" Ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus" Sümfooniad · Arthur Honegger - Sveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. "Pacific 231" Sümfooniad · Carl Orff - Saksa helilooja ja muusikapedagoog. "Carmina burana" · Sergei Prokofjev - Vene helilooja. Sümfoonia nr.1 "Klassikaline " 5 4
Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga. Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas. Meister oli kunagi ajaloolane, kuid ta elu muutus päeval, mil ta võitis loto sada tuhat rubla. Mees lahkus töölt ka pühendas end raamatule. Ühel päeval kohtus ta Margaritaga, kellesse ta esimesest silmapilgust armus. Meistri raamat ei leidnud kirjastajat ning seda kritiseeriti mitmetes ajalehtedes. Hullumeelsushoos põletas Meister oma raaamtu käsikirja, kuid Margarital õnnestus osa alles hoida. Meister oli veendunud, et ta on haige ning sattus hullumajja.
Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudest, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel. 4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. ,,Moodsa muusika filosoofia" (1949) ja ,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" (1962). Igor Stravinski ja Arnold Schönberg kui XX saj esimese poole silmapaistvamaid Lääne süvamuusika heliloojaid. Stravinski ja Schönbergi vastandus ,,Moodsa muusika filosoofias".,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui XX saj keskpaiga Lääne muusikakultuuri määratlemise katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T.Adorno Frankfurdi Ülikoolist "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut."(1962) ja "Uue muusika filosoofia"(1949) - seal käsitles
Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 1908. aasta suvel.
mänguliste, virtuooslikke samme nõudvate divertismentidega. Sergei Prokofjev (18911953) Tal on balletid nagu "Kadunud poeg", "Kivilill", "Tuhkatriinu" ja "Romeo ja Julia". See klassikalist muusikat loonud vene helilooja kirjutas ka oopereid ja filmimuusikat. Igor Stravinski (18821971) See Vene helilooja tegi tihedat koostööd Djagilevi, Nizinski ja Blanchine'iga. Ta kirjutas muusiat sellistele ballettidele nagu näiteks "Tulilind", "Petruska", "Pulmad", "Püha kevad" ja "Agoon". Tema teisi on kasutanud balletmeistrid MacMillan ja Robbins. Ballett kui sport Balleriiniks saamine? Selleks et balleriiniks saada, peab noor baleriin juba 10'ne aastaselt otsustama oma elutee ja hakkama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
